2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda.
Edasikaebamise kord
1(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 03.04.2016. a Harju Maakohtusse hagi YY kostja I) ja CC (end G, kostja II) vastu kahjulikust mõjutusest tingitud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja sellest edaspidi hoidumiseks. 14.08.2017. a esitatud avalduses palus hageja kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud omandiõiguse rikkumine ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra parandamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas F.R. Faehlmanni tn 54 asuva elamu korteri nr 3 (korteri nr 3) omanik ning kostjad on hageja korteri peal (kolmandal korrusel) asuva korteri nr 5 (korteri nr 5) ühisomanikud. Kohe peale korteri nr 5 omandamist teostasid kostjad korteris kapitaalremondi, mille tulemusena hakkas korterist nr 5 korterisse nr 3 vahelae kaudu terve lae ulatuses kostuma mehaaniline müra, mille allikaks on eelduslikult kostjate korteris kõndimine, mööbli ja esemete vedamine mööda põrandat, asjade kukkumine põrandale jne (löögimüra). Hageja hinnangul ületab nimetatud müra korteritevahelise heliisolatsiooni puhul standardiga EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ lubatud löögimüra taset 53 db ning selle tulemusena on hageja elamine korteris nr 3 muutunud võimatuks, kuna korterist nr 5 läbi korteritevahelise vahelae kostuv müra mõjub hagejale häirivalt ning hageja ei ole kohustatud seda taluma. Hageja arvates on müra põhjuseks, et kostjate poolt oma korteris teostatud remondi käigus ei ole uute põrandate paigaldamisel järgitud vajalikku vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Hageja on teavitanud nimetatud probleemist ka kostjat I, kes on lubanud müra vähendamiseks midagi ette võtta, kuid ei ole selleks midagi teinud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad ei nõustu, et nende korteris nr 5 kõndimine või esemete liigutamine tekitab sellist müra, et see mõjuks häirivalt hageja korteris elamisele. Kostjad selgitavad, et nad said aadressil F.R. Faehlmanni 54-5 Tallinn korteri(omandi) omanikeks alates 2013. a. veebruarist ning korteri halvas seisundi tõttu teostasid kostjad korteris remondi, millest teavitasid ka teisi majaelanikke, sh ka hagejat kui allkorruse naabrit ja F.R. Faehlmanni 54 elamu korteriühistu esimeest. Kostjad leiavad, et nende korteris teostatud remonditööde iseloom ei nõudnud ehitus- ja/või kasutusluba, mistõttu ei olnud remonditöödeks eraldi renoveerimisprojekti tellimine ega selle kooskõlastamine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt vajalik. Samuti leiavad kostjad, et korteri remondi käigus ei muudetud elamu kande- ega piirdekonstruktsioone, samuti korteritevaheliste vahelagede ja -seinte algseid lahendusi, mille tulemusena oleksid muutunud kandevõime ja helipidavuse suhtes konstruktsioonide tehnilised näitajad. Kostjad rõhutavad, et F.R. Faehlmanni 54 elamu puhul on tegemist 1930ndate aastate lõpus ehitatud majaga, milles leviv müra vastab elamu ehitusaja normidele ja korterite tavakasutamisele. Samuti kostjad leiavad,
2(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 et kuivõrd müra levib elamus korteriomanike kaasomandis olevate tarindite kaudu, oleks hageja pidanud esitama oma nõude mitte kostjate, vaid korteriühistu vastu. Kuna hageja pole seda teinud, annab nimetatu asjaolu aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
4.Kostjate täiendava seisukoha kohaselt pole neile arusaadav, kuidas nad peaksid hageja arvates oma korterit kasutama ning milliseid tegevusi tegema kõrvaldamaks hagejale kuuluva korteriomandi kahjulikust mõjutusest tingitud omandiõiguse rikkumise ja teostama selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra parandamiseks pealtpoolt. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 31.10.2017. a otsusega jäeti kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, hageja hagi jäeti rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et hageja nõude aluseks on AÕS § 89. Lisaks on alusteks KOS § 11 lg 1 p 1, lg 3 ning § 12 lg 3.
7.Pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas hageja korterisse nr 3 läbi vahelae kostuv müra, mis tekib korteris nr 5 põrandal kõndimisest ja esemete liigutamisest (nn löögimüra), ületab korteritevahelise heliisolatsiooni suhtes kehtestatud nõudeid ning juhul kui ületab, kas kostjad on selle eest vastutavad (kas rikkumine on vabandatav). Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja nõue tulnuks esitada kostjate asemel korteriühistu vastu, st kas kostjate puhul on tegemist õige kostjaga.
