Xxx(xxx) hagi OÜ Planestar vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse, saamata tasu ja hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx);
Hageja lepinguline esindaja: Ülli Adamson ([email protected]; telefon: 5884 8405) Kostja: OÜ Planestar (registrikood: 10877862; Läike tee 32/1, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa; e-post: [email protected], [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Tunnistada Xxxja OÜ Planestar vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus kuupäevast 31.05.2017.a ja lõpetada poolte vaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel kuupäevaga 08.06.2017.a.
3.Välja mõista OÜ-lt Planestar Xxxkasuks saamata jäänud töötasu viie tööpäeva eest summas 204,23 eurot (bruto).
5.3.Mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulud hüvitamise nõude täitmiseni.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X); Danske Bank – a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X); Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused menetlusabi ja kaja esitamise kohta
1.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
2-17-15085
3.Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
4.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluse käik
1.Hageja Xxxesitas Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötasu ja hüvitise nõudes. TVK otsusega töövaidlusasjas 4-1/1435/17 mõisteti hageja kasuks välja puhkusehüvitis summas 196,91 eurot ja jäeti rahuldamata avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1, § 100 lg 5, § 109 lg 1 alusel ja töötasu nõudes 2017. a juuni viie tööpäeva eest summas 204,23 eurot.
2.10.10.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, paludes vaadata läbi töövaidlusasi nr 4-1/1435/17 rahuldamata osas. Kohus võttis 07.12.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat OÜ-d Planestar esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 20 päeva jooksul 07.12.2017 määruse kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja seaduslikule esindajale edasiandmiseks kätte toimetatud 29.01.2018. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja nõue ja asjaolud
3.Hageja hagiavalduse kohaselt kostja OÜ Planestar ja hageja Xxxallkirjastasid 7.06.2017 ülesütlemisavalduse, millega lõpetasid TLS § 79 alusel 15.02.2017 alustatud poolte vahelise töösuhte.
4.Hageja väidab, et töölepingu lõpetamise dokument on tööandja poolt dateeritud 31.05.2017, ent reaalselt vormistati dokument 7.06.2017 tööpäeva lõpus ja siis informeeriti ka töötajaid, et järgmisel päeval enam tööd ei ole.
5.Töölepingut lõpetades teatas kostja esindaja, et OÜ Planestar on pankrotis ja esitles töölepingu lõpetamise juures viibinud kolmandaid isikuid kui firma tegevust üle võtvaid pankrotihaldureid. Töötajatel ei olnud võimalust töölepingu lõpetamise küsimuses kellegagi nõu pidada või töölepingu lõpetamise dokumendi allkirjastamisest keelduda ja tööandja jutt lepingut lõpetades oli veenev ning töötajatel ei olnud põhjust tööandja selgitustes kahelda.
6.Allkirjastatud töölepingute lõpetamised on vormistatud kõikidel töötajatel täpselt ühesugustel blankettidel ja nendel on töölepingu lõpetamise alusena toodud vaid „§ 79“, seejuures ei ole mõistetavalt kirjas isegi seadust, mille sätet lepingut lõpetades kohaldatakse. Lühend TLS on sulgudes enne lõpetamise alust väljendavat koolonit ja seesugune lauseehitus lepingu lõpetamise aluse formuleeringuna ei saa viia grammatiliselt
2-17-15085 korrektse tõlgenduseni iseäranis arvestades seda, et töötajalt küsiti allkirja olukorras, kus töötajal ei olnud võimalik kasutada internetti või muul viisil kasutada seaduste tekste.
7.Hageja selgitas, et töötajad ei pea teadma, et TLS on lühend töölepingu seadusest ja § 79 selles seaduses ei ole töölepingu lõpetamine tööandja pankrotistumisel, vaid poolte kokkuleppel, mida tegelikult töölepingut lõpetades ei olnud ega saanudki olla, sest puudusid lepingu lõpetamisele eelnenud läbirääkimised.
8.Seega töötaja nõuab, et kohus tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisust, lõpetaks töölepingu TLS § 107 alusel ja mõistaks hageja kasuks välja hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja nõuab hüvitist TLS § 109 lõike 1 alusel summas 2583 eurot
9.Hageja väidab, et tal on saamata jäänud töötasu. Hagejal on saamata töötasu juunikuus töötatud viie tööpäeva eest. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu summas 204,23 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 11), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (punkt 12), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 13). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 14).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Menetlusdokumendid on kostja seaduslikule esindajale edasiandmiseks kätte toimetatud 29.01.2018 (TsMS § 322 lg 1). Kostja ei ole vastamise tähtaja jooksul vastust hagiavaldusele esitanud. Vastuse esitamise tähtpäev saabus 18.02.2018. Kostja hagile eelnimetatud tähtaja jooksul vastanud ei ole. Kõnealune tähtaeg ei ole hagile vastamiseks liiga lühike. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, kostja ei ole taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus on hagi võtnud õigesti menetlusse. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. TsMS § 407 lg 2 kohaselt käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.
12.TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 407 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud.
