2-15-17108/220 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Harju Maakohus tegi 11.09.2017.a määruse, millega rahuldas osaliselt MM menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras MM menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 540 eurot ja mõistis nimetatud summas menetluskulud avaldajalt välja. Määruse põhjenduste kohaselt ei võta asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt RKTKm 3-2-1-86-16, p 11). Kohtu hinnangul ei olnud välistatud pärandi hoiumeetmete rakendamise ja sellega seonduvates kohtumenetlustes (sh määruskaebuse menetluses) menetlusosaliste vajalike ja põhjendatud esindajakulude hüvitamine. Pärandvara hooldaja ei nõua käesoleval juhul pärandvara hooldamisega tekkinud kulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 4 mõttes, vaid kohtumenetluses tekkinud menetluskulusid. Avaldaja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, mis annaks alust kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Seejuures jäeti kohtulahendiga menetluskulud avaldaja kanda ning kohtulahend on jõustunud. Kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ei tohi kujundada oluliselt ümber kohtulahendist tulenevat kohustust, samuti anda menetlusosalisele kestvat kaitset püsiva maksejõuetuse korral. Avaldaja soovitud täitmise tähtaeg 12 kuud kujundab ümber menetlusosalise õiguse saada kohest ja õiglast hüvitist kantud menetluskulude eest. Võttes sealhulgas arvesse kindlaks määratavate menetluskulude suurust. Kohus leidis, et avaldaja taotletud tähtaeg ei ole ajutine meede võimaldamaks avaldajat täita menetluskulude nõue mõistliku aja jooksul. Avaldaja ei ole piisaval määral välja toonud tasaarvestatavate nõuete aluseks olevaid asjaolusid ega vastavaid nõudeid ka tõendanud. Samuti ei nähtu avaldaja avaldatust, et tal on pärandvara hooldaja vastu käesolevas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses menetluskulude hüvitamise nõue. Avaldajal ei saa sellist nõuet ka olla, sest Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemise kulud täielikult avaldaja kanda. Kohtu hinnangul ei esitanud avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pärandvara hooldaja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Pärandavara hooldaja esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Seetõttu puudub vajadus täiendavalt nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente ega ka pidada avalikku kohtuistungit koos menetlusosaliste ärakuulamisega menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on pärandvara hooldaja esindajal kulunud esindamiseks aega 5 tundi, sh materjalide analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 1 tund, määruskaebuse analüüsiks 1 t ja 7 min ja vastuse koostamiseks määruskaebusele 2 t ja 53 min. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et pärandvara

5.28.09.2017.a esitas avaldaja Harju Maakohtu 11.09.2017.a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati pärandi hooldaja poolt kantud lepingulise esindaja menetluskulude hüvitisnõue ning teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud pärandi hooldajale hüvitamata. Avaldaja leidis, et menetluskulud on ülemääraselt suured, arvestades et menetluses ei lahendatud keerulisi õigusküsimusi. Avaldaja palus hinnata menetluskulude suurust avalikul kohtuistungil ja ajatada väljamõistetavate menetluskulude suurus 12 kuu peale võrdsete osamaksetega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõua pärandi hooldajalt kuludokumente ning miks ei ole kohane menetlusosaliste ärakuulamine kohtuistungil. Maakohus ei ole analüüsinud vandeadvokaadi osalemise vajadust. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole üldjuhul hagita menetluses vajalik menetlusosalise poolt professionaalse õigusabi kasutamine. Kaasomanike X ja XX poolt pärandvara ühisusse kuuluva 19/100 mõttelise osa säilitamine ning valitsemine maksab 70 eurot kuus ehk 840 eurot (seisuga 08.07.2017.a). Avaldaja on omandanud nõude pärijate vastu 1460 euro suuruses summas, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Kohus leidis põhjendatud olevat pärandi hooldaja väidetavalt kantud menetluskulud summas 540 eurot, seega avaldaja tasaarvestab pärandi hooldaja väidetavalt kantud menetluskulud 1460 eurose nõudega. Kohus pidanuks tegema ettepaneku avaldajale esitada täiendavaid tõendeid tasaarvestuse põhjendatuse kontrollimiseks. Kohus määras pärandi hooldaja, lähtudes muuhulgas eeldusest, et pärandi hooldaja ei soovi tasu ning maakohus välistas pankrotihaldurite ning vandeadvokaatide pakkumised pärandi hooldemenetluses suurusjärgus 900 – 4000 eurot. Eeltoodud honorarisummad pärandvara hooldamiseks olid lõplikud ning neile ei lisandunud menetluskulusid. Pärandi hooldamise menetlus on hagita menetlus, kus pärandi hooldaja on võimeline iseseisvalt koostama avaldusi ning esindama kohtumenetluses pärijaid. Pärandi hooldaja tasu ning menetluskulusid peab käsitlema ühtse tervikuna ning analüüsima vandeadvokaadi palkamise otstarbekust käesolevas pärimismenetluses. Ei ole põhjust arvata, et juriidilise haridusega pärandi hooldaja ei suudaks teha avaldusi kohtule ning pärijaid kohtus esindada käesolevas tööloetelus näidatud mahus.

9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul on kohus küsinud MM-lt seisukohta avaldaja määruskaebuse osas (II kd, tl 192). Seega oli MM-l õigus ja ka kohustus esitada enda seiskoht kohtule. Menetlusosalisel on õigus võtta endale lepinguline esindaja (sh valida, kas võtta esindajaks vandeadvokaat või jurist) ning vastaspool peab arvestama sellega, et tema kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb tal kanda vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja võtmine ei ole käesoleval juhul piiratud MM osas olenemata sellest, et ta on määratud pärandi hooldajaks. Avaldaja poolt esitatud määruskaebusele vastamine ei kuulu pärandi hooldaja ülesannete hulka ning MM-l oli õigus võtta endale lepinguline esindaja. Seega on alusetud määruskaebuse väited seoses pärandi hooldaja tasuga. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei ole Riigikohtu praktika kohaselt samuti asjaolu, mille alusel saaks piirata menetlusosalise õigust võtta lepinguline esindaja (nii nagu viitas ka juba maakohus). Käesoleval juhul on MM lepingulise esindaja poolt esitatud seisukoht põhjendatud ja sisukas, selles on vastatud põhjalikult kõigile määruskaebuse väidetele. Arvestades, et määruskaebuses oli toodud mitmeid erinevaid vastuväiteid, mis seondusid nii eelneva menetluse, teiste pärandi hooldaja kandidaatidega kui ka MM poolt ülesannete täitmisega ja isikuga, on eluliselt usutav, et lepingulisel esindajal kulus varasemate materjalide läbitöötamiseks, kliendiga suhtlemiseks, määruskaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 3 t ja 45 min, mis vastab umbkaudselt poolele tööpäevale. Nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud hoolimata sellest, et käesolevas vaidluses ei lahendatud õiguslikult keerulisi küsimusi. Seega ei ole maakohus ületanud menetluskulude hindamisel diskretsiooni piire ning ringkonnakohtul puudub alus MM menetluskulude suuruse vähendamiseks. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist tunnihinda, seega ei ole alust vähendada ka kindlaksmääratud vajalikku ja põhjendatud tunnihinda.