8.Erinevalt hagejast, kes leiab, et müra tekitavad kostjad, on viimased seisukohal, et nende korterist hageja korterisse liigset müra ei levi ja juhul kui siiski levib, siis see vastab 1930ndate aastate lõpus ehitatud elamute heliisolatsiooni normaalsele olukorrale ja korterite tavakasutusele, samuti on kostjad arvamusel, et nende korteris läbiviidud remondiga korteritevahelist heliisolatsiooni ei kahjustatud, vaid vastupidi – parendati. Kostjad tuginevad seejuures nende poolt OÜ-lt Humana Grupp tellitud ja 2016.a. aprillis läbiviidud korteri ja elamu ehitustehnilise seisukorra auditile (audit). Nimetatud auditi kohaselt on remondi käigus asendatud algselt korterisse paigaldatud liistparkett ja selle aluskonstruktsioonid. Olemasolevatelt terastaladelt eemaldati puitlaagid ja laudis, mis asendati uute puitlaagidega ja liistparketi OSB tüüpi alusplaadiga. Korteris on vastavalt koostatud sisekujunduse lahendusele ümberpaigutatud ja lisatud teraskarkassil kipsplaatidest kergseinu ning algsed põrandakattematerjalid on asendatud uutega, mis jälgisid algset põranda konstruktiivset lahendust. Remondi käigus olemasolevad vahelae kandekonstruktsioonid säilisid, raudbetoonplaadil olev täide (šlakk) jäi paigale, asendati terastaladele toetuvad puitlaagid ja parketi aluslaudis ning paigaldati uus tükkparkett, kuid ei muudetud algse vahelae konstruktiivset lahendust ega ei kasutatud algsetest materjalidest erinevate tehniliste omadustega materjale. Samuti ei ole vahelaele mõjuvaid omakaalu ja kasutuskoormusi suurendatud ning võrreldes algse lahendusega ei ole muutunud vahelae akustilised omadused, kuna tööde käigus asendatud materjalide omadused vastasid algsetele (kd I, tl 44-65).
9.Kostjate poolt täiendavalt kohtule esitatud ehitusinsener-eksperdi VJ poolt (VJKonsult OÜ) 12.08.2016. a koostatud “Kortermaja Faehlmanni 54-5 Tallinn korteri põrandakonstruktsiooni helipidavuse hinnangu“ kohaselt (VJK akt) on Faehlmanni 54-5 Tallinn korteri põrand peaaegu kogu ulatuses (v.a. niisked ruumid) kaetud laudparketiga. Põranda remont on tehtud korteriomaniku tellimusel 2014. a. Asendati vana parkett koos selle deformeerunud alusega, mille tulemusena peaks olemasolev olukord olema mõningal määral parema helipidavusega kui sellele eelnev, seda just täiendava parketialuse 6mm paksuse poolpehme papi pärast. Lisatud paarisentimeetrine peene keramsiidikihi helipidavus ei ole küll märkimisväärne, aga peaks mingil määral vähendama laagide vahel tekkida võivat kõlaefekti ja sellele aitab kaasa ka puitlaastplaadi all, üle laagide rippes olev polüetüleenvahtkile. Mingil määral aitaks mürafooni alumises korteris vähendada raudbetoon plaadist vahelaeplaadi valamine terastaladele või
3(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 nende vahele. Praeguses situatsioonis ei ole aga värskelt remonditud korterit mõistlik ümberremontima hakata. Ka ei ole omanikul põhjust täiendavaid kulutusi tegema hakata, kuna tema tegevus ei ole eksperdi hinnangul olukorda halvendanud (kd I, tl 119 - 122).
10.Kohtu poolt määratud piirdetarindi heliisolatsiooni mõõtmise ja vahelaekonstruktsiooni akustilise ekspertiisi akti (ekspert Akukon OY Eesti filiaal) kohaselt teostati hageja ja kostjate korteris heliisolatsiooni mõõtmine 05.11.2017. a ajavahemikul 10:00-11:00. Mõõtmised teostati III ja II korruse korterite vahel taandatud löögimürataseme indeksi L’n,w (dB) isolatsiooni määramiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt olid enne Eesti taasiseseisvumist heliisolatsiooni nõuded kehtestatud normdokumendis SNiP II – L.1 – 71, mille järgi nõutav korteritevaheliste seinte õhumüra isolatsiooni nõue oli EB = 0 dB, korterite vahelagede õhumüra isolatsiooni nõue EB = -1 dB ja löögimürataseme nõue Ey = 0 dB. Viies need nõuded üle käesoleval ajal kasutatavatele heliisolatsiooni indikaatoritele, oleksid need järgmised: korterite vahelised seinad: R’w = EB + 52 = -1 + 52 = 51 dB ja korterite vahelised vahelaed: R’w = EB + 52 = 0 + 52 dB = 52 dB; L’n,w = 63 – Ey = 63 – 0 = 63 dB. Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumi 26.11.1991 käskkirja nr 138 alusel kinnitatud juhendi „Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutised eeskirjad” järgi kehtis korterite vahelagedele minimaalse nõudena R’w ≥ 52 dB L’n,w ≤ 60 dB. Enne 1999.a. kehtis projekteerimisnormide eelnõu EPN 16, mille kohaselt olid korterite eluruumide vaheliseks õhumüra isolatsiooninõueteks õhumüra isolatsiooni osas R’w ≥ 52 dB ja löögimüra osas L’n,w ≤ 58 dB. Enne standardi koostamist kehtis alates 1999.a projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”, mille kohaselt olid korterite eluruumide vaheliseks õhumüra isolatsiooninõueteks õhumüra isolatsiooni osas R’w ≥ 55 dB ja löögimüra osas L’n,w ≤ 53 dB ehk sel ajal toimus arvestatav nõuete rangemaks muutmine. Alates 2003.a on sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded toodud Eesti standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”, tabel 6.1 – Sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded, mida kasutatakse uute hoonete projekteerimisel ja suures mahus renoveerimisel/rekonstrueerimisel akustiliste nõuetena. Vastavalt nimetatud standardile ei tohi ühest korterist teise olla taandatud löögimürataseme indeks L’n,w suurem kui 53 dB. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 “Müra normtasemed elu - ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” § 8 Olmemüra kohaselt loetakse inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 «Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest» (1999) nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB.
11.Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati 05.01.2017. a F.R.Faehlmanni 54 III korruse korter nr 5 ja II korruse korter nr 3 elutubade vahel löögimüra heliisolatsiooni mõõtmistulemuseks L’n,w =54 dB. Eksperdiarvamuse kohaselt kui III korruse korteris nr 5 teostatud ehitustööde käigus muudeti eelkõige põrandakatte ja selle aluskonstruktsiooni (paigaldati põrandaplaat laudparketi alla), siis võib eeldada, et löögimüra isolatsioon muutus teostatud tööde tulemusel mõnevõrra paremaks – ehitustööd ei saanud olukorda halvendada eeldusel, et peenliivast täitekihti ei vähendatud ja ehitustööde teostamisel lähtuti heast ehitustavast. Kuna konstruktsioon muutus, siis võib olla tekkinud olukord, kus kõlaliselt erinevad inimtekkelised helid (nt kõndimine, mööbli nihutamine) kostavad teist moodi - nt seda mõjutab laagide samm, täitematerjali ulatus, ehitusplaadi paksus jms. Uues lahenduses on laudparketi all elastne kiht põrandaplaadi näol, mida esialges konstruktsioonis ei olnud – seetõttu tulemus peaks olema parem löögimüra isolatsiooni seisukohast võrreldes esialgse olukorraga, kus elastne vahekiht puudus (kirjeldatud elastne vahekiht võib löögimüra isolatsiooni parandada ~5-8 dB võrra). Mõõtmiste käigus fikseeritud tulemus L’n,w = 54 dB kirjeldab adekvaatselt sellise tüüpilise vahelae heliisolatsiooni omadusi, mis vastab vanemates eluhoonetes kasutatud konstruktsioonilahendustele ja kuhu on paigaldatud elastsel aluskattel laudparkett. Siiski ei 4(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 täida selline lahendus Eesti standardi EVS 842:2003 eluruumide vahelist löögimüra isolatsiooni nõuet L’n,w ≤ 53 dB. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et vahelae konstruktsioonis kasutatud elastsed vahekihid ei ole piisavad, kuigi ehitustööde käigus on erinevaid vahekihte paigaldatud. Akustilisest seisukohast on laagide ja puit laastplaadi vahel oleva parketi alusvaiba mõju minimaalne (kui üldse), kõige olulisem on laudparketi all olev 6 mm paksune põrandaplaat. Iseloomustamaks löögimüra isolatsiooni taset L’n,w = 53-55 dB, siis see väljendub selles, et tavaline paljajalu või sokis kõndimine ei tohiks olla alumise korteri korteris eristatav või on õrnalt kuuldav, jooksmine/hüppamine/trampimine oleksid selgelt eristatavad, samuti mööbli nihutamine jms. Eksperdiarvamuse kohaselt juhul kui peetakse vajalikuks olemasolevat olukorda parandada, siis on selleks kaks peamist lahendust: 1) pealtpoolt parandamisena: olemasoleva põrandakatte eemaldamine ja põrandakatte alla olemasolevast materjalist elastsema aluskatte paigaldamine, mille löögimürataseme vähendamise indeks on ΔL ≥ 20 dB. Selliselt on võimalik olemasolevat olukorda löögimüra isolatsiooni osas parandada 3-5 dB võrra ja selliselt täita kehtivad löögimüra isolatsiooni nõuded (vahelae õhumüra isolatsiooni omadustele mõju puudub); 2) altpoolt parandamisena: olemasoleva vahelahe konstruktsiooni külge rajatakse II korruse korteri poolt elastsetel riputitel või karkassisüsteemil topeltkipsplaatidest ripplagi hinnangulise paksusena 70-100 mm – nt elastsed riputid ja ripplaekarkass 50-70 mm, millele lisandub kaks kihti kipsplaati 2x12.5 mm. Selliselt on võimalik parandada vertikaalses suunas ruumide vahelist õhumüra isolatsiooni R’w ~5 dB võrra ja löögimüra isolatsiooni L’n,w 3-5 dB võrra ning selliselt täita kehtivad löögimüra isolatsiooni nõuded (paraneb ka õhumüra isolatsioon). Oluline on lisada, et lisaks otse läbi vahelae levivale mürale, mõjutavad lõpptulemust ka siirdehelide levik läbi piirnevate konstruktsioonide, näiteks välisseina kaudu (kd I, tl 142-145).
