Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-17108
Tsiviilasi
KN (N) avaldus IG (G) pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.07.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KN (isikukood
lepinguline esindaja AN Puudutatud isik 1 (pärija) HK (isikukood
Puudutatud isik 2 (pärija) HK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja MM Puudutatud isik
(pärija) JP (isikukood
Puudutatud isik 4 (pärija) HS (isikukood
Pärandi hooldaja MM (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Marit Toom Isik, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse VT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tarmo Tamm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas siis, pärija ei viibi pärandvara asukohas. Kohus võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada nii pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel (PärS § 111 lg 3) kui omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PärS § 111 lg 2). Praegusel juhul puudus vaidlus, et pärandaja ühe pärija JP elukoht ei olnud maakohtu menetluse ajal teada ja alus pärandvara hoiumeetme kohaldamiseks sellest tulenevalt esines. Pärandi hooldaja aruandest nähtuvalt suri JP aastal 2000, kuid temal on kaks last, kellega notar püüab kontakti saada (III kd, lk 13). Seega esineb ka määruskaebuse menetlemise ajal alus pärandvara hoiumeetme, milleks oli pärandvara valitsemise korraldamine, rakendamiseks. Avaldaja määruskaebuses esitatud taotlus hoiumeetme lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Määruskaebuses tuginetakse samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Määruskaebuse väited on põhjendamatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et MM on sobiv pärandi hooldaja kohustusi täitma ning pärijate huve esindama ja õigusi kaitsma. MM oli andnud nõusoleku enda nimetamiseks pärandvara hooldajaks (II kd, lk 105). Maakohus arvestas õigustatult asjaoluga, et MM ei soovinud hooldaja ülesannete täitmise eest tasu, kuigi PärS § 114 sellise õiguse sätestab. Kohtumäärus ei ole vastuoluline, sest TsMS § 586 lg 2 kohaselt määrus jõustus selle kättetoimetamisel hooldajale, kuid sama paragrahvi lõige 4 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 172 lg 4 kohaselt vastutavad pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS §-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Maakohtu menetluskulude jaotust ei ole alust muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja, s.o avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub maakohtu poolt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta 30.01.2017 avaldaja avalduse tsiviilasja nr 2-16-12703 menetluse peatamiseks, kuivõrd avaldus ei ole menetletav praeguses asjas. Avaldajal on õigus esitada kõnealune taotlus asjas, mille menetluse peatamist ta soovib.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.