Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Nele Seping
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.04.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-14485
Kohtuasi
J.P hagi FL Start OÜ (Loo Properties OÜ üldõigusjärglane) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2021/1791
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
J.P apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) J.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Kostja (vastustaja) FL Start OÜ (registrikood 12011575, Loo Properties OÜ üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo, nõustaja SR
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 08.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Mõista J.P-lt FL Start OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 540 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-14485 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.P (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule Loo Properties OÜ (kostja õiguseellane) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 027/2021/1791 sundtäitmise lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Harju Maakohus lubas 06.06.2023 määrusega menetlusse astuda Loo Properties OÜ üldõigusjärglasel FL Start OÜ (kostja).
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 16.06.2014 Steel Invest OÜ avalduse alusel välja hageja pankroti ning tunnustas 07.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14106 hageja pankrotimenetluses Steel Invest OÜ nõudeid 948 701,62 euro ulatuses. Steel Invest OÜ ühendati 09.03.2017 ühinemislepingu alusel Loo Properties OÜ-ga (toona Loo Properties AS). Hagejale sai 11.12.2020 vestluses Qga teatavaks, et toonane Loo Properties OÜ juhatuse liige Q allkirjastas 01.10.2012 Loo Properties OÜ nimel kinnituskirja, mille p-s 2 loobus hageja kasuks ja vabastas hageja tulevikus tekkivatest rahalistest kohustustest. Ql oli säilinud kinnituskirja elektrooniline koopia. Hageja oli ajavahemikul 30.12.2010–06.09.2013 Catmet OÜ osanik. Hageja hoidis osalust kolmanda isiku korraldusel ja huvides. Catmet OÜ ja Loo Properties OÜ olid omavahel seotud ühingud ning sõlmisid 02.02.2012 laenulepingu. 04.01.2013 sõlmisid Steel Invest OÜ ja hageja osa pandilepingu, millega hageja pantis talle kuuluva Catmet OÜ osa Steel Invest OÜ kasuks. Pärast Catmet OÜ ümberkujundamist Catmet AS-ks, laienes pant hagejale kuulunud aktsiatele. 15.02.2013 sõlmisid Steel Invest OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega Steel Invest OÜ loovutas hagejale 382 248 euro suuruse nõude Catmet OÜ vastu ning hageja kohustus tasuma selle eest hiljemalt 31.12.2013 382 248 eurot. Nõue tulenes RDX Technics L.P ja Catmet OP vahel sõlmitud laenulepingust. 21.02.2013 suurendati mitterahalise sissemaksega (loovutatud nõudega) Catmet OÜ osakapitali 382 248 euro võrra. Harju Maakohus lõpetas 07.09.2021 hageja pankrotimenetluse. Kohtutäitur alustas Loo Properties OÜ avalduse alusel 18.10.2021 täiteasjas nr 027/2021/1791 hageja vastu täitemenetlust.
1.2.Kuna kostja on kinnituskirjas ühepoolselt pankrotimenetluses tunnustatud nõudest loobunud, on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 207 lg 1 järgi lõppenud ning selle nõude sundtäitmine on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi lubamatu. Hageja ei saanud vastuväidet pankrotimenetluses maksma panna, sest pankrotimenetluses nõuete kaitsmise ajal (2014) ei olnud Steel Invest OÜ veel Loo Properties OÜ-ga ühinenud ning hageja ei olnud nõudest loobumisest toona teadlik. Samuti ei olnud hagejal seaduse järgi võimalust 2
2-22-14485 vaidlustada 07.09.2021 pankrotimenetluse lõpetamise määrust selle nõude tunnustamise osas. Nõuete vaidlustamisvõimalused olid selleks ajaks ammendunud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus 05.12.2022 esialgses vastuses jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis takistasid tal oma vastuväiteid maksma panna tsiviilasjas nr 2-14-14106, milles tehtud pankrotimenetluse lõpetamise määruse sundtäitmise palub hageja tunnistada lubamatuks. Menetluse jätkamise korral palus kostja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Harju Maakohus jättis 20.03.2023 määrusega hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2880 eurot. Hageja tasus tagatise.
