lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3985/13

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3985/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 217 lg 1, 2Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 10 lg 1, 2Dokumentide edastamineTMS § 33 lg 4TäitetoimikKTS § 52TMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalisedTMS § 8Kohtutäituri kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 313 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-5508/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.08.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-3985

Tsiviilasi

L.K. kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani 2. märtsi 2017 otsuse peale täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristel Maalmani määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

esindajad

Vastustaja (avaldaja/võlgnik): L.K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus osaliselt kaebuse rahuldamise ulatuse osas (määruse p-d 2 ja 3).
2.Lugeda Viru Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada L.K. kaebus osaliselt.
2.2.Tühistada kohtutäitur Kristel Maalmani 2. märtsi 2017 otsus täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 osas, milles kohtutäitur jättis L.K. 6. veebruari 2017 kaebuse täies ulatuses läbivaatamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
2.3.Kohustada kohtutäitur Kristel Maalmani vaatama sisuliselt läbi L.K. taotlus täiteasjade nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlusosaliste endi kanda.

menetlemisel

kantud

menetluskulud

ringkonnakohtus

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.L.K. (avaldaja/võlgnik) esitas 14. märtsil 2017 kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani (kohtutäitur) 2. märtsi 2017 otsuse peale täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9, milles palub kohtutäituri otsuse tühistada ning kohustada kohtutäiturit täiteasjad nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 liitma ja korrigeerima vastavalt kohtutäituri tasu otsuseid. Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata (tegelikult jättis kohtutäitur kaebuse läbivaatamata), viidates möödalastud kaebuse esitamise tähtajale ning omistades endale õiguse mitme täitemenetluse algatamiseks ühe ja sama kohtuotsuse alusel. Kohtutäituri otsus ei vasta seaduse nõuetele. Täitedokumendiks on üks ja sama Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2969 ja sissenõudjate seaduslik esindaja on sama. Selline asjaajamine koormab kohtutäituri büroo tegevust ja võlgnikku, kellelt nõutakse topelttasu nii täitemenetluse algatamise kui ka täitetoimingute eest. Avaldaja ei rikkunud kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega, kuna esitas 6. veebruaril 2017 kaebuse kohtutäituri 31. jaanuari 2017 tasu arvestuste peale.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur jäi enda 2. märtsi 2017 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse läbivaatamisel osales ka avaldaja volitatud isik, kes on jurist. Kohtutäitur selgitas põhjalikult, et kui varem oli täitemenetluses sissenõudjaks lapsevanem/eestkostja, on juba pikemat aega sissenõudjateks lapsed, keda esindab nende vanem. Kohtutäituri tasu otsus toimetatakse võlgnikule kätte esmase täitmisteatega, kus on märgitud vajalik info tasu maksmise korra ja vaidlustamise kohta. Antud asjas anti täitmisteated üle 11. jaanuaril 2017.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ning kohustas kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja
6.veebruari 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb esmalt kontrollida, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tasu arvestuse otsusele ja kohtutäituri tegevusele tähtaegselt. Kohtutäituri esitatud täitmisteate kättetoimetamise aktidelt nähtub, et täitmisteated ja muud täitemenetluse dokumendid on üle antud avaldaja tütrele 11. jaanuaril 2017. Täitemenetluse dokumentidest ei nähtu, et avaldaja oleks määranud isiku, kes võib tema nimel dokumente vastu võtta, mistõttu pole tõendatud

kohtutäituri väide, mille kohaselt sai avaldaja kohtutäituri tasust teada 11. jaanuaril 2017. Kohtutäituril puudus seega alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

