Tööõigus › Muud tööõigusasjad

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

A S esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Narva linna vastu lasteaia Punamütsike direktori 25.08.2017 käskkirja nr 1- 4/ 12 tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja A S õppealajuhatajana Narva Lasteaias Punamütsike töölepingu nr 115 alusel alates 1(3)

2-18-3167 23.07.2007.a. Hageja töölepingusse olid 01.09.2016 poolte kokkuleppel (eelmise direktori H. A ja hageja vahel) viidud sisse muudatused tööaja suhtes, mille kohaselt hageja A S töötas vaba töögraafiku alusel. Praegune lasteaia direktor muutis aga kokkulepitud tööaja tingimuse ühepoolselt 25.08.2017 käskkirjaga, millega kehtestati kellaajaliselt õppealajuhataja tööaeg. Hageja leiab, et lasteaia direktor T.K kohaldab talle, kui töötajale, halvemaid tingimusi (TLS § 2), sh võrreldes teiste õppealajuhatajatega, kes töötasid hageja lapsehoolduspuhkuse ajal ja kelle töögraafik erines kardinaalselt hageja töögraafikust. Asendusõppealajuhatajatel oli paindlik ja liikuv töögraafik. Seega on aset leidnud ka ebavõrdne kohtlemine (TLS § 3). Hageja peab käskkirja ühepoolseks töölepingu muutmiseks, mis on vastuolus TLS §12, kuna kokkuleppeid ei ole saavutatud. Hageja palub tuvastada käskkirja tühisus. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 7 alusel töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). TLS § 15 lg 2 p 2 alusel kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. TLS § 47 lg-te 1 ja 4 järgi töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. TLS § 12 kohaselt töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohus selgitab ka, et TLS § 91 lg-te 1 ja 3 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel ja lepingu ühepoolsel muutmisel võib olla tegemist lepingu olulise rikkumisega. Kohus on seisukohal siiski, et tööandja käskkirja ei ole sellisel kujul võimalik kohtus vaidlustada. Vaidlusaluse käskkirja näol on kohtu hinnangul tegemist korraldusliku aktiga, millega kehtestati seaduses, s.o TLS § 5 lg 1 p 7, sätestatud aeg, millal töötaja (s.o õppealajuhataja) täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Poolte vahel sõlmitud töölepingus seadusest tulenevat kindlaks määratud tööaega ei nähtu. Juhul, kui hageja leiab siiski, et nimetatud käskkirjaga on töölepingut muudetud, on hagejal võimalik pöörduda tööandja poole ning kokkuleppe mittesaavutamisel leping üles öelda. Kohus selgitab ka, et kui hageja leiab, et lepingut on muudetud ning muutmine on tühine, tuleb sellest tööandjale teatada, samas ei pea aga töötaja tühist tingimust täitma ega sel juhul tuvastusnõudega kohtusse pöörduma. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagejal puudub ka õiguskaitsevajadus (TsMS § 371 lg 2 p 2). 2(3)

2-18-3167 Kohus selgitab ka, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.