Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) lg 1 ja 456 lg 1 ja x p 1 alusel

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 14.märtsist x.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole 2 (17)

tähtaja jooksul esitatud. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

kaugusel. Isa nõudis, et hageja tooks talle õlut ja viina, helistamised jätkusid ka siis, kui hageja asus tööle xxxx lihatööstusse. Helistamistega segas isa hageja tööd sedavõrd, et tal keelati töö juures telefon kasutamine, millele isa reageeris süüdistustega, et hageja ei hooli temast ja ei hoolitse tema eest. Hageja teavitas olukorrast ka valla sotsiaaltöötajat. Hiljem selgus, et varsti pärast seda tegigi isa testamendi, mida hageja vaidlustab. Hageja soovib vaidlustada testamendi osa, mis puudutab ema poolt ostetud kinnistut, millest isa vahepeal kinkelepinguga loobus. Isa poolt erastatud kinnistu osas hagejal pretensioone ei ole. Hagejale kuulunud osa xxxx-xxxxx kinnistust on kohtutäituri poolt müüdud. Kostja vastuväited ja põhjendused

4 (17)

eest on kasin. Ajal, kui xxxxxxx elas kostja juures, külastas xxxxxxx oma isa ühel korral. Kostja kasutas xxxxxxx pangakaarti alates xxxx.aastast, kui xxxxxxx ise enam liikuda ei suutnud. Pärast xxxxxxx poolt soovitud ostude tegemist andis kostja temale ostusid kajastava tšeki. Kostja korraldas ka xxxxxxx matused, milleks kasutas xxxxxxx poolt antud 300 eurot, valla matusetoetust ning oma isiklikku raha. A. V. matuste korraldamises ei osalenud. Kostja on xxxxxxx hooldajana olulisel määral tema elus osalenud ning tal ei tekkinud kordagi kahtlust xxxxxxx otsustus- või teovõimes. Kostja on oma vastuses märkinud, et xxxxxxx pärandvara hulka kuuluva xxxxxxx kinnistu on ta nõus loovutama A. V. , kuna see on viimase elukoht, kui xxxxxxx oleks nõus küsimust rahumeelselt arutama. Hageja arvamus seoses kostja vastusega

5 (17)

oodata testamendi jõustumist. Kuna kokkulepet ei saavutatud, oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole. Hagejale teadaolevalt oli isa pangakaart M. K. käes ka enne xxxx.aastat, sest kui hageja on isale viinud küttepuid või isa soovil alkoholi, ei ole viimane temale raha maksnud, väites, et pangakaart on M. K. käes. Hageja on arvamusel, et M. K. ei kasutanud xxxxxxx kontodel olevaid rahasummasid mitte ainult xxxxxxx vajaduste rahuldamiseks, kuna muul moel ei ole võimalik selgitada, et xxxxxxx kontol puudusid tema surma järgselt rahalised vahendid. Ometi oli xxxxxxx müünud xxxx.aastal xxxxxx asuva maja. Isa surma ajal töötas hageja Soomes ning jõudis Eestisse alles matustele eelneval päeval. Kui ta matuste ajal küsis M. K. , kas on probleeme rahaga, vastas M. K. eitavalt. Sellest järeldas hageja, et isal oli vajalik raha olemas. Maja põlengu järgselt ei saanud isa tulla xxxxxxx juurde elama põhjusel, et valla sotsiaaltöötaja ei pidanud võimalikuks, et väikesele 69,x mx elamispinnale, kus elavad juba kaks täiskasvanut ja neli last, asuks elama veel üks inimene. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused

1x.11.xxxx.a. on xxxxx notar Ere Kürsa teatanud A. V. ja T. K. xxxxxxxxxx.a. surnud H. V. pärimismenetluse algatamisest M. K. avalduse alusel (tl.7). Teates on märgitud, et pärandaja xxxxxxxxxx notariaalselt tõestatud testamendiga nimetanud kogu oma vara pärijaks M. K. . Tl.13 ja 14 on kinnistusraamatu registriosade nr xxxxxx (xxxxxxx) ja x (xxxx-xxxxx) väljatrükid, millest nähtub, et xxxxxxx kinnistu kaasomanikud 1⁄2 mõttelistes osades on xxxxx.xxxx kande alusel A. V. ja xxxx.xxxx.a. kande alusel H. V. ning xxxx-xxxxx kinnistu kaasomanikud 1⁄2 mõttelistes osades on x.xx.xxxx.a. kande alusel H. V. ja xxxxxxxxxx.a. kande alusel A. P. (omandanud kinnisasja kaasomaniku osa enampakkumisel). Kostja taotlusel on kohus võtnud tõendina asja juurde väljavõttena xxxxxxx tervisekaardist temal esmakordselt diagnoositud haiguste loetelu (tl.138).

