Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-8118
Tsiviilasi
Raymont LTD hagi Fran Studio OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
45 468,61 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raymond LTD apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Raymont LTD (Briti Neitsisaarte registrikood BVI 1016286), seaduslik esindaja Marie-Paule Stravens, lepingulised esindajad Danil Lipatov, Jelena Karžetskaja Vastustaja (kostja): Fran Studio OÜ (registrikood 11435267), esindaja advokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 9. juuni 2017. a otsus muutmata.
Jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, mille kohaselt mõisteti Raymont LTD-lt välja 1680,34 eurot Fran Studio OÜ kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks.
5.Mõista Raymont LTD-lt välja 325 eurot Fran Studio OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raymont LTD (hageja) esitas Fran Studio OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja aluseta saadud kauba realiseerimise eest kahjuhüvitise summas 45 468,61 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ja Fran LTD vahel ühine majandustegevus kauba tarnimisel PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt. Fran LTD, olles seisukohal, et poolte vahel on lepingulised suhted, tellis kostja palvel kostjale kaupa: -
-
07.05.2013 esitas kostja läbi Fran LTD PONGS Textil GmbH-le (müüja) kauba tellimuse, mis oli kostjale välja saadetud. Müüja esitas arve 15.05.2013, mille kohaselt oli tellitud kauba väärtus 20 399,93 eurot. Hageja tasus arve 22.05.2013. Vastavalt 22.05.2013 tellimusele, väljastas müüja arve summas 9007,16 eurot ning saatis kauba kostjale. Hageja tasus arve 13.06.2013. 06.07.2013 tellimuse alusel väljastas müüja 18.07.2013 arve, mille kohaselt tellitud kauba väärtus on 6361,48 eurot. Hageja tasus arve 24.07.2013. 09.08.2013 tellimuse kauba väärtus, vastavalt müüja poolt väljastatud arvele on 328,15 eurot. Hageja tasus arve 13.08.2013. 09.10.2013 tellimuse alusel väljastas müüja 10.10.2013 arve summas 5367,82 eurot. Hageja tasus arve 11.10.2013. 12.11.2013 tellimuse alusel väljastas 13.11.2013 BN International BV arve summas 4004,00 eurot ning saatis kauba kostjale. Hageja tasus arve 14.11.2013.
Fran LTD korraldusel tasus kostjale saadetud kauba eest hageja. Fran LTD kauba omanikuna loovutas oma nõudeõiguse hagejale, kuna just hagejal tekkis varaline kahju. Vaatamata sellele, et kasusaajaks on kostja, ei ole viimane ühtegi arvet tasunud. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole maksenõudega, mille peale kostja 13.04.2016 ja 13.05.2016 vastas, et temal puuduvad lepingulised suhted hagejaga. Hageja ja kostja vahel ei olnud kehtivat lepingulist suhet. Juhul, kui käesoleva menetluse käigus selgub, et kostja ja Fran LTD vahel siiski olid lepingulised suhted, esitab hageja alternatiivselt kostja vastu nõude rikutud kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole tasunud saadud kauba eest, rikkudes seega
oma kohustusi. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei tellinud 2013. aastal PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt hagiavalduses märgitud kaupa. Kostja ei ole PONGS Textil GmbH-lt ega BN International BV-lt hagiavalduses märgitud arveid saanud. Kostja ei ole ka arvetel märgitud kaupa kätte saanud. Hagiavalduse väited faktiliste asjaolude kohta on täielikult valed ja paljasõnalised, nimelt: -
kostja ja Fran LTD vahel ei olnud ühist majandustegevust kauba tarnimisel PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt; Fran LTD ei ole kunagi kostja palvel tellinud kostjale kaupa PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt; kostja ei ole esitanud läbi Fran LTD PONGS Textil GmbH-le või BN International BV-le hagis märgitud kauba tellimusi; Kostja ei ole kunagi kätte saanud hagis märgitud kaupa ning seda kaupa ei ole kostjale välja saadetud; PONGS Textil GmbH ja BN International BV ei ole esitanud kostjale hagis märgitud arveid.