3.Kostja vaidles 19.05.2023 vastuses hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja toonud esile objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal tsiviilasjas nr 2-14-14106 panna maksma vastuväiteid seoses talle 11.12.2020 teatavaks saanud infoga. Hageja ei ole võtnud midagi ette selleks, et kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses, kuigi talle oli pankrotimenetluse lõpetamise määruse ajal teada, et Q oli teda vabastanud kohustustest kostja ees. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 07.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14106, millega maakohus lõpetas hageja pankrotimenetluse. Hageja sai esitada määruse peale määruskaebuse.
3.2.Q 01.10.2012 kinnituskiri on ebausaldusväärne ning ei ole usutav, et Q vabastas hageja kohustustest, mis ei olnud kinnituskirja andmise ajaks veel tekkinud, mille tekkimine ei olnud ettenähtav ning mis tekkisid viis aastat pärast kinnituskirja andmist. Nõue hageja vastu tulenes 15.03.2013 hageja ja Steel Invest OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust ning Steel Invest OÜ ühines Loo Properties OÜ-ga 15.06.2017.
3.3.Kostja esitas taotluse kohustada hagejat esitama 01.10.2012 kinnituskirja originaal. Harju Maakohus jättis 24.07.2023 määrusega taotluse rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 14.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1800 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
Harju Maakohus kuulutas Steel Invest OÜ avalduse alusel 16.06.2014 välja hageja pankroti; Steel Invest OÜ pankrotiavalduse aluseks olnud nõue hageja vastu tulenes nõude loovutamise lepingust, millega Steel Invest OÜ loovutas hagejale oma rahalise nõude (382 248 eurot) Catmet OÜ vastu ning hageja pidi tasuma nõude eest hiljemalt 31.12.2013 382 248 eurot; Steel Invest OÜ ja Loo Properties OÜ (toona Loo Properties AS) ühendati 09.03.2017 ühinemislepingu alusel 15.06.2017 äriregistri kandega ning pankrotimenetluses 3
2-22-14485
-
-
kaitstud Steel Invest OÜ nõue läks seaduse alusel õigusjärgluse korras üle Loo Properties OÜ-le (toona Loo Properties AS); Harju Maakohus tunnustas 07.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-14106 Loo Properties OÜ nõudeid kokku 948 701,62 euro ulatuses (398 758,07 eurot ja 549 943,55 eurot); Loo Properties OÜ avalduse alusel alustas kohtutäitur 18.10.2021 täitemenetlust täiteasjas nr 027/2021/1791; täitmisteate kohaselt on nõude suurus kostja vastu 13.10.2021 seisuga 948 701,62 eurot; hageja väitel sai talle 11.12.2020 teatavaks Loo Properties OÜ 01.10.2012 kinnituskiri, mille p-s 2 kinnitas Loo Properties OÜ, et loobub hageja kasuks ja vabastab hageja rahalistest nõuetest, millised Loo Properties OÜ omandab tehingu või seaduse alusel 10 aasta jooksul antud kinnituskirja väljaandmisest Catmet OÜ-lt, Steel Invest OÜ-lt, RDX TEHNICS P.L.-lt või CARPORT TRADE LLP-lt; hageja edastas 11.12.2020 kinnituskirja allkirjastanud Loo Properties OÜ endisele juhatuse liikmele Qle e-kirja ja küsis, kas see on allkirjastatud tema poolt, millele Q vastas 17.12.2020 jaatavalt; Q oli Loo Properties OÜ juhatuse liige kuni 26.11.2012.