keegi selle ära võtta. Kui xxxxxxx tunnistaja juures elas ja käis, hoolitses T. K. tema eest, valmistas toidu, osteti riideid, sõidutas teda autoga. Kui xxxxxxx enam ei tulnud T. K. poole, põhjendas ta seda asjaoluga, et kellelegi see ei meeldivat. Tunnistaja hinnangul oli xxxxxxx väga mõjutatav, kord rääkis ta ühte juttu, siis jälle teist. T. K. aitas xxxxxxx ka pangakaartidega hakkama saada, tal oli kaks kontot. Ükskord oli vaja xxx kontole suurem summa raha kanda, siis xxxxxxx volitas T. K. seda tegema. Pärast seda oli xxxxxxx kellegagi pikk telefonikõne, vaidlus. xxxxxxx vara jagamisest pärast tema surma ei olnud tunnistajal temaga eluajal juttu, xxxxxxx soovis vaid kirstumatust ning matmist oma ema juurde xxxxx kalmistule. Tunnistaja teab, et isa elas oma elu lõpuosas xxxxxx, kuid ta ei ole teadlik, kas isa vajas abi. Kostjat M. K. on tunnistaja näinud umbes kolm korda, kui ta käis tunnistaja juures maasikaid otsimas, kuid tunnistaja ei tea, kas kostja hoolitses isa eest viimastel aastatel. xx. T. V. on andnud ütlusi selle kohta, et kui ta oli lapsega kodune, käis ta xxxxxxx talus abiks koristamas. Sel ajal oli M. K. juba xxxxxxx hooldaja. Siis xxxxxxx ükskord rääkis, et kardab, et M. tahab mingid lauad ära viia. A. V. oli sel ajal Soomes tööl, aga kui ta kodus käis, siis käis alati ka isa juurest läbi. Isa tahtis sageli õlut ja helistas, siis mõnikord käis A. seal isegi mitu korda päevas. Ka tunnistaja on xxxxxxx viinud nii toidukraami kui ka alkoholi, kuna xxxxxxx ise poes ei käinud, ta ei suutnud nii palju kõndida. T. ja A. V. majapidamises ei olnud joogivett ja seda toodi xxxxxxx majapidamisest. T. V. väitel oli xxxxxxx mõjutatav inimene – kui keegi tahtis temalt midagi saada, siis lõpuks sai oma tahtmise, näiteks on ta andnud niiviisi laenu kellelegi. Kui xxxxxxx läks M. K. juurde elama, siis M. K. keelas tema külastamise. See oli pärast maja põlengut, T. V. koos xxxxxxx käisid siis sotsiaaltöötaja juures ja selgitasid, et neid ei ole võimalik xxxxxxx enda juurde võtta, kuna neil on kolm last. Kas xxxxxxx ise tahtis või ei tahtnud M. K. juures elada, sellest tunnistaja temaga rääkinud ei ole. Kui ta poleks M. K. juurde läinud, oleksid T. V. ja xxxxxxx pannud ta hooldekodusse, kuna ta vajas hoolitsust. 8 (17)

Sel ajal, kui xxxxxxx elas juba M. K. juures, oli xxxxxxx isaga kokku lepitud, et xxxxxxx vormistab maja A. V. nimele. Kuid enne notari juurde minekut oli xxxxxxx purju joodetud ja dokumendid ära võetud. Kes seda tegi, seda tunnistaja ei oska öelda. M. K. poole xxxxxxx ega tema abikaasa xxxxxxx ühtegi pudelit alkoholi ei viinud. Tunnistaja teab, et M. K. viis xxxxxxx ühel korral silmaarsti juurde. Kui xxxxxxx oleks sellest pojale rääkinud, oleks ka poeg teda arsti juurde viinud.

9 (17)

kuna H. tarvitas palju alkoholi. Peale põlengut tunnistaja xxxxxxx enam ei suhelnud, kuna ei olnud teadlik xxxxxxx viibimiskohast.

10 (17)

vabal tahtel jaatavalt vastamine eeldab, et teda ei ole sunnitud või ähvardatud. Testamendi tõestamisel selgitatakse isikule ka seda, et erinevalt kinkelepingust saab testamenti muuta või tühistada. xxxxxxx tegi testamendi xxxx.aastal ning suri xxxx.a. Soovi korral oleks tal olnud aega testamenti ümber teha. Notar kinnitab, et pärimisasja algatamise järgselt xxxx.a. tegi ta päringud pankadesse xxxxxxx kontodel olevate vahendite kohta, kuid vastustest päringutele ilmnes, et arvelduskonto ja kogumishoiuse saldod olid nullid.

maja, kus A. oma perega elas, dokumendid, kuid käik jäi ära, kuna isa oli notariaalseks tehinguks kokkulepitud ajal alkoholijoobes. Ka siis käis tunnistaja H. V. selgitamas, et selline käitumine isa ja poja suhetes ei ole õige. xxxxxxx elas siis M. K. juures ja ta oli seal rahul. M. toimetas H. arsti juurde ja korraldas tema matused. Pärast xxxxxxx surma kuulis T. U. xxxxxxx testamendist.

