Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
21. september 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-800
Tsiviilasi
A.V. hagi M.K. vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2016. a määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja
(avaldaja):
A.V.
(isikukood
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotlevat eesmärki. Testamendis väidetu, nagu hageja ei oleks hoolitsenud testaatori eest, on vale. Maakohus on määruses jõudnud järelduseni, et notar kontrollis testaatori teo- ja otsustusvõimelisust. Seega hindab notar isiku välimust ja kainust. Selle õigsust, mida testamenti kirjutatakse, ei kontrolli keegi. Maakohus jättis tähelepanuta elulised asjaolud, millest lähtudes saab asuda seisukohale, et testaator oli testamendi koostamise hetkel nõrgamõistuslik, mille tulemusena oli kergesti mõjutatav. M.K. mõjutuse tõttu kirjutas testaator testamendi M.K. nimele. XXX kinnistu omanik oli hageja ema. Kuna hageja ema ja testaator ei lahutanud abielu, siis testaator päris kinnistu seaduse alusel. Testaatoril tekkis õigus pärandada kinnistu, mille soetamiseks ta ei teinud mitte midagi.
Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja A.V. vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuks oma venna R.V. seadusjärgse pärijana. Samuti oli R.V. seadusjärgseks pärijaks tema isa H.V. (kinnistusraamatu registriosa väljatrükk tl 13). Kui hagi menetlemise tulemusena selguks, et H.V. 18.08.2009. a notariaalne testament oleks tühine, siis ei oleks vara pärijaks testamendis nimetatud isik M.K., vaid pärimine toimuks seaduse järgi. Alates 01.01.2009 kehtiva pärimisseaduse § 10 lg 1 ja § 13 lg 1 kohaselt oleksid H.V. seadusjärgseteks pärijateks tema lapsed. Rahvastikuregistri väljatrüki andmetel (tl 15) on H.V.l kaks elus olevat last, s.o tütar T.K. ja poeg A.V.. Poeg R.V. suri 2006. aastal. Asjas ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ka R.V.l oli lapsi, kuid juhul kui oli, siis oleksid ka nemad PärS § 13 lg 3 alusel H.V. seadusjärgseteks pärijateks. Seega on olemasoleva teabe põhjal alust arvata, et lisaks hagejale on pärandajal veel vähemalt üks seadusjärgne pärija (T.K.) ning hagejal ei ole võimalik saavutada hagiga oma lõppeesmärki – saada H.V. ainupärijaks. Küll aga ei ole iseenesest välistatud, et testamendi tühisuse tuvastamise korral päriksid H.V. järel tema elus olevat alanejad sugulased A.V. ja T.K..
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.