5.Maakohus selgitas, et kohus on kohtuotsusega rahuldanud kahe lapse elatise nõuded, mõlema elatise sissenõudjaks on laste seaduslik esindaja ning mõlema sissenõude rahuldamiseks minev rahasumma kantakse laste seadusliku esindaja ühele ja samale pangakontole. Kohtutäitur on rahalise nõude sundtäitmiseks avanud kaks täitemenetluse toimikut ning teinud täitmisel identseid toiminguid. Kohtutäitur ei ole seega teise täiteasja alustamisel järginud TMS § 33 lg-t 4. Riigikohus on märkinud, et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine ning võlgnikul on õigus kogu täitemenetluse kestel nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).
6.Maakohus, leides, et kaebused on esitatud kaebetähtaega järgides, tühistas kohtutäituri otsused ning kohustas täiturit võlgniku kaebust sisuliselt lahendama, võttes arvesse maakohtu määruses antud selgitusi, Riigikohtu lahendites toodud seisukohti ning TMS § 33 lg-s 4 sätestatud piirangut.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et täiteasjades on sissenõudjaks laste seaduslik esindaja J.K. Elatis on välja mõistetud laste, mitte nende ema, kasuks. Täitemenetluses on sissenõudjaks isik, kellel on nõue võlgniku vastu (TMS § 5 lg 1). J.K. ei ole iseseisvat rahalist nõuet avaldaja vastu. Kohtutäituril puudub võimalus avada kahe erineva sissenõudja esitatud täitmisavalduste alusel üks täitetoimik ja seda sõltumata sellest, et täitedokument on sama. TMS § 33 lg 4 käsitleb olukorda, kus ühel ja samal sissenõudjal on täitedokumendist tulenevalt võlgniku vastu mitu rahalist nõuet. Kuna Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-52-17 ja nr 3-2-1-164-13 sisalduvad juhised käsitlevad TMS § 33 lg 4 kohaldamisala, ei saa kohtutäitur neid järgida. Kohtutäituri täitmisteated ja teised dokumendid on 11. jaanuaril 2017 vastu võtnud avaldaja eluruumis elav tütar ja tulenevalt TsMS (määruskaebuses ekslikult märgitud TMS) § 322 lg-st 1 on dokumendid avaldajale sellega kätte toimetatud ning samast päevast algas ka TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg. Avaldaja esitas kaebuse alles 6. veebruaril 2017 ja ei taotlenud tähtaja ennistamist, mistõttu on kohtutäitur jätnud õigesti kaebuse läbivaatamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt puudub seaduslik alus kahe erineva täitemenetluse alustamiseks olukorras, kus on üks kohtulahend ja formaalselt kaks sissenõudjat, kuid faktiliselt üks seaduslik esindaja ning raha kantakse ühe ja sama seadusliku esindaja kontole. Kahe täitemenetluse alustamise tõttu on avaldaja kohustatud maksma topelttasu. Kohtutäitur on teadlik avaldaja osalisest töövõimekaotusest, mille tulemusena on teenimisvõimalus minimaalne ning täitemenetluse kahekordne tasu raskendab avaldaja varalist seisundit veelgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kaebuse rahuldamise ulatuse

osas (määruse p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 osaliselt ning kohustab kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja taotlus täiteasjade nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, järgides käesoleva määruse põhjendavas osas antud selgitusi ja suuniseid.

10.Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja 6. veebruari 2017 kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Avaldaja esitas
6.veebruaril 2017 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 1. veebruari 2017 vara kontol arestimise ja
31.jaanuari 2017 sissetuleku ja riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale, kuid kaebuse sisust tulenevalt taotles kaebusega täiteasjades nr 095/20178 ja nr 095/2017/9 kohtutäituri tasu arvestuse korrigeerimist ning vaidlustas ühe ja sama kohtuotsuse alusel kahe erineva täiteasja algatamise. Avaldaja suhtes algatatud täiteasjades nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/9 on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2969, millega avaldajalt mõisteti laste R.K. ja I.K. kasuks välja elatis kummalegi lapsele 120 eurot kuus. Kohtutäitur on täitmisteated võlgnikule ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused mõlemas täiteasjas koostanud 5. jaanuaril 2017. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajal on õigus kohtutäiturilt nõuda täiteasjade liitmist ning kui jah, siis kas kohtutäituril on kohustus liita täiteasjad ühte menetlusse. Samuti on vaidlus selle üle, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri
5.jaanuari 2017 tasuotsuste peale tähtaegselt.
11.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas kohtutäituri 5. jaanuari 2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused saab lugeda avaldajale (võlgnikule) kättetoimetatuks 11. jaanuaril 2017. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtutäituri väide, et avaldaja sai kohtutäituri tasust teada 11. jaanuaril 2017, ei ole tõendatud. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate. Kuigi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei ole TMS § 10 lg 1 kohaselt dokumendiks, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, on käesoleval juhul kohtutäitur edastanud avaldajale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused samaaegselt ja koos täitmisteatega. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 322 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Oluline on ka see, et nimetatud isikud peavad elama saajaga samas eluruumis. Käesolevas asjas on 5. jaanuari 2017 täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused antud üle avaldaja eluruumis avaldaja abikaasa tütrele Erika Tšepurale (lk 32 ja lk 56), kes elab rahvastikuregistri järgi avaldajaga samal aadressil ja on vanem kui 14-aastane. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja pidi määrama isiku, kes võib tema nimel dokumente vastu võtta. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused avaldajale kättetoimetatuks 11. jaanuaril 2017.
12.Avaldaja esitas 6. veebruaril 2017 kohtutäiturile kaebuse 1. veebruaril 2017 vara kontol arestimise ning 31. jaanuari 2017 sissetuleku ja riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale täiteasjades nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/9. Kohtutäitur on otsuses kaebuse läbivaatamata jätmise kohta märkinud, et avaldaja ei saa arestimisaktide peale esitatud kaebusega vaidlustada kohtutäituri tasu suurust, kuna nendes märgitud tasu summad on samad, mis 11. jaanuaril 2017 kätte toimetatud tasu otsustes.

Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et avaldaja on 6. veebruari 2017 kaebusega vaidlustanud kohtutäituri 5. jaanuari 2017 tasu väljamõistmise otsused. Kuna avaldaja sai nimetatud otsused kätte

11.jaanuaril 2017, pidi avaldaja KTS § 52 ja TMS § 217 lg 1 alusel otsuste vaidlustamiseks esitama kohtutäiturile kaebuse hiljemalt 23. jaanuaril 2017. Avaldaja, esitades kohtutäiturile kaebuse
6.veebruaril 2017, ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid vaidlustanud tähtaegselt. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, mida oleks saanud teha TMS § 217 lg 2 alusel TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud korras. Kuna avaldaja ei esitanud kaebust tähtaja jooksul, kaotas ta TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Avaldaja ei saanud seega
6.veebruari 2017 kaebuses enam tugineda kohtutäituri tasu ebaõigele arvestusele. Eelnevast tulenevalt on kohtutäitur jätnud õigesti läbivaatamata avaldaja kaebuse 5. jaanuari 2017 tasuotsuste peale.
13.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha avaldaja taotluse osas liita täiteasjad nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse. Maakohus asus Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-52-17 ja 3-2-1-16413 alusel seisukohale, et kohtutäitur ei ole kahe täiteasja alustamisel järginud TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Kohtutäitur on määruskaebuses avaldanud seisukohta, et TMS § 33 lg 4 ei kohaldu olukorras, kus sissenõudjaid on rohkem kui üks. TMS § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13; 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16413, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 on sissenõudjaks laste seaduslik esindaja. Kuna täitedokumendist tulenev elatise nõue kuulub lapsele, on vaidlustatud täiteasjades sissenõudjaid kaks, kellel on sama seaduslik esindaja. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kohtutäitur oleks pidanud täitetoimikute avamisel arvestama TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri TMS § 33 lg 4 üksnes sellist olukorda, kus ühest täitedokumendist tuleb mitu nõuet, mis kuuluvad kõik ühele isikule, vaid on kohaldatav ka juhul, kus ühe täitedokumendiga on mitme alaealise lapse kasuks, kellel on üks seaduslik esindaja, välja mõistetud elatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes. Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudjate huve, vaid on üksnes kohtutäituri huvides. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjatele vähem raha elatise võlgnevuse katteks. Kuna TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudjate seisukoht, tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel kohtutäituril küsida sissenõudjate seisukoht täiteasjade ühendamise osas. Seejuures peab kohtutäitur sissenõudjatele selgitama nende õigusi ja kohustusi täteasjade ühendamisel (TMS § 8). Kuigi võlgnik ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid tähtaegselt, on tal Riigikohtu seisukohast tulenevalt kogu täitemenetluse kestel õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Sellest tulenevalt kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit sisuliselt läbi

vaatama avaldaja taotluse täiteasjade nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, arvestades sealjuures sissenõudjate seisukohaga.

14.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. Maakohus on ebaõigesti tühistanud kohtutäituri 2. märtsi 2017 otsuse täies ulatuses, kuna kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 5. jaanuari 2017 tasu väljamõistmise otsuste peale põhjendatult läbivaatamata. Samas oleks kohtutäitur pidanud sisuliselt läbi vaatama avaldaja taotluse täiteasjade nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, mistõttu kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit seda tegema, arvestades käesolevas määruses antud selgitusi ja suuniseid.
15.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja