A.V. hagi M.K. vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2016. a määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja
XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
(avaldaja):
A.V.
(isikukood
1.1. Rahuldada A.V. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2016. a määrus. Saata asi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A.V. esitas 19. jaanuaril 2016. a maakohtule avalduse, milles taotles H.V. testamendi vaidlustamist ja teavet H.V. pangakontode kohta. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks. Hageja esitas 7. märtsil 2016. a avalduse täienduse koos taotlusega riigi õigusabi saamiseks – hageja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus rahuldas taotlused
16.märtsil 2016. a määrusega ning Eesti Advokatuur tegi hagejale riigi õigusabi osutamise ülesandeks vandeadvokaat Li Uigale.
2.Maakohus kohustas 18. märtsil 2016. a määrusega hagejat 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates täpsustama hagiavalduses esitatud nõudeid ja faktilisi asjaolusid ning esitama kohtule selgelt väljendatud nõudega hagiavalduse.
3.Hageja esindaja esitas 24. märtsil 2016. a maakohtule taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks. Esindaja leidis, et hagejal puudub võimalus saavutada testamendi vaidlustamise näol taotletavat eesmärki – omandiõigust kinnistule. H.V. testamendi tühistamiseks puuduvad alused, hageja sellekohased põhjendused on emotsionaalsed ega sisalda õiguslikke aluseid.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 17. mail 2016 määruse, millega keeldus A.V. hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus lõpetas riigi õigusabi andmise ja jättis menetluskulud riigi õigusabi kulude näol riigi kanda.
5.Maakohus leidis, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb jätta hagi menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki – H.V. testamendi tühisuse tuvastamist. Hageja soovis vaidlustada oma isa, XX. oktoobril 2015 surnud H.V. 18. augustil 2009 koostatud testamenti, millega H.V. nimetas kogu oma vara pärijaks M.K.. Vara hulka kuulusid 1⁄2 mõttelist osa XXX kinnistust ja 1⁄2 mõttelist osa XXX kinnistust. A.V. leidis, et kuna pärandaja H.V. oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu või piiratud teovõimega, tuleb testament kui ühepoolne tehing tühistada. Maakohus leidis, et kuna testament on tõestatud Põlva notar Ere Kürsa poolt, kes kontrollis tehingu tõestamisel H.V. teo- ja otsusevõimelisust, siis puudub alus testamendi tühistamiseks. Maakohus märkis, et avaldaja ei esitanud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis oleks andnud aluse väita, et testamendi tegemise ajal oli H.V. otsusevõimetu, see tähendab, et tal esines vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve või piiratud teovõimega, see tähendab vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Hageja poolt väljatoodud asjaolud on oletuslikud („... ilmselt sai isa ajukahjustuse“). Kui avaldaja H.V. pojana sai tema eluajal juba aru, et isa ei saa oma tegudest täiel määral aru ja teeb endale kahjulikke tehinguid, oleks ta pidanud pöörduma arstide või kohaliku omavalitsuse poole, et algatada eestkoste seadmise menetlus. Otsusevõimetuse puhul on tegemist konkreetsel ajal ajutise häire esinemisega ning sellisel juhul võib isik tehingu ka hiljem heaks kiita. Kuna testaator suri kuus aastat peale testamendi tegemist, siis oli tal võimalus ka uue testamendi tegemisega testamenti muuta, juhul, kui ta tõepoolest ei saanud aru, kuidas testament tema huve mõjutab.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.A.V. esitas Tartu Maakohtu 17. mai 2016. a määruse peale määruskaebuse.
Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotlevat eesmärki. Testamendis väidetu, nagu hageja ei oleks hoolitsenud testaatori eest, on vale. Maakohus on määruses jõudnud järelduseni, et notar kontrollis testaatori teo- ja otsustusvõimelisust. Seega hindab notar isiku välimust ja kainust. Selle õigsust, mida testamenti kirjutatakse, ei kontrolli keegi. Maakohus jättis tähelepanuta elulised asjaolud, millest lähtudes saab asuda seisukohale, et testaator oli testamendi koostamise hetkel nõrgamõistuslik, mille tulemusena oli kergesti mõjutatav. M.K. mõjutuse tõttu kirjutas testaator testamendi M.K. nimele. XXX kinnistu omanik oli hageja ema. Kuna hageja ema ja testaator ei lahutanud abielu, siis testaator päris kinnistu seaduse alusel. Testaatoril tekkis õigus pärandada kinnistu, mille soetamiseks ta ei teinud mitte midagi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17. mai 2016. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. A.V. määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole võimalik saavutada hagis taotletavat eesmärki. Seega tugines maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 2. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused ei ole õiged selles osas, justkui ei oleks hagiga põhimõtteliselt võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, s.o testamendi tühisuse tuvastamist. Maakohus on 17.02.2016 kohtunõudes hagejale selgitanud testamendi tühistamise ja tühisuse tuvastamise erisusi ning sellega seonduvat tõendamiskoormist. Samuti on tõendamiskoormist hagejale selgitanud talle riigi õigusabi korras määratud advokaat Li Uiga (tl 66-67). Hageja 31.03.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt selgitas advokaat talle, et pärandaja teo- või otsusevõimetuse postuumselt kindlakstegemiseks on vajalik läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Seega on testamendi tühisuse tuvastamine kohtumenetluses postuumselt läbiviidava kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning potentsiaalselt ka muude TsMS § 229 lõikes 2 nimetatud tõendite alusel iseenesest võimalik. Asjaolu, et käesoleva aja seisuga ei ole ekspertiisi läbi viidud ja hageja ei ole viidanud ka niisuguste tõendite olemasolule, mis võimaldaksid tuvastada H.V. ajutise teovõimetuse või otsusevõimetuse testamendi tegemise aja seisuga (augustis 2009), ei välista iseenesest hagi menetlemist. Kohus ei või keelduda TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest üksnes seetõttu, et hageja ei ole esitanud kohtule piisavalt tõendeid oma väidete kinnituseks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, kuid hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ei saa kohus asuda tõendeid hindama (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-149-15 p 10).