Kostja ei ole kunagi pidanud hageja või Fran LTD juhatusega läbirääkimisi kauba tellimiseks PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt ega saavutanud sellekohaseid kokkuleppeid. Kostja ei ole tuttav hageja juhatuse liikme Marie-Paule Stravensiga ning ei ole kunagi temaga kohtunud. Kostja põhitegevuseks on pinglagede tootmine. Kostja tellib isiklikult toorained selle tootjatelt ja/või müüjatelt, sh kostja ostab isiklikult tooraineid PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt ning ei kasuta selleks vahendajate teenuseid. Kostja ei saanud hagejalt ega Fran LTD-lt kuni 06.04.2016 mitte ühtegi kirja, meeldetuletust, pretensiooni jms seoses väidetava „võlgnevusega“. Arvestades, et väidetav kostja võlgnevus tekkis veel 2013. aastal, on arusaamatu, et hageja ega Fran LTD ei ole kuni 06.04.2016 esitanud kostjale ainsatki pretensiooni. Hageja esitas 06.04.2016 kostjale maksenõude summas 47 416,42 eurot. Kostja vastas 13.04.2016 hageja maksenõudele, milles vaidlustas võlgnevuse olemasolu ja üldse kauba kättesaamist. Hageja eelnevad tegevused ja väited on täielikult vastuolus hagis toodud asjaoludega. Hageja esitas 06.04.2016 kostjale maksenõude summas 47 416,42 eurot. Antud dokumendis hageja väitis, et 2013. aastal tellis kostja kaupa PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt. Hageja väitis, et kostja tegi tellimuse, seejärel väljastas müüja kostjale kauba ning pärast seda müüja väljastas arve. Hageja väitis, et kuna kostja ei tasunud mitte ühtegi arvet, siis hageja on tasunud kostja eest kõik arved. Maksenõudes ei olnud mitte ühtegi viidet Vene ettevõttele Fran LTD. Hageja ei väitnud, et kostja ja Fran LTD vahel oli ühine majandustegevus ja PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt tellis kauba Fran LTD, mitte aga kostja. Maksenõudes olid märgitud teised arvete numbrid, arvete kuupäevad ja arvete summad. Maksenõude juurde olid lisatud muud arved kui olid lisatud hagiavalduse juurde. Nii näiteks tuleneb maksenõudest, et 24.05.2013 esitati kostjale arve nr 97243 summas 21 559,06 eurot. Hagist aga nähtub, et see summa oli hageja poolt tasutud juba 22.05.2013 jne. 13.04.2016 vastas kostja hageja maksenõudele, milles vaidlustas võlgnevuse olemasolu ja üldse kauba kättesaamise. Pärast kostjalt vastuse saamist proovis hageja maksenõudes esitatud väiteid ja andmeid parandada ning 10.05.2016 esitas ta kostjale teate. Antud dokumendis väitis hageja juba, et hageja ja Fran LTD vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Fran LTD loovutab hagejale nõude kostja vastu. 13.05.2016 esitas kostja hagejale lõpliku vastuse, milles teatas, et kostja ei vasta enam hageja kohtuvälistele pretensioonidele. Hageja vastuolulised väited ja käitumine
kinnitavad seda, et käesolevas kohtumenetluses on tegemist kostja konkurendi (s.o Vene ettevõtte Fran LTD) kunstlikult väljamõeldud hagiga. Kõik hagi juurde lisatud arved on esitatud Fran LTD-le (st Fran LTD on kauba tellija, arve saaja ja maksja). Arvetest nähtub, et kauba ostja on Fran LTD, aadressiga: Leninski prospekt 160, 190068 Sankt-Peterburg Venemaa. Kostja ostab isiklikult tooraineid PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt ning ei kasuta selleks vahendajate teenuseid. PONGS Textil GmbH-l on suhetes toodete ostjatega igale kliendile antud oma kliendinumber. Hagi juurde lisatud arvetest nähtub, et arved on esitatud kliendile nr 84944, s.o Fran LTD. Kostjal on aga oma kliendinumber (88812) suhetes PONGS Textil GmbH-ga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1680,34 eurot menetluskulude katteks. Kohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel ei ole sõlmitud lepingut. Teiseks ei ole vaidluse all, et tsiviilasjas märgitud Fran OOO, Fran LTD ja ettemaksuarvetel märgitud Franstudio asukohaga Venemaa, St Petersburg, Leninski prospekt nr 160 on üks ja sama äriühing (edaspidi Fran LTD). Kostja on kinnitanud, et kostjal oli eelnimetatud Venemaa äriühinguga Fran LTD koostöö kuni 2013. a. Hagi asjaolude kohaselt oli Venemaa äriühingu Fran LTD ning kostja vahel ühine majandustegevus, mille käigus Fran LTD tellis kostja huvides ettevõtetelt PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt perioodil mai 2013. a kuni november 2013. a kaupu. Vastavalt Fran LTD ja hageja vahelisele kokkuleppele tasus kaupade eest hageja (Raymont LTD). Kostjal oli kohustus tasuda kätte saadud kauba eest Fran OOO-le, kuid kostja kohustust ei täitnud. Fran LTD loovutas nõude hagejale. On tõendatud, et Fran LTD on tellinud PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt kaupu, kaupade eest on tasunud hageja ja kauba toimetamise sihtkohaks on märgitud kostja aadress. Kostja eitab, et ta oleks tellinud sel perioodil Fran LTD kaudu kaupu ja väidab, et tellib samadelt ettevõtetelt (PONGS Textil GmbH ja BN International BV) otselepingute alusel ise kaupu ning selleks on tal enda kliendinumber, mis erineb ettemaksuarvetel olevast kliendinumbrist (tl 41-48). Maakohus leidis, et VÕS § 1028 alusel nõude esitamise eelduseks on see, et kostja on saanud teiselt isikult (üleandja) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. See eeldus on hageja poolt jäänud tõendamata. Ettemaksuarvel märgitud kauba sihtkoht ei tõenda, et kaup on sihtkohta saadetud ning kostjale üle antud. Kostja eitab kauba tellimist vahendaja Fran LTD kaudu ja kauba kättesaamist. Kohtule esitatud saatelehelt (CMR) ei nähtu, et kostja oleks kauba vastu võtnud ning et esineks seos hagiavalduses märgitud ettemaksuarvetega/tellimustega. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole vajalikul määral tõendanud asjaolusid, millele tugineb tema nõue, s.o kauba üleandmist kostjale (alusetu rikastumine) või lepingu olemasolu poolte vahel (kohustuse täitmise nõue). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel puudub leping. Seega puudub alus alternatiivnõude rahuldamiseks, kohustamaks kostjat täitma lepingut.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu järeldusega, et hageja ei ole vajalikul määral tõendanud asjaolusid, millele tema nõue tugineb, s.o kauba üleandmist kostjale (alusetu rikastumine) või lepingu olemasolu poolte vahel (kohustuse täitmise nõue). Menetlusosaline võib TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 236 lg 2 alusel täita oma tõendamiskohustuse ka esitades kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Hageja on korduvalt esitanud põhjendatud taotlusi tõendite kogumiseks. Kohus jättis oma 10.03.2017 määrusega hageja taotluse rahuldamata, hagejal ei olnud võimalik määruse peale kaevata. Seejärel püüdis hageja ise pöörduda kauba tarnijate poole, kuid ei saanud päringule vastust. 23.05.2017 määrusele, millega kohus jättis hageja korduva taotluse rahuldamata, puudus samuti edasikaebe võimalus. Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite 24.05.2017 kohtuistungil. Hageja leiab, et kohus rikkus menetlusnorme, keeldudes hagejale tõendite kogumisel kaasabi osutamast, mille tagajärjel jäi hagi rahuldamata. Jättes hageja taotlused rahuldamata, võttis kohus hagejalt võimaluse oma haginõuet tõendada. 