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest 01.10.2012 kinnituskiri ei võimalda hagejal vabaneda jõustunud kohtulahendi alusel tekkinud ja täiteasjas nr 027/2021/1791 sundtäitmisel olevatest nõuetest, kuna tingimuslikult ei ole võimalik loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada. Erialakirjanduses on võlasuhte puudumise kohta antud võlausaldaja tunnistuse kohta märgitud, et olemuselt on tegemist negatiivse võlatunnistusega ja sellele kohalduvad VÕS § 207 lg 2 järgi VÕS § 207 lg 1 võlasuhte lõppemise sätted. Nõudest loobumine peab väljendama tahet mitte esitada teise lepingupoole vastu nõuet. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on igaühel õigus loobuda nõudest, mille tekkimine tulevikus või mille olemasolu ei ole kindel. Samas ei saa põhimõtteliselt loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada ja nõudest loobumine ei tohiks üldjuhul olla tingimuslik (VÕS I komm (2016), § 207). Loo Properties OÜ 01.10.2012 kinnituskirjaga ei lõppenud hageja pankrotimenetluses ligi 10 aastat hiljem 07.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-14106 tunnustatud kostja nõue hageja suhtes. 01.10.2012 kinnituskiri on tulevikku suunatud tingimuslik tahteavaldus, mis oli antud olukorras, kus Loo Properties OÜ-le ei olnud teada nõue, millest ta soovis hagejat vabastada. Sel ajal ei eksisteerinud täitemenetluse aluseks olevaid nõudeid – Steel Invest OÜ nõue tulenes 15.02.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja muutus sissenõutavaks alles 01.01.2014. Muudest hageja 29.01.2024 menetlusdokumendile lisatud tõenditest ei nähtu samuti, et 01.10.2012 kinnituskirja andmisega oleks Loo Properties OÜ loobunud hageja vastu teadaolevast piiritletud nõudest. Hageja ja Steel Invest OÜ vahelise 04.01.2023 pandilepingu p-st 3.2 ja 15.02.2023 nõude loovutamise lepingu p-st 2.1 nähtub üksnes asjaolu, et erinevate osapoolte vahel olid keeruliselt vormistatud omavahelised õigussuhted. Nimetatud dokumentidest ei järeldu, et Loo Properties OÜ tegelik tahe 01.10.2012 kinnituskirja väljastamisel oli vabastada hageja kohustustest, mis ei olnud 01.10.2012 seisuga veel tekkinud, mille tekkimine ei saanud olla ettenähtav ning mis tekkisid alles ligi viis aastat pärast kinnituskirja andmist. Kinnituskirja väljastanud Qle ei saanud olla teada, et ligi viis aastat pärast kinnituskirja andmist tekib Steel Invest OÜ ja Loo Properties AS 09.03.2017 4
2-22-14485 ühinemislepingu alusel Loo Properties OÜ-l nõue hageja vastu. Kohtuistungil möönis ka hageja esindaja, et 01.10.2012 kinnituskirja väljastamisel oli soov vabastada hageja abstraktselt kõikidest nõuetest, ka nendest, mis ei olnud teada. Kuigi 19.06.2023 menetlusdokumendis leidis hageja, et kinnituskiri on seotud tehingutega, mis olid tehtud enne kinnituskirja, siis tegelikult kinnituskiri sellist hageja viidatud reservatsiooni ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud, et Loo Properties OÜ juhatuse liige Q teadis 01.10.2012 kinnituse andmisel selliste nõuete olemasolu, millest tulenevatest kohustustest olnuks võimalik hagejat edasiulatuvalt vabastada. Seejuures oli Q Loo Properties OÜ juhatuse liige üksnes kuni 26.11.2012 ega saanud seega juhatuse liikmena mõjutada Loo Properties OÜ varalisi õigusi ja kohustusi tulevikus. Ainuüksi erinevate osapoolte omavahel segaselt vormistatud skeemid ja hageja arvamus, et ta tegutses käsundi alusel Y huvides, ei tähenda Loo Properties OÜ poolt 01.10.2012 kinnituskirja andmisel hageja vastu tulevikus tekkivate nõuete olemasolust teadlikkust. Ka nõude võimalik tekkimine tulevikus või kindluse puudumine nõude olemasolu suhtes eeldab esmalt seda, et nõudest loobujale teadaolevalt eksisteeriks siiski mingi piiritletud nõue.
