XX avaldus YY pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2017.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aimar Naggel Pärandi hooldaja: MM (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.09.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta XX 28.09.2017.a määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta XX taotlus lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale (v.a määruse resolutsiooni p 3 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot, 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldaja esitas 13.11.2015.a Harju Maakohtule avalduse YY (pärandaja) pärandi hooldusmeetmete rakendamiseks. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-17108
2.Harju Maakohus rakendas 08.07.2016.a määrusega YY pärandavara hoiumeetmeid ja korraldas pärandvara valitsemise. Maakohus nimetas pärandvara hooldajaks MM. Kohus määras, et hooldajal ei ole õigust saada kohustuste täitmise eest tasu, kuid on õigus kohustuste täitmisega seotud kulutuste hüvitamisele. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, paludes see tühistada ja määrata hooldajaks avaldaja või lõpetada pärandvara hoiumeetmete rakendamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2017.a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. Riigikohus ei võtnud 11.04.2017.a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse.
4.Harju Maakohus tegi 11.09.2017.a määruse, millega rahuldas osaliselt MM menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras MM menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 540 eurot ja mõistis nimetatud summas menetluskulud avaldajalt välja. Määruse põhjenduste kohaselt ei võta asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt RKTKm 3-2-1-86-16, p 11). Kohtu hinnangul ei olnud välistatud pärandi hoiumeetmete rakendamise ja sellega seonduvates kohtumenetlustes (sh määruskaebuse menetluses) menetlusosaliste vajalike ja põhjendatud esindajakulude hüvitamine. Pärandvara hooldaja ei nõua käesoleval juhul pärandvara hooldamisega tekkinud kulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 4 mõttes, vaid kohtumenetluses tekkinud menetluskulusid. Avaldaja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, mis annaks alust kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Seejuures jäeti kohtulahendiga menetluskulud avaldaja kanda ning kohtulahend on jõustunud. Kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ei tohi kujundada oluliselt ümber kohtulahendist tulenevat kohustust, samuti anda menetlusosalisele kestvat kaitset püsiva maksejõuetuse korral. Avaldaja soovitud täitmise tähtaeg 12 kuud kujundab ümber menetlusosalise õiguse saada kohest ja õiglast hüvitist kantud menetluskulude eest. Võttes sealhulgas arvesse kindlaks määratavate menetluskulude suurust. Kohus leidis, et avaldaja taotletud tähtaeg ei ole ajutine meede võimaldamaks avaldajat täita menetluskulude nõue mõistliku aja jooksul. Avaldaja ei ole piisaval määral välja toonud tasaarvestatavate nõuete aluseks olevaid asjaolusid ega vastavaid nõudeid ka tõendanud. Samuti ei nähtu avaldaja avaldatust, et tal on pärandvara hooldaja vastu käesolevas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses menetluskulude hüvitamise nõue. Avaldajal ei saa sellist nõuet ka olla, sest Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemise kulud täielikult avaldaja kanda. Kohtu hinnangul ei esitanud avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pärandvara hooldaja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Pärandavara hooldaja esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Seetõttu puudub vajadus täiendavalt nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente ega ka pidada avalikku kohtuistungit koos menetlusosaliste ärakuulamisega menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on pärandvara hooldaja esindajal kulunud esindamiseks aega 5 tundi, sh materjalide analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga 1 tund, määruskaebuse analüüsiks 1 t ja 7 min ja vastuse koostamiseks määruskaebusele 2 t ja 53 min. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et pärandvara