24.05.2017 toimunud istungil kinnitas kostja, et „Venemaa firma ja kostja vahel olid ärisuhted umbes kuni 2013. a. Kostja poolt on kõik arved tasutud, seda kinnitab saldokinnitus, see kinnitab seda, et kostjal puudub võlgnevus Venemaa firma ees. Kostja eeldab, et käesolevas hagis hageja soovib saada raha ühe ja sama kauba eest korduvalt“. Hageja on seisukohal, et sellist kostja kinnitust võib pidada hageja väidete õigeksvõtuks. Nimelt Fran LTD ja kostja vahel olid ärisuhted; kaup toimetati kostjale, kes võttis kauba vastu. Kostja kinnitused kohtuistungil on toonud endaga kaasa tõendamiskoormuse ümberpööramise. Seega on maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse ja selgitanud seda ebaõigesti pooltele, mis on oluline menetlusõiguse rikkumine.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja moonutab apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, esitab valeväiteid ja teeb ekslikke, väljamõeldud ja tõendamata järeldusi. Hageja etteheide kohtule menetlusõiguse normide rikkumise osas on põhjendamatu. Nimetatud etteheitega proovib hageja põhjendada enda tegevusetust ja menetluskohustuste täitmata jätmist (nt tõendite esitamata jätmine). Hageja ei vaidlustanud ega esitanud vastuväidet kohtu tegevusele maakohtu 10.03.2017 määruse osas, millega kohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja ei esitanud vastuväidet ka 23.05.2017 kohtumäärusele, millega kohus jättis rahuldamata hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks. Hageja 24.05.2017 toimunud istungil avaldatud seisukohta ei saa lugeda nõuetekohaseks vastuväiteks. TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaselt puudub hagejal õigus tugineda apellatsioonkaebuses sellele, et kohus jättis hageja taotlused ebaõigesti rahuldamata. Vaatamata sellele on kostja seisukohal, et hageja 08.02.2017 ja 22.05.2017 taotlused oli alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et soovitud tõendite saamisel oleks tema nõue kostja vastu põhjendatud. Isegi, kui eeldada hageja väidete õigsust, et kaup tarniti kostja aadressile, siis sellest ei tulene, et hageja nõue oleks tõendatud ning et VÕS § 1028 lg 1 eeldused oleksid täidetud. Kauba kostja aadressile tarnimise fakti tõendamine ja tuvastamine ei ole hagi rahuldamise aluseks.
Hagi on täielikult põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja käitumine maakohtus on olnud pahauskne. Hagiavaldus esitati 23.05.2016, kuid taotlused tõendite kogumiseks esitati mõlemal juhul vahetult enne kohtuistungit või kohtuistungil eesmärgiga venitada asja menetlemist. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja lepingulise esindaja sõnu võib pidada hageja väidete õigeksvõtuks. Selline väide on suvaline ja põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõude alust ning seejärel nõude aluseks olevate asjaolude tõendatust.
7.Hageja on menetluses tuginenud nii lepingulisele kui lepinguvälisele võlasuhtele. Hageja on asja materjalide kohaselt omandanud loovutamise teel nõudeõiguse kostja vastu algselt võlausaldajalt Venemaa äriühingult Fran LTD-lt (ka ärinimega Fran OOO, I kd tl 62-63). Hageja nõude alus saab seega tuleneda Fran LTD ja kostja vahelisest õigussuhtest, kuna loovutamise korral läheb uuele võlausaldajale üle varasema võlausaldaja õiguslik positsioon ning uus võlausaldaja astub senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Esmatähtis ei ole, kas vahetu lepingusuhe oli hageja ja kostja vahel, vaid see, kas lepingusuhe oli Fran LTD ja kostja vahel. Hageja on esmase nõude alusena tuginenud alusetu rikastumise võlasuhtele (VÕS §§ 1027 jj), alternatiivselt aga lepingulisele alusele (lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue). Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilõigusliku nõude puhul tuleb esmalt selgitada välja lepingulise suhte olemasolu ning alles siis, kui lepinguline suhe ei leia tõendamist, on alust tugineda lepinguvälistele võlasuhetele.