12.Kohus tuvastas eeltoodu ekspertarvamusest lähtudes, et hageja ja kostjate korterite vahelae heliisolatsioon ületab lubatud nõudeid, kuid minimaalselt (lubatud kuni 53dB, tuvastatud 54dB). Kohtu hinnangul kinnitab see hageja arvamust, et kostjate korteris teostatud remondi käigus ei ole uute põrandate paigaldamisel järgitud vajalikku vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Kohus leiab, et kuigi on vaieldav, kas kostjate poolt 2014 korteris nr 5 teostatud remondi puhul oli tegemist ehitamisega (rekonstrueerimisega) sel ajal kehtinud ehitusseaduse mõttes (kehtis kuni 30.06.2015. a), mis eeldas ehitusprojekti koostamist ja selle kooskõlastamist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt või piisas remondi läbiviimiseks sisekujunduse lahendusest, tuleb asuda seisukohale, et remonditööde puhul, mille mõjud ulatuvad eelduslikult väljapoole korteriomandi reaalosa piire, pidid kostjad võtma igal juhul tarvitusele abinõud, et põranda/vahelae konstruktsiooni heliisolatsioon jääks kehtivate normatiivide raamesse. KOS § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et kostjate poolt teostatud remondi järgselt oli hageja kohustatud taluma kostjate korterist kostuvat löögimüra ainult kehtivate normatiivide piires (53dB) ning kostjate kohustuseks oli tagada remondi käigus põrandakonstruktsioonide muutmisel heliisolatsiooni vastavus nendele nõuetele. Kuivõrd kostjad seda ei teinud, siis on kohtu hinnangul kostjad, ehkki küll minimaalselt aga siiski, rikkunud hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõigust ja selline rikkumine ületab omandi tavakasutusest tekkivate mõjude piirid. Kohus samuti ei nõustu kostjatega, et nad ei vastuta hageja korterisse leviva müra eest, kuna F.R.Faehlmanni 54 elamu puhul on tegemist 1930ndate aastate lõpus ehitatud majaga, milles leviv müra vastab elamu ehitusaja normidele ja korterite tavakasutamisele. Kohus leiab, et KOS § 11 lg 3 kostjate suhtes ei kohaldu, kuna neil oli võimalus ja kohustus remonditööde käigus põrandakonstruktsioonide muutmisel tagada heliisolatsiooni vastavus kehtivatele nõuetele. Kostjate vastuväite osas, et kuivõrd müra elamus levib korterist korterisse korteriomanike kaasomandis olevate tarindite kaudu, siis oleks hageja pidanud esitama oma nõude mitte kostjate, vaid korteriühistu vastu, kohus leiab, et vastuväide ei ole asjakohane, kuna
5(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 hageja korterisse kostuvat löögimüra tekitatakse kostjate korteri reaalosa piires. Seega tuleb kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
13.Eeltoodule vaatamata asus kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sh selle laiendatud kujul. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R.Faehlmanni 54-3 omandiõiguse rikkumisest ning hoiduma sellest edaspidi. Kohtu hinnangul on küsitav, mida kohus märkis juba oma 31.05.2017. a menetluse uuendamise määruses (kd I,tl 163-164), kas hageja nõudest lähtuv kohtuotsuse resolutsioon võimaldaks selle täitmist, st kas see on arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-10 selgitanud (p 13 -15 ), et kui kohus rahuldab haginõude, peab ta TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Kohus andis 31.05.2017. a määrusega hagejale võimaluse oma nõuet TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel täpsustada või taotleda TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Hageja seda ei teinud, taotledes kohtult ehitustehnilise auditi läbiviimist (kd I, tl 16-10), mille kohus jättis rahuldamata (kd I, tl 177-178). Siiski esitas hageja 14.08.2017. a menetlusdokumendis taotluse lisaks nõudele rahuldada hagi ning kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R.Faehlmani 543 omandiõiguse rikkumist ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. Kohus asus 29.09.2017. a määruses seisukohale (kd I, tl 203-204), et nimetatud taotluse puhul on tegemist hagi põhinõude laiendamisega, mis ei ole hagi muutmisena käsitletav (TsMS § 376 lg 4 p 2). Kohus jagas kostjate seisukohta, et vaatamata hageja nõude laiendamisele hagist ei nähtu, mida kostjad on kohustatud konkreetselt tegema kahjulikust mõjutusest tingitud hageja korteriomandi omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ning millest hoiduma edaspidi. Kohtu hinnangul hageja viide Akukon OY ekspertiisiaktile, et kostjad peaksid teostama 3 kuu jooksul selles näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust, ei vasta TsMS § 442 lg 5 tingimusele, et hageja nõudest lähtuv resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