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-17108 hooldaja advokaadist esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), oli ajakulu 5 tundi kohtu hinnangul põhjendatud 3,75 tunni ulatuses (5 tundi – 1,25 tundi). Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusabi ajakulu 1,25 tunni ulatuses. Asja materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks (sh avaldaja määruskaebuse) ning määruskaebusele seisukoha esitamiseks oleks pidanud kuluma kokku esitatust 1,25 tundi vähem aega. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust ja pärandvara hooldaja esitatut ning asjaolu, et määruskaebusele vastamiseks oli eelnevalt materjalidest nähtuvalt põhjalikult kujundatud õiguslikku positsiooni, analüüsitud ja materjalidega tutvutud. Eeltoodust tulenevalt on pärandvara hooldaja märgitud õigusabist 5 tundi hinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot tunnitasu) põhjendatud ja vajalik 1,25 tunni ulatuses vähem. Kohus leidis, et pärandvara hooldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot tunnitasu), ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
5.28.09.2017.a esitas avaldaja Harju Maakohtu 11.09.2017.a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati pärandi hooldaja poolt kantud lepingulise esindaja menetluskulude hüvitisnõue ning teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud pärandi hooldajale hüvitamata. Avaldaja leidis, et menetluskulud on ülemääraselt suured, arvestades et menetluses ei lahendatud keerulisi õigusküsimusi. Avaldaja palus hinnata menetluskulude suurust avalikul kohtuistungil ja ajatada väljamõistetavate menetluskulude suurus 12 kuu peale võrdsete osamaksetega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõua pärandi hooldajalt kuludokumente ning miks ei ole kohane menetlusosaliste ärakuulamine kohtuistungil. Maakohus ei ole analüüsinud vandeadvokaadi osalemise vajadust. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole üldjuhul hagita menetluses vajalik menetlusosalise poolt professionaalse õigusabi kasutamine. Kaasomanike X ja XX poolt pärandvara ühisusse kuuluva 19/100 mõttelise osa säilitamine ning valitsemine maksab 70 eurot kuus ehk 840 eurot (seisuga 08.07.2017.a). Avaldaja on omandanud nõude pärijate vastu 1460 euro suuruses summas, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Kohus leidis põhjendatud olevat pärandi hooldaja väidetavalt kantud menetluskulud summas 540 eurot, seega avaldaja tasaarvestab pärandi hooldaja väidetavalt kantud menetluskulud 1460 eurose nõudega. Kohus pidanuks tegema ettepaneku avaldajale esitada täiendavaid tõendeid tasaarvestuse põhjendatuse kontrollimiseks. Kohus määras pärandi hooldaja, lähtudes muuhulgas eeldusest, et pärandi hooldaja ei soovi tasu ning maakohus välistas pankrotihaldurite ning vandeadvokaatide pakkumised pärandi hooldemenetluses suurusjärgus 900 – 4000 eurot. Eeltoodud honorarisummad pärandvara hooldamiseks olid lõplikud ning neile ei lisandunud menetluskulusid. Pärandi hooldamise menetlus on hagita menetlus, kus pärandi hooldaja on võimeline iseseisvalt koostama avaldusi ning esindama kohtumenetluses pärijaid. Pärandi hooldaja tasu ning menetluskulusid peab käsitlema ühtse tervikuna ning analüüsima vandeadvokaadi palkamise otstarbekust käesolevas pärimismenetluses. Ei ole põhjust arvata, et juriidilise haridusega pärandi hooldaja ei suudaks teha avaldusi kohtule ning pärijaid kohtus esindada käesolevas tööloetelus näidatud mahus.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-17108
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul on kohus küsinud MM-lt seisukohta avaldaja määruskaebuse osas (II kd, tl 192). Seega oli MM-l õigus ja ka kohustus esitada enda seiskoht kohtule. Menetlusosalisel on õigus võtta endale lepinguline esindaja (sh valida, kas võtta esindajaks vandeadvokaat või jurist) ning vastaspool peab arvestama sellega, et tema kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb tal kanda vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja võtmine ei ole käesoleval juhul piiratud MM osas olenemata sellest, et ta on määratud pärandi hooldajaks. Avaldaja poolt esitatud määruskaebusele vastamine ei kuulu pärandi hooldaja ülesannete hulka ning MM-l oli õigus võtta endale lepinguline esindaja. Seega on alusetud määruskaebuse väited seoses pärandi hooldaja tasuga. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei ole Riigikohtu praktika kohaselt samuti asjaolu, mille alusel saaks piirata menetlusosalise õigust võtta lepinguline esindaja (nii nagu viitas ka juba maakohus). Käesoleval juhul on MM lepingulise esindaja poolt esitatud seisukoht põhjendatud ja sisukas, selles on vastatud põhjalikult kõigile määruskaebuse väidetele. Arvestades, et määruskaebuses oli toodud mitmeid erinevaid vastuväiteid, mis seondusid nii eelneva menetluse, teiste pärandi hooldaja kandidaatidega kui ka MM poolt ülesannete täitmisega ja isikuga, on eluliselt usutav, et lepingulisel esindajal kulus varasemate materjalide läbitöötamiseks, kliendiga suhtlemiseks, määruskaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 3 t ja 45 min, mis vastab umbkaudselt poolele tööpäevale. Nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud hoolimata sellest, et käesolevas vaidluses ei lahendatud õiguslikult keerulisi küsimusi. Seega ei ole maakohus ületanud menetluskulude hindamisel diskretsiooni piire ning ringkonnakohtul puudub alus MM menetluskulude suuruse vähendamiseks. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist tunnihinda, seega ei ole alust vähendada ka kindlaksmääratud vajalikku ja põhjendatud tunnihinda.
10.Menetluskulusid tõendavate dokumentide küsimine on kohtu diskretsiooniotsustus ning käesoleval juhul, arvestades et lepinguline esindaja on nähtavalt esinenud MM esindajana, esitades allkirjastatult advokaadibüroo blanketil menetlusdokumendi, ning kõik menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on asja materjalide pinnalt kontrollitavad või eeldatavad, ei pidanud maakohtul tekkima kahtlust, et MM-le on menetluskulu tekkinud. Ei ole kaheldav, et lepinguline esindaja küsib esindamise eest tasu. Kohus kontrollis menetluskulude põhjendatust vastavalt toimikule. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sellest hoolimata on MM esindaja vastuses määruskaebusele esitanud ka arve elektroonilise koopia, kust nähtuvad lepingulise esindaja kulud (IV kd, tl 4-5).
11.Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik tasaarvestada kohtu poolt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist muude võimalike nõuetega, mis pooltel üksteise vastu olla võivad. Kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hakata lahendama tasaarvestuse vastuväidet ning sealjuures viima läbi sisulist menetlust tasaarvestava
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-17108 nõude kindlakstegemiseks. Tasaarvestuse menetluskuludega välistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1, mille kohaselt võib pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt pooltelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei ole avaldajal enne menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist õigust enda kohustust täita, sest vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus tekib üksnes eeldusel, et kohus asjakohase lahendiga kulude hüvitamise kohustuse loob. Seega ei ole tasaarvestamine menetluskulude kindlaksmääramise menetluses teise nõudega võimalik ning maakohus ei pidanud kontrollima tasaarvestatava nõude alust ega küsima avaldajalt täiendavaid selgitusi.
12.Määruskaebuses taotles avaldaja, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et avaldaja maksab väljamõistetud menetluskulude hüvitist osamaksetega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus ei saa määrata teisele poolele väljamõistetud hüvitise tasumist osamaksete kaupa TsMS § 445 lg 1 alusel. Avaldajal on võimalik tasuda osamaksetega üksnes sellise pooltevahelise kokkuleppe alusel.
13.TsMS § 667 lg 3 lause 1 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul on vaidluse all menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus, mis on suures osas kohtu diskretsiooniotsustus ning õiguslik küsimus. Asjas puudub vajadus menetlusosalisi suuliselt ära kuulata. Kohus saab lähtuda menetlusosaliste poolt esitatud kirjalikest seisukohtadest.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.