Lisaks eeltoodule taotleb hageja testamendi tühistamist, kuna testamendis märgitud testaatori põhjendus kostja nimetamiseks oma vara pärijaks on ebaõige. Testament on tehtud kostja mõjutusel ning H. V. võimalikku otsuse- või teovõimetust ära kasutades.

tulenevas mõjutatavuses teiste isikute poolt testamendi tegemise ajal. Notariaalselt tõestatud testamendis on ta avaldanud, et ta on testamenti tehes täie teo- ja otsusevõime ning arusaamise juures, vaba kõigist kõrvalmõjutustest ja teeb testamendi omal vabal tahtel. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud testamendi tõestanud notar Ere Kürsa kinnitas, et tal ei tekkinud kahtlust xxxxxxx otsusevõimes, vastasel korral ei oleks tehingu tõestamist toimunud. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtub, et xxxxxxx oli kursis ümbritseva eluga (päevapoliitikaga) ning temaga suhtlemisel ei ilmnenud midagi, mis oleks viidanud vaimutegevuse häiretele. Valla sotsiaaltöötaja T. U. tunnistajana antud ütluste kohaselt olid xxxxxxx terviseprobleemideks, mille tõttu ta vajas hooldajat, probleemid nägemise ja liikumisega. xxxxxxx ise soovis, et tema hooldajaks määrataks M. K. . Tema tervisekaardil märgitud diagnoositud haiguste hulgas ei ole ühtegi diagnoosi, mis oleks seotud psüühikahäiretega. Asjaolu, et tunnistajad T. K. , T. V. ja A. A. on viidanud H. V. iseloomuomadusena tema mõjutatavusele, ei muuda kohtu hinnangul tema tahteavaldust oma vara pärija nimetamisel tühiseks, kuna tõendatud ei ole asjaolu, et kostja mõjutas xxxxxxx testamenti tegema. Kuid isegi juhul, kui oletada sellise mõjutamise esinemist, on oluline arvestada, et xxxxxxx oli PärS §-st 86 tulenevalt õigus ja võimalus rohkem kui kuue aasta jooksul alates testamendi tegemisest kuni oma surmani testamendis tehtud korraldust tühistada või muuta, tehes uue testamendi, kuid ta ei teinud seda. x. Kuna testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga, mis loetakse tehtuks vastava tahteavalduse tegemisega ning mis ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist, saab kohtu arvates otsusevõimetuna tehtud testamenti ka tegudega heaks kiita. Seega isegi kui xxxxxxx oleks testamendi teinud otsusevõimetuna, siis testamendi tegemise ja tema surma vahele jääva ajavahemiku pikkust arvestades tuleks eelpool esitatud asjaoludel lugeda testament tema poolt heaks kiidetuks. Kohus on seisukohal, et testeerimisvabadusest tulenevalt ei tähenda ainuüksi asjaolu, et H. V. nimetas testamendis oma vara pärijaks 14 (17)

perekonnaliikmeks mitteoleva isiku, jättes sellega hageja alaneja sugulasena pärijate hulgast välja, et tegemist oleks testamendi tegijale ilmselt kahjuliku tehinguga, mis annaks aluse eeldada TsÜS § 13 lg 3 alusel tehingu tegemist otsusevõimetuna. Tunnistajate ütluste alusel tuvastatud H. V. võimalikud motiivid testamendi tegemiseks, s.o tema poolt hinnatuna laste vähene tähelepanu ja abi, millele vastukaaluks oli kostja poolt pakutud abi, osutavad pigem läbikaalutud ja pärandaja huve silmas pidavale otsustusele. Mitte üksi tõend ei kinnita, et kostja oleks H. V. enda juures vägivaldselt hoidnud, pigem tõendavad T. U. ütlused vastupidist. Asjaolu, et hageja ise pidas tema poolt pakutud hoolitsust isale piisavaks, ei tähenda, et ka isa seda samaväärselt hindas. Kuid kohtu arvates ei pea kohus testamendi kehtivuse aspektist hindama xxxxxxx poolt vara pärija nimetamise motiive, sest need põhinevad testeerija subjektiivsetel tunnetel. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine x. Vastavalt TsMS § 16x lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi x. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja esindaja on esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja (tl 143), mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 690 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta sesiukohta esitanud, kuid on esitanud konto väljavõtte (tl.146), millest nähtub, et ta on tasunud x.07.x.a. käesolevas asjas esitatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist 15 (17)

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja menetluskulud summas 690 eurot (käibemaksuta) olnud vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. x. 16.03.x.a. kohtumäärusega oli antud hagejale riigipoolset menetlusabi tema vabastamise näol riigilõivu, summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse 300 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel vabastatud. Tulenevalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seonduvalt määruskaebemenetluses hageja poolt tasutud riigilõivuga, summas 50 eurot, märgib kohus, et TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel on hagejal võimalik taotleda nimetatud riigilõivu tagastamist, kui ta seda seni ei ole teinud. Selleks tuleb vastavalt TsMS § 150 lg 4 sätestatule esitada kohtule avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak 16 (17)

Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.