2-17-15085
Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: -
-
Hageja töötas kostja juures alates 15.02.2017. Töötajal on saamata töötasu juunikuus töötatud viie tööpäeva eest. OÜ Planestar ja hageja Xxxallkirjastasid 07.06.2017 ülesütlemisavalduse, millega lõpetasid TLS § 79 alusel 15.02.2017 alustatud poolte vahelise töösuhte. Töölepingu lõpetamise dokument on tööandja poolt dateeritud 31.05.2017, ent reaalselt vormistati dokument 07.06.2017. Kostja väitis, et OÜ Planestar on pankrotis ja esitles töölepingu lõpetamise juures viibinud kolmandaid isikuid kui firma tegevust üle võtvaid pankrotihaldureid. Kostja poolt lepingu lõpetamise dokumentide allkirjastamiseks andmine selgitusega, et leping lõpetatakse tööandja pankrotistumise tõttu, ehkki tegelikkuses ei ole tööandja esitanud kohtule pankrotiavaldust kuni käesoleva ajani, viis töötaja eksimusse ja sisaldas samas ka pettuse tunnuseid. Kostja ei ole võtnud vastu hageja esindaja poolt saadetud tähitud kirju töölepingu lõpetamise dokumendi tühistamise teatega.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks.
13.TLS § 28 lg 2 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja märkis avaldus, et tal on saamata töötasu juunikuus töötatud viie tööpäeva eest. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu summas 204,23 eurot. Kuna kostja on hageja väited omaksvõtnud TsMS § 407 lg 1 ja TsMS § 231 lg 2 alusel, siis kohus asub seisukohale, et hagejal on saamata jäänud töötasu ning hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele. Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu TLS § 79 järgi igal ajal kokkuleppel lõpetada. TLS § 79 eeldab sellekohast mõlema poole tahteavaldust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 13.05.2013 kohtuotsuses asjas 3-2-1-24-13 selgitanud, et kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel, eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. TLS §-st 4 lg 2 tulenevalt on töölepingute puhul ette nähtud kirjalik vorm. TsÜS §-st 78 lg 1 järgi peab seaduses sätestatud kirjaliku vormi puhul tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohus tuvastas, et kostja ja hageja allkirjastasid töölepingu ülesütlemisavalduse ja lõpetasid töösuhte 31.05.2017. Hageja väitis, et töölepingu ülesütlemise kuupäevaks on märgitud 31.05.2017, kuid tegelikkuses vormistati töölepingu ülesütlemine 07.06.2017. Kuna kostja on hageja väited omaksvõtnud TsMS § 407 lg 1 ja TsMS § 231 lg 2 alusel, siis kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vaheline töölepingu ülesütlemine oli tagasiulatuv. Kohus selgitab, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17).
2-17-15085 Hageja väitis lisaks, et kostja poolt lepingu lõpetamise dokumentide allkirjastamiseks andmine selgitusega, et leping lõpetatakse tööandja pankrotistumise tõttu, ehkki tegelikkuses ei ole tööandja esitanud kohtule pankrotiavaldust kuni käesoleva ajani, viis töötaja eksimusse ja sisaldas samas ka pettuse tunnuseid. Seega hageja on seisukohal, et tööandja selline käitumine on käsitatav pettusena TsÜS § 94 lg 1 mõttes ja hageja eksimusena TsÜS § 92 lg 1 ja lg 3 punkti 1 mõttes, et kostja kasutas pahatahtlikult ära hageja ettevalmistamata seisundit töölepingu lõpetamiseks. Hageja arvates on ülesütlemisavaldus tühistatav TsÜS § 90 lg 1 mõttes. Hageja väitis, et tema esindaja on saatnud kostjale tähitud kirju töölepingu lõpetamise dokumendi tühistamise teatega, mida kostja vastu ei võtnud. Kuna kostja on hageja väited omaksvõtnud TsMS § 407 lg 1 ja TsMS § 231 lg 2 alusel, siis kohus asub antud juhul seisukohale, et hageja ja kostja vaheline töölepingu ülesütlemine on käsitatav pettusena ning eksimusena ja seetõttu töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja taotles TVK-le esitatud avalduses, et töövaidlusorgan lõpetaks töösuhte TLS §-i 107 lg 2 alusel 8. juunist 2017. Hageja ei esitanud hagiavalduses selget taotlust töölepingu lõpetamiseks TLS §-i 107 lg 2 alusel 8. juunist 2017. Kuna hageja märkis hagiavalduses, et praegusel hetkel ei ole asjaolusid arvestades võimalik enam lepingut jätkata ning kuna hageja vaidlustab TVK otsust rahuldamata osas ja palub mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, on kohus seisukohal, et hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS §-i 107 lg 2 alusel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus sellisel juhul tööandja või töötaja taotlusel lepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja ja kostja ülesütlemine on seadusest tuleneva aluseta ja seaduse nõuetele mittevastav, on 07.06.2017 TLS § 79 alusel sõlmitud ülesütlemisavaldus tühine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et töösuhe ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, st leping ei ole ülesütlemisavaldusega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte poole taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus, arvestades hageja taotlusi, peab põhjendatuks lugeda töölepingu lõppemise ajaks 08.06.2018.a. Vastavalt TLS § 109 lõikele 1 maksab tööandja juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Hageja taotles hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2583 eurot. Kohus rahuldab hageja selle nõude täies ulatuses. Kohtu arvates ei esine asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt. Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamiseks aluseid ei ole kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta. Seadusandja on kehtestanud eelduse, mille kohaselt tuleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral maksta hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses määras.
2-17-15085 Selleks, et sellest kõrvale kalduda ja hüvitist vähendada, tuleb tööandjal hüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud kohtu ette tuua. Selliseid asjaolusid kostja kohtule esitanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 210 eurot, milleks on hageja õigusabikulu. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 210 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulud hüvitamise nõude täitmiseni.