Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet avaldus Xxxx õiguste peatamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx) Puudutatud isik I esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, epost: xxxx) Puudutatud isik II (võlgnik): Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx)
1.Rahuldada kohtutäitur Katrin Vellet avaldus Xxxx õiguste peatamiseks.
2.Peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku Xxxx(isikukood xxxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxxx, välja antud 06.05.2011) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on Xxxx kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kohtutäitur Katrin Vellet esitas 28.06.2016 Harju Maakohtule avalduse võlgniku Xxxx õiguste peatamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku Xxxx suhtes sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisu: elatise nõue 30.03.2013-18.01.2018 125 eurot kuus. Elatise võlg juuni 2016 seisuga 4 529,63 eurot.
3.Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 177' lõikes 1 nimetatud tingimust;
4.Võttes aluseks sissenõudja esindaja Xxxx nõusoleku taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 177''' lg 1 alusel võlgniku Xxxx mootsõiduki juhtimise õiguse peatamist. Võlgniku seisukoht
5.Kohus edastas asja menetlusse võtmise määruse koos nõudega kohtule oma seisukoht avaldada võlgnikule 30.08.2016. Võlgnik tähtaegselt kohtule ei vastanud.
6.Kohtunik Merit Helm kuulas tsiviilasja nr 2-16-9843 lahendamiseks võlgniku omal algatusel 27.06.2017 telefoni teel isiklikult ära. Xxxx avaldas ärakuulamisel järgmist: „Xxxx, Tallinn, kuid ei ole kohtust mingeid dokumente kätte saanud. Ma ei ole teadlik, et minult tahetakse auto juhtimise õigust ära võtta. Vajan lube tööks. Hetkel olen töötu. Mul on olnud jalatrauma. Invaliidsust sellega ei anta, kuid ma ei saaks ühistransporti kasutada. Ebamugav oleks. Minu meiliaadress xxxx on õige ja saan sellelt dokumente kätte.” Kohus selgitas, et edastab hr xxxx e-kirja teel menetlusse võtmise määruse koos lisadega, andes talle avaldusele vastamiseks täiendava tähtaja. Kohus rõhutas, et hr xxxx peab kõiki oma vastuväiteid tõendama (et ta on elatist tasunud, mis summas ja millal, esitades tõendid, tal on liikumisega meditsiinilisi probleeme, ta vajab lube töö tegemiseks jms). Kohus andis Xxxx enda 28.06.2017 kirjaga tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
7.Oma 13.07.2017 vastuses selgitas võlgnik, et tal on olnud raske jalatrauma, mille tõttu oleks ühistranspordi kasutamine talle raskendatud. Samuti on tal väidetavalt seoses jalavigastusega keeruline tööd leida. Kohus selgitas (korduvalt), et võlgnik peab enda väiteid tõendama, sh esitama tõendid jalavigastuse ja ühistranspordi kasutamise raskendatuse kohta ning selle kohta, et Teil on ühistranspordi kasutamine raskendatud (näiteks töövõime määramise otsus, arsti tõend, arsti selgitus vms). Kohus andis enda 0.02.2018 e-kirjaga veelkordselt võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, kuid võlgnik ei ole käesoleva ajani kohtule enda väidete tõendamiseks mistahes tõendeid esitanud.
Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja kohtule enda seisukohta ei avaldanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
12.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga ligikaudu 4 600 eurot (tl 6-10, täiteasja võlgnevuste ja laekumiste väljatrükk). Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 22.03.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 11). Samuti on kohtutäitur tõendanud, et on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 12, 13). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
13.Võlgnik on taotlusele (alles kohtu initsiatiivil toimunud ärakuulamise ja vastamiseks täiendava tähtaja andmise järgselt) vastu vaielnud. Oma 13.07.2017 vastuses selgitas võlgnik, et tal on olnud raske jalatrauma, mille tõttu oleks ühistranspordi kasutamine talle raskendatud. Samuti on tal väidetavalt seoses jalavigastusega keeruline tööd leida. Kohus selgitas (korduvalt), et võlgnik peab enda väiteid tõendama, sh esitama tõendid jalavigastuse ja ühistranspordi kasutamise raskendatuse kohta ning selle kohta, et tal on ühistranspordi kasutamine raskendatud (näiteks töövõime määramise otsus, arsti tõend, arsti selgitus vms). Koos enda seisukohtadega ei esitanud võlgnik mistahes tõendeid, kuigi kohus selgitas nende esitamise vajadust talle ärakuulamisel ning ka selle järgselt edastatud kohtunõudes.
14.07.02.2018 edastas kohus võlgnikule e-kirja, milles andis veelkordselt (juba neljandat korda) võimaluse esitada enda väidete kohta tõendeid ja selgitas tõendite esitamise vajadust. Võlgnik ei ole käesoleva ajani esitanud kohtule ühtegi tõendit enda väidete tõenduseks.
15.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnik on esitanud väite, et ta on kutseline autojuht ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks ja ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks. Kohus osundab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Sealjuures ei ole võlgnik leidnud pika perioodi vältel tööd ka juhilube omades.
16.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ arvamus_eelnoule_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_sead uste_muutmise_seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada tuhandete eurode suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Võlgnik on kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks tal on töö leidmine ja ka ühistranspordi kasutamine raskendatud. Vaatamata kohtu mitmetele pöördumistele ja täiendavate tähtaegade andmisele i ole võlgnik aga oma väiteid tõendanud. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees ja et esineksid põhjused, miks kohus peaks avalduse rahuldamata jätma.
17.Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
18.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
19.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
20.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
21.Kohtutäitur on selles menetluses vaid nii-öelda vahendaja rollis, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd avalduse kohtule esitamise ajaks oli elatise võlgnik tasunud elatist väga kaootiliselt ja väikestes summades, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine ka igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse), oleks samuti ebamõistlik ja ebaõiglane. Ainus menetlusosaline, kellel võivad olla antud tsiviilasjaga seonduvalt tekkinud kulud, on võlgnik, kes andis enda käitumisega kohtutäiturile alust enda vastu lapse huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta Xxxx kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.