14.30.11.2017. a esitas hageja Harju Maakohtu 31.10.2017. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsus on hagejat üllatav. Kuigi kohus on leidnud põhjendustes, et menetluses on tuvastatud kostjate poolne hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumine üle normi piiride, on kohus jätnud siiski hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja esitatud nõue ei ole täidetav ilma muu otsuse tekstita. Hageja leiab, et hageja esitatud nõue on igati selge: “kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R. Faehlmanni 54-3 omandiõiguse rikkumist ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist
6(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. “Hageja nõude laiendatud osa tuleb käsitleda kui otsuse täitmise viisi, korda ja tähtaega. Kohtu viidatud Riigikohtu lahendid on asjakohatud, kuna puudutavad sundtäitmist ja täitedokumendi selgitamist ega ole seega seotud käesolevas menetluses esitatud nõudega. Tulenevalt TsMS § 368 lg-st 2 on kostjate õigus täitedokumendi selgitamiseks tuvastushagi esitamisega kaitstud juhuks, kui peaks tekkima küsimus hageja esitatud nõudega täitedokumendi täitmisel. Samas rõhutab hageja, et tema eesmärgiks ei ole läbi täitemenetluse rikkumise kõrvaldamine, vaid hageja eesmärgiks on tuvastada hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumise olemasolu kostjate poolt, mis annab hagejale juhul, kui kostjad vabatahtlikult olukorda ei muuda, võimaluse edaspidi, teises vaidluses, nõuda nendelt võtta kasutusse vajalikud konkreetsed meetmed juba tuvastatud rikkumise kõrvaldamiseks. Lisaks on jätnud kohus osaliselt täitmata selgitamiskohustuse. Hageja leiab, et käesoleva lahendiga rikutakse hageja õigust pöörduda kohtusse oma õiguste ja huvi kaitseks, sest TsMS § 371 lg 1 p-i 4 kohaselt ei saa käesoleval juhul hageja enam sama nõudega pöörduda kohtusse kostjate vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustajad apellatsioonkaebusega ei nõustu. Maakohtu otsus on seaduslik. Menetluse käik
16.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale samuti apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jäeti rahuldamata.
17.13.12.2017. a määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus kostja I apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu. Kohtumäärus jõustus 16.01.2018. a. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja kaebuse rahuldamata, kuid muudab maakohtu otsuse põhjendusi.
19.Kolleegium käsitleb esmalt esitatud nõude menetluslikku lubatavust ja menetlusega seotud probleeme. Antud asjas võttis maakohus oma 07.04.2017. a määrusega menetlusse hageja 03.04.2017. a hagiavalduses esitatud nõude kahjulikust mõjutusest tingitud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja sellest edaspidi hoidumiseks. Pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist uuendas maakohus 31.05.2017. a määrusega TsMS § 437 p 1 alusel menetluse põhjusel, et haginõue ei olnud piisavalt selge. Osundatud määruse resolutiivosa p-is 2 määras kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks või otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. 21.06.2017. a nõude täpsustusena pealkirjastatud avalduses esitas hageja taotluse ehitustehnilise auditi läbiviimiseks (I kd 168-169). 02.08.2017. a määrusega jättis maakohus hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi (audit) läbiviimiseks rahuldamata, määras tähtajad lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.09.2017. a (I kd 177-178). 11.09.2017. a määrusega uuendas maakohus TsMS § 437 p-i 1 alusel teistkordselt menetluse põhjusel, et kohus oli jätnud küsimata kostjate seisukoha hageja 14.08.2017. a avalduses esitatud uue menetlusliku taotluse kohta (I kd tl 186-187). 29.09.2017. a määrusega käsitles kohus hageja 14.08.2017. a menetlusdokumendis esitatud taotlust hagi põhinõude laiendamisena, mis ei ole käsitletav hagi muutmisena, nimetas seda hagi laienduseks ning määras menetleda hageja nõuet selle laiendatud kujul.
7(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215
20.Vaatamata võimaluse andmisele hagieset täpsustada ning määrust seda selliselt menetleda, jättis maakohus vaidlustatud otsusega hagi siiski rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole esitanud selget nõuet, mis võimaldaks selle rahuldamise korral TsMS § 442 lg 5 kohast resolutsiooni. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole hagi rahuldamata jätmine sel põhjusel õige.