9.Hageja on palunud tuvastada XX.10.2015. a surnud H.V. poolt 18.08.2009. a koostatud notariaalse testamendi tühisus. Testamendi vaidlustamise kaugem eesmärk on see, et ka H.V. pärandvara hulka kuulunud osas saaks hageja XXX (hagiavalduses märgitud nimekuju Karnistu, elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis XXX) kinnistu (registriosa nr XXXX) omanikuks.
Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja A.V. vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuks oma venna R.V. seadusjärgse pärijana. Samuti oli R.V. seadusjärgseks pärijaks tema isa H.V. (kinnistusraamatu registriosa väljatrükk tl 13). Kui hagi menetlemise tulemusena selguks, et H.V. 18.08.2009. a notariaalne testament oleks tühine, siis ei oleks vara pärijaks testamendis nimetatud isik M.K., vaid pärimine toimuks seaduse järgi. Alates 01.01.2009 kehtiva pärimisseaduse § 10 lg 1 ja § 13 lg 1 kohaselt oleksid H.V. seadusjärgseteks pärijateks tema lapsed. Rahvastikuregistri väljatrüki andmetel (tl 15) on H.V.l kaks elus olevat last, s.o tütar T.K. ja poeg A.V.. Poeg R.V. suri 2006. aastal. Asjas ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ka R.V.l oli lapsi, kuid juhul kui oli, siis oleksid ka nemad PärS § 13 lg 3 alusel H.V. seadusjärgseteks pärijateks. Seega on olemasoleva teabe põhjal alust arvata, et lisaks hagejale on pärandajal veel vähemalt üks seadusjärgne pärija (T.K.) ning hagejal ei ole võimalik saavutada hagiga oma lõppeesmärki – saada H.V. ainupärijaks. Küll aga ei ole iseenesest välistatud, et testamendi tühisuse tuvastamise korral päriksid H.V. järel tema elus olevat alanejad sugulased A.V. ja T.K..
10.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-14 p 13, 3-2-1-134-07 p 13, 3-2-1-139-13, p 14). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oleks maakohtul tulnud hagejale täiendavalt selgitada oma väidete tõendamise vajadust ja võimalusi. Riigi õigusabi korras määratud advokaadiga suhtlemine ei asenda kohtu selgitamiskohustuse täitmist. TsMS § 372 lg 3 kohaselt on kohtul võimalik enne hagi menetlusse võtmise otsustamist vajaduse korral küsida ka kostja seisukohta ning pooled ära kuulata. Ärakuulamise käigus saaks kohus hagejale selgitada, missuguste tõenditega oleks testamendi tühisust (s.o pärandaja teo- või otsusevõime puudumist testamendi koostamise aja seisuga) kohtumenetluses võimalik tõendada. Tõendite esitamine ja kohtule tõendite kogumisega seotud taotluste esitamine on poole otsustada, kohtul on hagiasjas üldjuhul võimalik vaid teha ettepanek esitada täiendavaid tõendeid, kui mõni asjaolu on ilmselt ebapiisavalt tõendatud (TsMS § 4 lg 2, § 5, § 230). Juhul kui hageja ei esita oma väidete kinnituseks piisavaid tõendeid ning ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel ei selgu, et testaator oleks testamendi teinud vaimutegevuse häire seisundis, jääb hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited selle kohta, mis puudutavad testamendi sisulise n-ö õigsuse kontrollimist ja seda, millistel asjaoludel omandas H.V. vaidlusaluse kinnistu. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et käesoleva asja menetlemisel saab kohus lähtuda asjaolust, et H.V. oli nii testamendi koostamise ajal kui ka oma surma hetkel kinnisasja mõttelise osa omanik ning tal oli õigus seda pärandada enda valitud isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.