8.Lepingulise nõude esitamisel tulnuks hagejal kui loovutuse saajal seega tõendada, et loovutajal, Fran LTD-l (ehk Fran OOO-l) oli lepingust tulenev nõue kostja Fran Studio OÜ vastu, millest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda Fran LTD-le 45 468,61 eurot. Kirjalikke tõendeid niisuguse lepingu olemasolu kohta esitatud ei ole. Maakohtu 08.02.2017. a istungil on hageja avaldanud, et tegemist oli suulise lepinguga, kuid hageja ei ole lepingut sisuliselt täpsemalt kvalifitseerinud. Kohtuistungil palus maakohus hagejal korduvalt täpsustada, missugust liiki või tüüpi lepinguga tegemist oli. Hageja ei esitanud selgitusi, vaid jäi väidete juurde, et kui üks äriühing (Fran OOO) maksab arveid ja teine äriühing (Fran Studio OÜ) saab kaubad kätte, siis ongi tegemist lepingulise suhtega. Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada lepingulise suhte olemasolu Fran LTD ja kostja vahel, mille alusel olnuks kostjal kohustus tasuda Fran LTD-le hagiavalduses nõutud rahasumma. Hageja ei ole esitanud arusaadavaid selgitusi, milles väidetav lepingusuhe seisnes. Hageja väidete kohaselt tellis kaubad tema õiguseellane, kaupade eest tasus hageja, kuid kaubad sai endale kostja. Hageja ei ole esitanud piisavalt asjaolusid hindamaks sedagi, kas väidetavalt sõlmiti kaupade tarnelepingud kostja ja välismaiste tarnijate vahel ning hageja täitis teise isiku kohustuse lepingusuhte seisukohalt kolmanda isikuna (VÕS § 78), või oli kaupade tellijaks välismaiste lepingupartnerite ees siiski Fran LTD ning kaubad anti väidetavalt üle kostjale mingi muu äriühingute vahelise kokkuleppe alusel, mille sisu ei ole hageja menetluses kohtule
selgitanud. Hagi alus on lepingulise nõude osas esitatud sedavõrd puudulikult, et kohtul ei ole võimalik lepingulise suhte olemasolu tuvastada ega selle alusel hagi lahendada.
9.Muuhulgas on hageja menetluses ise möönnud, et lepingulised suhted poolte vahel puuduvad. Maakohus on oma otsuses mh märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel lepingut ei ole ning hageja nõue kohustamaks kostjat täitma lepingut on õigusliku aluseta. Maakohtu nimetatud seisukohti ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlustatud. VÕS § 78 kohaselt võib kolmas isik, kes on täitnud võlausaldaja ees võlgniku kohustuse, esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Ringkonnakohus jääb eelmärgitud seisukohale, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja on täitnud kolmanda isiku ees kostja kohustuse. Sellest lähtudes ei saa hageja nõue olla põhjendatud ka VÕS § 1041 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, nõuda isikult, kelle kohustuse ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
10.Alternatiivselt esitas hageja nõude lepinguvälisest võlasuhtest tuleneval alusel. Hageja tugines VÕS §-le 1027 ja § 1028 lg-le 1. Nimetatud nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada, et kostja on saanud temalt (või hageja õiguseellaselt) olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena mingi varalise hüve, kuid hiljem on selgunud, et arvatavat kohustust, mille alusel hageja (või tema õigusseellane) kostjale varalise hüve üle andis, ei ole olemas, seda ei teki või selline kohustus on ära langenud. Ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul tuleb hagejal tõendada, et hageja (või tema õiguseellane) on andnud kostjale üle mingi varalise hüve, pidades silmas mingi arvatava kohustuse täitmist. Sarnaselt eelkäsitletule (p 8) on ringkonnakohus seisukohal, et hageja poolt esiletoodu ning tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, missuguse kohustuse täitmist kostja ees pidas hageja (õiguseellane) silmas. Sellele lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks saanud kaubad enda valdusse ning et kostja sai selle tulemusena varalist kasu. Kostja on hageja sellekohaseid väiteid eitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse pdes 5-7 märgituga ega korda seda TsMS § 654 lg 6 alusel.