21.Hageja palub 14.08.2017. a menetlusdokumendis kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R. Faehlmanni 54-3 omandiõiguse rikkumine ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. Õige on, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt RKTo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16; vt ka RKTo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17). Õige on ka see, et eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut(uid) midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Pärast hageja poolt 14.08.2017. a menetlusdokumendis nõude täpsustamist, saab kolleegiumi hinnangul avaldusest siiski hagieset piisavalt järeldada ning selle alusel on iseenesest võimalik ka nõude sisulise põhjendatuse korral hagi rahuldava otsuse resolutsiooni formuleerimine selliselt, et see oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus saanuks hageja viidatud Akukon OY ekspertiisiaktis (I kd tl 142-144) toodud leevendusmeedet kirjeldada otsuse resolutsioonis aktis toodud viisil, mis taganuks resolutsiooni täitmise parameetrite osas piisava kvaliteedi laskumata liigsesse detailsusse. Seega oli maakohtul võimalus hagi rahuldamiseks resolutsioonis kostjate sooritusi piisavalt täpselt kirjeldada, kuid maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on siiski õige. Kuigi maakohus on TsMS § 442 lg 5 ebaõigesti kohaldanud, on pooled kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esitanud ning nende tõendatust on maakohtu poolt iseenesest otsuses ka hinnatud, mistõttu saab ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmist ise põhjendada.
22.Asjas omavad õiguslikku tähtsust järgmised vaidlustamata asjaolud: hageja on alates 2000. a. Tallinna Kesklinna linnaosas asuva elamu aadressil F.R. Faehlmanni 54 korteri nr 3 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2200201) omanik (I kd tl 5); kostjad on alates 2013. a. samas elamus asuva korteri nr 5 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2200401) ühisomanikud (I kd tl 6); kostjate korter nr 5 asub F.R. Faehlmanni 54 elamus hageja korteri nr 3 kohal, st ülemisel (kolmandal) korrusel (I kd tl 5-6, 18-199); kostjad viisid 2014. a. oma korteris (nr 5) vastavalt IK ja TB koostatud sisekujunduse lahendusele läbi remonditööd (I kd tl 64-65); remondi käigus asendati algselt korterisse paigaldatud liistparkett ja selle aluskonstruktsioonid uue laudparketiga ja aluskonstruktsioonidega (I kd tl 143); 05.01.2017. a tuvastati F.R. Faehlmanni 54 III kd krt nr 5 ja II k krt nr 3 elutubade vahel löögimüra heliisolatsiooni mõõtmistulemuseks L’n,w =54 dB (I kd tl 142-144).
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel korteriomandi omanikena on kohustus rakendada vajalikke leevendusmeetmeid löögimüra taseme vähendamiseks oma korteris, st eemaldada olemasolev põrandakate ja paigaldada põrandakatte alla olemasolevast materjalist elastsem aluskate, mille löögimüra taseme indeks on ΔL ≥ 20 dB. Hageja heidab kostjatele ette, et pärast 8(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 viimaste poolt oma korteris tehtud remonti, kostub hageja ja kostjate kortereid eraldava vahelae kaudu tekkiv löögimüra hageja korterisse. Müra ületab õigusaktidega lubatud piirmäärasid ja häirib hagejat. Hageja hinnangul ei ole uue põranda paigaldamisel järgitud vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Kostjad leiavad, et korteri remondi käigus ei muudetud elamu kande ega piirdekonstruktsioone, samuti korteritevaheliste vahelagede ja -seinte algseid lahendusi, mille tulemusena oleksid muutunud kandevõime ja helipidavuse suhtes konstruktsioonide tehnilised näitajad. Kostjad rõhutavad, et F.R.Faehlmanni 54 elamu puhul on tegemist 1930ndate aastate lõpus ehitatud majaga, milles leviv müra vastab elamu ehitusaja normidele ja korterite tavakasutamisele.
24.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuli kohaldada kuni 31.12.2017. a kehtinud korteriomandiseadust (KOS), kus on mh sätestatud kohustus hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hetkel kehtivas korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-is 1 on sätestatud korteriomaniku kohustus praktiliselt identsena KOS § 11 lg 1 p 1 sõnastusega, mistõttu uue seaduse kehtima hakkamine asja lahendust ei mõjuta.
25.Ringkonnakohtu hinnangul võib KrtS § 31 lg 1 p-is 1 sätestatud kohustuse rikkumisena käsitleda korteriomaniku poolt oma korteris ehitustööde tegemisel, konkreetsel juhul põrandate paigaldamisel vajaliku tehnoloogia järgimata jätmist selliselt, et heliisolatsioon halvenes võrreldes ehituslikele muudatustele eelnenud olukorraga põhjustades teisele korteriomanikule kahjuliku mõjuna müra, mida viimane ei pea KrtS § 31 lg 1 p-i 2 mõttes taluma. Kohustuse rikkumise, kahjuliku mõju esinemise ja kostja vastutuse tõendamise kohustus on hagejal.