4.3.Kuna Loo Properties OÜ 01.10.2012 kinnituskiri ei võimalda hagi TMS § 221 lg 1 alusel rahuldada ning asjas puuduvad muud alused tunnistada sundtäitmine täiteasjas 027/2021/1791 lubamatuks, siis jääb hagiavaldus sõltumata muudest asjaoludest igal juhul rahuldamata.
4.4.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle kohus eelnevalt käsitlemata väiteid ja tõendeid ega kontrolli eelmise kohtukoosseisu 20.03.2023 määruses käsitlemist leidnud küsimust sellest, kas hagejal (kes oli teadlik 01.10.2012 kinnituskirjast enne täitedokumendiks oleva 07.09.2021 määruse tegemist) oli objektiivsetel põhjustel võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamisega enda õiguseid maksma panna. Siiski on TMS § 221 lg 2 järgi vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning seetõttu on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo 15.03.2015, 3-2-1-11-15, p 10).
4.5.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 1800 eurot (10 tundi × 180 eurot/tund). Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tõlgendas maakohus 01.10.2012 kinnituskirja põhjendamatult kitsalt, mitte kooskõlas selle andja tahtega. Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et loobuda ei saa nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada. Lisaks ei olnud kinnituses tegemist nõuetega, mille olemasolust ei oldud teadlik – selles sisaldusid nende äriühingute nõuded, kes olid sõlminud eelnevalt Catmet OÜ-ga ja Steel Invest OÜ-ga kokkuleppeid, millest tulenesid rahalised nõuded. Kuna maakohus ei selgitanud hagejale tõendamist vajavaid asjaolusid, ei esitanud hageja maakohtus selle kohta tõendeid. Hageja soovib tõendada seda, et võlausaldaja oli enne kinnituskirja väljastamist 5
2-22-14485 täitemenetluse algatamise aluseks olevatest nõuetest teadlik, Steel Invest OÜ nõudeavalduse ja nende aluseks olevate dokumentidega, mis tuleb kostjalt välja nõuda. Maakohtu tuvastatud asjaolud ei põhine täielikult tõenditel ning maakohus on hinnanud tõendeid vääralt. Vastustaja seisukoht
6.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust, kuid vaidles ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebusele vastu, jäädes maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 4.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Mh ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses nende asjaolude tuvastamise üle.
9.Esmalt märgib kolleegium, et kuigi TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul lubatud võlgnikul esitada täitedokumendist tulenevale nõudele vastuväiteid üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, ei välista see siinses asjas hagi rahuldamist.
9.1.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt saab võlgnik esitada sundtäidetavuse kohta vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Kui aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Lisaks võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sissenõudja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud võlgnikku käituma varasemas kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (vt nt RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 14). Seega saab kohus erandina tunnistada sundtäitmise lubamatuks ka enne kohtulahendi tegemist põhinevate faktiliste elusündmuste alusel.
9.2.Siinsel juhul sai hagejale tema väitel 11.12.2020 teatavaks, et Loo Properties OÜ juhatuse liige on allkirjastanud 01.10.2012 kinnituskirja, millega Loo Properties OÜ loobus täitmisel olevatest nõuetest hageja vastu. Kostja ei ole väitnud, et hageja teadis või pidi teadma 01.10.2012 kinnituskirjast enne hageja märgitud kuupäeva. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja sai kinnituskirja olemasolust teada alles 11.12.2020.