11.Apellant (hageja) heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist seoses sellega, et kohus jättis rahuldamata hageja taotlused tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. TsMS § 236 lg 2 kohaselt võib menetlusosaline taotleda kohtult tõendite kogumist juhul, kui menetlusosaline ise ei saa tõendit esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole kohtule põhistanud, et tal ei olnud võimalik ise tõendeid esitada. Hageja taotles kauba saatedokumentide väljanõudmist kauba tarninud äriühingutelt PONGS Textil GmbH ja BN International BV. Seejuures on hageja ise kinnitanud, et nimetatud äriühingud olid tema lepingupartneriteks. Tegemist oli seega tavapäraste lepingusuhetes koostatavate kauba tarnedokumentidega, mida on lepingupoolest menetlusosalisel eelduslikult endal võimalik saada. Asjaolu, et lepingupartnerid väidetavalt ei vastanud hageja taotlusele väljastada kauba saatedokumendid, ei andnud hagejale alust nõuda TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult, et kohus asuks ise dokumentaalseid tõendeid hageja lepingupartneritelt välja nõudma. Maakohus on oma otsuse ps 8 õigesti viidanud, et TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses ise
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendeid tuleb esitada menetlusosalistel; tsiviilkohtumenetluse puhul on üldjuhul tegemist võistleva menetlusega.
12.Muuhulgas ei ole hageja ka millegagi põhistanud, et välisriikide äriühingutelt CMR-saatekirjade väljanõudmine olnuks üleüldse ainus viis, kuidas hagejal oli võimalik tõendada niisuguste võlasuhete olemasolu, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt 45 468,61 euro tasumist. Eluliselt ei saa pidada usutavaks, et äriühing teeb märkimisväärsetes summades makseid ilma, et selleks oleks mingit dokumentaalselt väljendatud alust. Ringkonnakohus nõustub ka kostja seisukohaga, et isegi kui leiaks tõendamist, et kaubad tarniti tellija soovil kostja tegevuskoha aadressile (Narva mnt 8, Jõhvi), siis ei anna see iseenesest alust tuvastamaks, et kostja sai kauba sisuliselt enda omandisse ning rikastus seeläbi. Asja materjalide põhjal võib pigem järeldada, et äriühingute (sarnaste ärinimedega Fran LTD, Franstudio Venemaal Peterburis ja Fran Studio OÜ) vahel olid ärialased suhted, mille tegelikku sisu ei ole kohtule avaldatud. Õige ei ole apellandi seisukoht, et kostja poolsed kinnitused kohtuistungil tõid endaga kaasa tõendamiskoormuse ümberpööramise. Maakohtu 24.05.2017 istungil kinnitas kostja, et kuni 2013. aastani olid ärisuhted Venemaa firmaga Fran LTD, kuid ei täpsustanud, milles need ärisuhted seisnesid. Ärisuhete olemasolu kui asjaolu omaksvõtt ei too kaasa tõendamiskoormise ümberpööramist, vaid kostja poolt omaksvõetud asjaolusid ei ole vajalik enam tõendada. Samas ainuüksi ärisuhete esinemisest ei järeldu, kas ja kellel äripartneritest on teise vastu rahalisi nõudeid. Ringkonnakohus jääb sarnaselt maakohtuga seisukohale, et hageja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist ei lepingulisest suhtest ega alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldustes osas, mistõttu ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud apellandi kanda. Kostja (vastustaja) esitas ringkonnakohtule 28.02.2018. a menetluskulude nimekirja, milles on märkinud kõik menetluskulud, sh ka maakohtus kantud kulud. Maakohus on oma 09.06.2017 otsusega jätnud menetluskulud samuti hageja kanda ning mõistnud hagejalt välja 1680,34 eurot kostja menetluskulude katteks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata kostja poolt maakohtus kantud menetluskulude vajalikkust ning põhjendatust. Seega on kostja menetluskuluks ringkonnakohus 325 eurot. Tegemist on õigusabikuludega, kostja lepinguline esindaja osutas kostjale apellatsiooniastmes õigusteenust 3,25 töötunni ulatuses ning see aeg kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Sellest lähtudes rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ja mõistab hagejalt välja 325 eurot kostja kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Kokku on kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus 2005,34 eurot kahes kohtuastmes.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.