26.Maakohtu määratud ekspertiisi tulemusel saadud Akukon OY eksperdiarvamusega (I kd 142-144) tuvastati F.R.Faehlmanni 54 III kd krt nr 5 ja II k krt nr 3 elutubade vahel löögimüra heliisolatsiooni mõõtmistulemuseks L’n,w =54 dB. Osundatud arvamusest nähtub, et alates 2003. a on sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded toodud Eesti standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”, tabel 6.1 – Sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded, mida kasutatakse uute hoonete projekteerimisel ja suures mahus renoveerimisel/rekonstrueerimisel akustiliste nõuetena. Vastavalt nimetatud standardile ei tohi ühest korterist teise olla taandatud löögimürataseme indeks L’n,w suurem kui 53 dB. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et läbiviidud ekspertiisiga on objektiivselt tuvastatud, et hageja ja kostjate korterite vahelae heliisolatsioon, kuigi minimaalselt, kuid siiski ületab lubatud nõudeid (lubatud kuni 53dB, tuvastatud 54dB), kuid ei nõustu maakohtu arvamusega justkui saaks sellest järeldada, et kostjate korteris teostatud remondi käigus ei ole uute põrandate paigaldamisel järgitud vajalikku vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu rikkumise alusena tõendanud.
27.Akukon OY eksperdiarvamuses on vahelae konstruktsioonile hinnangu andmisel aluseks võetud kostjate poolt dokumentaalse tõendina esitatud VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamuses (I kd tl 119-121) sisalduvad andmed vahelae konstruktsiooni kohta. Ekspertiisis kirjeldatakse osundatud arvamuse põhjal konstruktsiooni, mis on säilinud, siis n.ö. esialgset konstruktsiooni aastast 1974 ning nüüdset, 2013-2014 ehitatud konstruktsiooni ning jõutakse järeldusele, et kui kostjate teostatud ehitustööde käigus muudeti eelkõige põrandakatte ja selle aluskonstruktsiooni (paigaldati põrandaplaat laudparketi alla), siis võib eeldada, et löögimüra isolatsioon muutus teostatud tööde tulemusel mõnevõrra paremaks – ehitustööd ei saanud olukorda halvendada eeldusel, et peenliivast täitekihti ei vähendatud ja ehitustööde teostamisel lähtuti heast ehitustavast. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole täiteliiva ära võtnud (II kd tl 30 pöördel). Antud asjaolu kinnitab VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamus, millest nähtuvalt ... //“Mullalael on esialgne täide, peenliiv ~40 mm“ (I kd tl 119-121). Ka F.R. Faehlmanni tn 54 asuva korteri
9(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 ja hoone ehitustehnilise seisukorra auditina pealkirjastatud dokumendis, mille koostajaks on Arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Humana Grupp juhataja dipl. ehitusinsener TT (I, kd 44-51), on antud arvamus kostjate korteris tehtud remonditööde kohta ning sellest nähtub, et ... //Remondi käigus olemasolevad vahelae kandekonstruktsioonid säilisid, raudbetoonplaadil olev täide (šlakk) jäi paigale, asendati terastaladele toetuvad puitlaagid ja parketi aluslaudis ning paigaldati uus tükkparkett, kuid ei muudetud algse vahelae konstruktiivset lahendust ega ei kasutatud algsetest materjalidest erinevate tehniliste omadustega materjale.//...(I kd tl 4450). Hageja ei ole täiteliiva eemaldamist tõendanud (II kd tl 30 pöördel), kuid viitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaspetsialisti VU 16.05.2016. a e-kirjale, kus ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist annab eelnimetatud auditi kohta arvamuse (I kd tl 78). Antud kirjas tuuakse välja, et kostjate poolt remonditöödel kasutatud sisekujunduse lahendusest (I kd tl 6465) nähtuvalt pole võimalik tuvastada, milline on korterile nr 5 ettenähtud uus põrandakonstruktsioon ja puuduvad vajalikud arvutused, samuti esinevad auditis vastuolud, mis puudutavad uue põranda konstruktsiooni. Kolleegiumi hinnangul ei lükka antud e-kiri ümber Arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Humana Grupp auditis ja VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamusest toodud andmeid, et esialgne täide, peenliiv, jäi paigale ja seega ka mitte Akukon OY ekspertiisi järeldust selle kohta, et ehitustööd olukorda ei halvendanud, sest osundatud e-kirjas ei sisaldu mingit hinnangut täitekihi kohta. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ehitustööde teostamisel poleks lähtutud heast ehitustavast. Akukon OY ekspertiisis on ka märgitud, et uues lahenduses on laudparketi all elastne kiht põrandaplaadi näol, mida esialges konstruktsioonis ei olnud – seetõttu tulemus peaks olema parem löögimüra isolatsiooni seisukohast võrreldes esialgse olukorraga, kus elastne vahekiht puudus (kirjeldatud elastne vahekiht võib löögimüra isolatsiooni parandada ~5-8 dB võrra). Ka eelviidatud VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamuses on asutud seisukohale, et võrreldes olemasolevat olukorda eelneva olukorraga, peaks olemasolev olukord olema mõningal määral parema helipidavusega kui sellele eelnev. Seda just täiendava parketialuse 6mm paksuse poolpehme papi pärast. Lisatud paarisentimeetrine peene keramsiidikihi helipidavus ei ole küll märkimisväärne, aga peaks mingil määral vähendama laagide vahel tekkida võivat kõlaefekti ja sellele aitab kaasa ka puitlaastplaadi all, üle laagide rippes olev polüetüleenvahtkile.