6
2-22-14485
9.3.Kuigi 11.12.2020 ei olnud hageja pankrotimenetlus veel lõppenud ja Harju Maakohus ei olnud veel teinud asjas hageja pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamise määrust, millest tulenevate nõuete sundtäitmise palub hageja siinses menetluses lubamatuks tunnistada, ei olnud hagejal 11.12.2020 enam objektiivsetel põhjustel võimalik oma vastuväidet pankrotimenetluses menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta täitedokumendiks olevas kohtulahendis seisukoha nõuete lõppemise kohta. Kohus kuulutas hageja pankroti välja 16.06.2014. Toona kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 järgi olid võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Nõudeid kaitsti PankrS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi võlausaldajate üldkoosolekul, mis pidi toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist. Seejuures oli võlgnikul PankrS § 101 lg 2 järgi õigus enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid. Kui nõudele ei esitatud vastuväiteid, loeti nõue PankrS § 103 lg 2 järgi tunnustatuks ning PankrS § 103 lg 5 järgi ei võetud nõudele hiljem esitatud vastuväiteid pankrotimenetluse jooksul enam arvesse, v.a juhul, kui ilmnes, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhines võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel oli oluliselt rikutud seadust PankrS § 106 lg 2 tähenduses. Eeltoodu kohaselt oli hagejal võimalik esitada tema pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete kohta nende lõppemise vastuväide 2014, kuid kuna hageja ei teadnud toona, et Loo Properties OÜ oli 01.10.2012 kinnituskirjas loobunud oma nõuetest hageja vastu, ei olnud hagejal objektiivselt võimalik pankrotimenetluses nõuete lõppemise vastuväidet esitada. Seejuures ei ole õige kostja käsitus, et hageja oleks saanud nõude lõppemise vastuväite esitada ka siis, kui ta sai 11.12.2020 teada nõuetest väidetavast loobumisest, sest kohus ei olnud teinud selleks ajaks veel pankrotimenetluse lõpetamise määrust, mis on vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks. Nagu ülal märgitud, ei olnud hagejal kui pankrotivõlgnikul sel ajal enam võimalik pankrotimenetluses tunnustatud nõudele vastuväidet esitada. Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetlus lõppeb PankrS § 157 lg 5 järgi lõpparuande kinnitamisega ning kohus peab pankrotimenetluse lõpetamise määruses PankrS § 163 lg 4 järgi mh märkima, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, ning ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on maakohtu määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastavalt PankrS § 104 lg-le 2 vastuväidet. Seega ei olnud hagejal kui pankrotivõlgnikul võimalik pankrotimenetluses nõude lõppemise vastuväidet 11.12.2020 enam maksma panna ning kohus pidi määruses kajastama kõik varem tunnustatud nõuded.
9.4.Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et hageja saab siinsel juhul tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis asjaolule, et Loo Properties OÜ nõue on lõppenud.
10.Kuigi hagejal oli siinses asjas õigus esitada hagi kohtulahendist tulenevate nõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel.
10.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja õiguseellase (Loo Properties OÜ) 13.10.2021 avalduse alusel alustatud Harju Maakohtu 07.09.2021 pankrotimenetluse lõpetamise määrusest tulenevate Loo Properties OÜ 398 758,07 euro ja 549 943,55 euro suuruste rahaliste nõuete (kokku 957 119,62 eurot) sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/1791 tuleb TMS § 221 lg 1 alusel nõuete lõppemise tõttu lubamatuks tunnistada. 7
2-22-14485
10.2.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 9). Eeltoodut arvestades saab kohus tunnistada võlgniku vastu alustatud sundtäitmise TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks mh juhul, täidetav nõue võlgniku vastu on lõppenud. Siinsel juhul ei ole aga hageja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et Loo Properties OÜ nõuded hageja vastu on loobumise tõttu lõppenud.
