Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

kohtul menetluse lõpetamisel tagastada hagejatele pool hagejate poolt menetluses tasutud riigilõivust ning tagastada hagejatele ekspertiisi kulude katteks hagejate poolt tasutud tagatis summas 760 eurot. Hagejad paluvad tagastada pool riigilõivust ja tagatise Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas kostjale hagejate avalduse menetluse lõpetamiseks ning andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 13.03.2018.a taotluse võtta vastu hagist loobumise avaldus, tühistada hagi tagamise abinõu ning kostja menetluskulud välja mõista solidaarselt hagejatelt. TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 15.03.2018.a kell 10.00 tsiviilasjas 2-17-6592 kohtuistungi, kuna hageja esitas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse ning kohus lõpetab tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega. TsMS § 386 lg 2 alusel võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. TsMS § 386 lg 3 alusel hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Kostja E. on esitanud kohtule taotluse tühistada hagi tagamise abinõu. Hagejatel on olnud võimalus kostja taotlusega tutvuda, kuid hagejad ei ole pidanud vajalikuks kostja taotlusele esitada vastuväidet enda 14.03.2018.a seisukohas. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus ära langenud ning kohus tühistada käesoleva lahendi jõustumisel hagi tagamise, millega Pärnu Maakohus 26.04.2017.a kohtumäärusega peatas pärimismenetluse ja keelas notaril pärimistunnistuse väljastamine F. pärijatele pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-6592. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada asjaolusid, et jätta menetluskulud poolte endi kanda või täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on 13.03.2018.a esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas 2-176592, mille kohaselt kostja menetluskulud tsiviilasjas 2-17-6592 on kokku 2235 eurot, mille kostja palub solidaarselt hagejatelt välja mõista. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed menetlusega. Kostja esindajal on tekkinud bürookulu seoses 19.05.2017.a kinnistusraamatu väljavõte tegemisega 3,60 eurot. Kohtu hinnangul asjaolu, et nimetatud väljatrükk oli lisatud hagiavaldusele ei oma tähtsust. Nii kohtul kui ka menetlusosalistel on vajalik kontrollida asjaolude ning dokumentide esitamise õigsust. Juhul, kui kostja esindajad on pidanud vajalikuks kontrollida ligikaudu 1 kuu hiljem, kui hageja, kinnistusraamatut, siis on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

11.05.2017.a nõupidamine kliendiga büroos; 1h; 150 eurot;

Kohtu hinnangul esialgne kliendiga nõupidamine on vajalik toiming, et lepinguline esindaja saaks klienti esindada. Esialgsel nõupidamisel üldjuhul selgitatakse välja kõik asjasse puutuvad faktilised asjaolud, kliendi eesmärgid menetluses jms. Kohtu hinnangul 1 tunni ulatuses kliendiga nõupidamiseks on vajalik ja põhjendatud menetluse algstaadiumis.

hinnangul nimetatud ajakuluta ja toimingu tegemiseta kostjal ei oleks olnud enda esialgsete väidete tõendamiseks dokumente esitada. Kostja lepingulised esindajad koostasid vastuse hagiavaldusele, seega oli esindajatel olemas nõuded ja väited, millele nad peavad vastama ning mis asjaolusid peavad vastuses selgitama. Kohtu hinnangul isegi 10 leheküljelise hagiavalduse koostamisele ei ole põhjendatud ajakulu 9 tundi ning hagiavalduses on esindaja kohustatud dokumendi koostama ilma lähtepunktideta. Kohtu hinnangul, arvestades vastuse sisu (8 lehel) on vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu 4 tundi, s.o 2 tundi ühe lehekülje koostamiseks.

24.08.2017.a kohtunõudele vastamine, küsimused eksperdile; 30m; 75 eurot;

Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, kuna kostja esindajad on vastuse koostanud tuginedes kohtu juhistele.

eelduslikult ka kvaliteetsemat esindust kohtumenetluses. Kvaliteetse õigusabi vms teenuse eest on tavapärane maksta kõrgemat tasu. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ilma käibemaksuta 150 euro suurune tunnitasu. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista menetluskulud ja lisaks käibemaks 20%. Kohus leiab, et kostja esindajate põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on kokku 9 tundi ja 11 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta on kostja lepingulise esindaja kulud kohtumenetluses käibemaksuta 1353 eurot (9,02 x 150= 1353) ning käibemaksuga 1623,60 eurot. Lisaks esindaja kuludele on kostja menetluskuludeks kinnistusraamatu väljatrüki tegemise kulu 3,6 eurot (sh käibemaks). Eelnevat kokku võttes on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasjas 2-17-6592 kokku 1627,20 eurot (1623,60+3,6). Hagejad kohustuvad, lähtudes käesoleva kohtumääruse menetluskulude jaotusest, tasuma kostja menetluskulud summas 1627,20 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud tsiviilasja 2-17-6592 menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 300 eurot, millest kuulub tagastamisele 150 eurot, s.o pool tasutud riigilõivust. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 7 kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Hagejad on TsMS § 148 lg 3 alusel tasunud 1140 eurot 24.08.2017.a kohtu deposiiti. Kohus on määranud 30.01.2018.a käesolevas asjas Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA teostatud postuumse kohtupsühhiaatria komisjonekspertiisi (akt nr 30) maksumuseks 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot ning kohtu ettemaksukontolt vastavas summas väljamakse teinud. Ekspertiisikuludeks tasutud summa 760 eurot on jätkuvalt kohtu ettemaksukontol. Eelpool toodust tulenevalt kuulub hagejatele tagastamisele 760 eurot, s.o enam tasutud ulatuses asja läbivaatamise kulud. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.