28.Ülalnimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostjate poolt põranda konstruktsioonides ehituslike muudatuse tegemise tagajärjel heliisolatsiooni olukord ei halvenenud, vaid tulemus peaks olema löögimüra isolatsiooni seisukohast võrreldes esialgse olukorraga parem. Seega ei ole kolleegiumi arvates kostjad KrtS § 31 lg 1 p 1 mõttes oma kohustusi rikkunud, sest tõendatud ei ole nende poolt põrandate paigaldamise tehnoloogia nõuete rikkumine selliselt, et helisisolatsioon halvenenuks võrreldes ehituslikele muudatustele eelnenud olukorraga.
29.Akukon OY ekspertiisi kohaselt kirjeldab mõõtmiste käigus fikseeritud tulemus (L’n,w ≤ 54 dB) adekvaatselt sellise tüüpilise vahelae heliisolatsiooni omadusi, mis vastab vanemates eluhoonetes kasutatud konstruktsioonilahendustele ja kuhu on paigaldatud elastsel aluskattel laudparkett. Hageja väitel on ta elanud oma korteris 25 aastat ja tema sõnul tekkis müra pärast 2013. a kostjate korteris remondi tegemist, kuid ei ole näidanud, et see vastas enne ehituslikke muudatusi Eesti standardi EVS 842:2003 eluruumide vahelise löögimüra isolatsiooni nõudele L’n,w ≤ 53 dB. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Akukon OY eksperdiarvamuses on iseloomustatud löögimüra isolatsiooni taset (L’n,w ≤ 53-55 dB), milline väljendub selles, et tavaline paljajalu või sokis käimine ei tohiks olla eristatav alumises korteris või on õrnalt kuuldav; jooksmine /hüppamine/trampimine on selgelt eristatavad, mööbli nihutamine jms eristatav. Seega ka juhul, 10(11)
Tsiviilasi nr 2-16-5215 kui viia mõõtmiste käigus fikseeritud tulemus (L’n,w ≤ 54 dB) ühe ühiku võrra alla ning löögimüra taseme indeks oleks L’n,w ≤ 53 dB, mil see iseenesest standardile vastaks, jääks see siiski piiresse, mis eelduslikult hageja jaoks müra suhtes tegelikult tajutavat olukorda ei muuda.
30.Eeltoodud põhjendustel tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata.
31.Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud selgitamiskohustuse rikkumist, märkimata täpselt, milles see seisnes. Ringkonnakohtu 16.02.2018. a istungil täpsustas hageja esindaja, et maakohus ei andnud taotluste sh ehitusliku ekspertiisi taotluse esitamiseks tähtaega ega selgitanud, et hageja peab konkreetsed nõuded esitama ja milliseid taotlusi hageja võiks esitada. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus 14.06.2017. a e-kirjas palunud hagejal nõuet täpsustada ja selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist andes selleks tähtaja. Lisaks on kohus 04.08.2016. a kirjas andnud hagejale koos selgitustega täiendava tähtaja nõude ja taotluse täpsustamiseks (I kd tl 93). Nagu eelnevalt märgitud (käesoleva kohtuotsuse p 19), uuendas maakohus asjas kahel korral menetluse mh nõude täpsustamise eesmärgil. Tähtsust ei oma, et kohus ei määranud hagejale tähtaega ehitustehnilise ekspertiisi taotluse esitamiseks, sest hageja on selle 21.06.2017. a menetlusdokumendis esitanud (I kd tl 168-169), kohus menetles seda ja jättis rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eelmenetluse ülesandeid piisavalt täitnud ning TsMS § 351 ei ole rikutud. Maakohus on selgitamiskohustust täitnud ning kuigi selgitamine ei olnud piisav, ei viinud see asja ebaõigele lahendamisele.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud lõpplahendis kindlaks menetluskulude suurust TsMS § 177 lg 1 p-i 1 kohaselt, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.