10.3.Kolleegium märgib, et võlasuhe lõpeb VÕS § 207 lg 1 järgi, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 järgi kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Seejuures on võlasuhte lõpetamine nõudest loobumise tõttu VÕS § 207 järgi koosmõjus VÕS § 186 p-ga 4 võimalik üksnes poolte kokkuleppel. Seadus ei tunne võimalust lõpetada nõudest loobumise tõttu võlasuhe ühepoolse tahteavaldusega (vt ka Münchener Kommentar zum BGB, 9. Auflage 2022, § 397, Rn 1). Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seaduses ei ole võlasuhte lõpetamisele loobumise tõttu nähtud ette vorminõuet. Seega võivad võlasuhte pooled sõlmida sellise kokkuleppe mistahes viisil väljendatud pakkumuse ja nõustumusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, sh otseselt, kaudselt või vaikimisi. Seejuures muutub kindlale isikule tehtud tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi kehtivaks, kui see on tahteavalduse tegija poolt väljendatud ja tahteavalduse saaja on selle kätte saanud, st see on talle TsÜS § 69 lg 2 järgi isiklikult teatavaks tehtud või see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
10.4.Siinses asjas esitas hageja nõuetest loobumise tõendamiseks Loo Properties OÜ juhatuse liikme Q allkirjastatud kinnituskirja digitaalse koopia (tl 15). Q kinnitas 17.12.2020 e-kirjas hagejale, et kinnituskirjal on tema allkiri (tl 17, tõlge tl 36). Ühtlasi kinnitas Q 12.01.2023 digitaalselt allkirjastatud kirjaliku kinnitusega, et tema allkirjastas kinnituskirja sellel märgitud kuupäeval (tl 57–58). Kuigi kostja seadis maakohtus kahtluse alla kinnituskirja ehtsuse ja esitas kohtule taotluse hagejalt originaali väljanõudmiseks, jättis maakohus 24.07.2023 määrusega kostja taotluse rahuldamata ning kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidlusta enam dokumendi ehtsust. Pooled ei vaidle selle üle, et Q oli 01.10.2012 Loo Properties OÜ juhatuse liige. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et Q on kinnituskirja 01.10.2012 Loo Properties OÜ toonase juhatuse liikmena allkirjastanud. Kinnituskirjas sisaldus p 2 järgmise sõnastusega: „Loo Properties OÜ (registrikood 12194245), mida esindab juhatuse liige Q, /.../ avaldab ja kinnitab, et loobub soodustatud isiku kasuks ja vabastab ta rahalistest nõuetest, millised Loo Properties OÜ omandab tehingu või seaduse alusel 10 aasta jooksul alates antud kinnituskirja väljaandmisest Catmet OÜ-lt, Steel Invest OÜ-lt, RDX TECHNICS L.P-lt või CARPORT TRADE LLP-lt“. Kinnituskirjas oli soodustatud isikuna tähistatud hagejat Catmet OÜ osanikuna. Kinnituskirja p 4 järgi oli 8
2-22-14485 see väljastatud tagasivõetamatult kehtivusega 10 aastat. Hageja ei ole kinnituskirjale alla kirjutanud ning hageja väitel sai ta kinnituskirjast teada alles 11.12.2020. Kinnituskirja p-st 2 nähtub Q tahe loobuda Loo Properties OÜ juhatuse liikmena kõigist nõuetest hageja vastu, mille Loo Properties OÜ omandab 10 aasta jooksul tehingu või seaduse alusel kinnituskirjas nimetatud äriühingutelt, ning vabastada hageja neist kohustustest. Riigikohus on leidnud, et põhimõtteliselt võib võlausaldaja talle kuuluvat nõuet käsutada, mh selle loovutada või lõpetada – see puudutab nii olemasolevaid kui ka tulevasi nõudeid, nii teadaolevaid kui ka teadmata nõudeid (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p 25). Eeltoodud seisukohta kinnitab ka erialakirjandus, mille kohaselt on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt igaühel õigus loobuda nõudest, mille tekkimine tulevikus või mille olemasolu ei ole kindel, samas ei saa loobuda nõudest, mille olemasolu ei ole võlausaldajale teada (VÕS I komm (2016), § 207, p 4.1.2). Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut mõista koosmõjus selliselt, et võlausaldajat ei saa lugeda nõudest loobunuks, kui ta nõudest loobumise ajal ei osanud vaidlusalust nõuet silmas pidada, st ta ei ole teadvalt tulevikus tekkivast nõudest loobunud, kuid sellest ei saa järeldada seda, et nõue, millest võlausaldaja loobub, peab olema loobumise ajaks tekkinud või selle tekkimine peab olema võlausaldajale kindlalt teada. Siinsel juhul oli aga kinnituskirjas selgelt piiritletud, millistest tulevikus omandatavatest nõuetest ta soovib loobuda. Seega ei saanud hagi rahuldamist välistada asjaolu, et Loo Properties OÜ ei teadnud, millistest nõuetest ta loobub. Küll aga ei saa asjas esitatud ja tõendatud asjaoludest järeldada, et hageja ja Loo Properties OÜ sõlmisid nõuetest loobumise tõttu võlasuhte lõpetamise kokkuleppe VÕS § 207 tähenduses. Kinnituskirja p 2 saab iseenesest pidada Loo Properties OÜ ettepanekuks sõlmida tulevikus omandatavatest nõuetest loobumise tõttu hagejaga võlasuhete lõpetamise leping VÕS § 207 tähenduses (s.o pakkumuseks VÕS § 16 tähenduses). Arvestades hageja väiteid, ei ole aga Loo Properties OÜ endine juhatuse liige seda kinnituskirja talle edastanud. Seega ei muutunud kinnituskirjas sisalduv pakkumus TsÜS § 69 lg 1 tähenduses selle allkirjastamise järel kehtivaks, kuna seda ei saadetud hagejale. Hageja väitel sai ta kinnituskirjast teada alles 11.12.2020, kui Loo Properties OÜ endine juhatuse liige Q selle talle edastas. Kuna Loo Properties OÜ ei teinud kinnituskirja selle allkirjastamise järel 01.10.2012 hagejale isiklikult teatavaks ega saatnud seda hagejale, ei jõustunud see pakkumus TsÜS § 69 lg 1 järgi ning sellel ei ole õiguslikku tähendust. Kinnituskirjas sisalduv pakkumus ei saanud muutuda kehtivaks ka siis, kui hageja sai sellest 11.12.2020 teada. Kuigi siis jõudis pakkumus hagejani, ei ole pakkumust hagejale edastanud Loo Properties OÜ seaduslik esindaja, kes võinuks Loo Properties OÜ nimel vastava pakkumuse teha. See, kui äriühingu endine juhatuse liige, kes ei ole enam äriühingu seaduslik esindaja, saadab äriühingu jõustumata pakkumuse aastaid hiljem selle saajale, ei saa tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi äriühingule. Äriühingu nimel saab teha tahteavaldusi, sh väljendada äriühingu tahet ja edastada see saajale, üksnes äriühingu seaduslik esindaja. Arvestades seda, et kostja kui Loo Properties OÜ üldõigusjärglane ei ole menetluses kinnistuskirja alusel nõuete lõppemistele vastu vaielnud, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et Loo Properties OÜ soovis kinnituskirja hagejani jõudmisel, et kinnituskirjal oleksid õiguslikud tagajärjed.
10.5.Eeltoodut arvestades ei ole hageja ja Loo Properties OÜ sõlminud nõudest loobumise tõttu võlasuhete lõpetamise kokkulepet, mistõttu ei ole täitmisel olevad nõuded nõudest loobumise tõttu lõppenud ning kohtul ei ole alust tunnistada nende nõuete sundtäitmist lubamatuks.
11.Ülaltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. 9
2-22-14485 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
13.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 540 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku kolm tundi, sh kaks tundi ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja kliendiga suhtlemiseks ning üks tund ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Arvestades vaidluse eset, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning ringkonnakohtu istungi kestust, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 540 eurot (3 tundi × 180 eurot/tund = 540 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
14.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.