Eesistuja Ants Kull, liikmed Viive Ligi ja Malle Seppik
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) hagi C.P.E. Production Oy vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.P.E. Production Oy kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
296 565 eurot 41 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Eesti Vabariik Kaitseväe kaudu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Kostja C.P.E. Production Oy (asukoht Soome Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merit Lind
Asja läbivaatamise kuupäev
29. jaanuar 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2159421 tehtud Harju Maakohtu 22. veebruari 2017. a. otsus täielikult ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2017. a otsus osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus ja jaotati menetluskulud. Uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja kõigis kohtuastmetes tekkinud menetluskulud hageja kanda.
1.Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu) esitas 19. juunil 2015 Harju Maakohtule C.P.E. Production Oy vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 267 650 eurot, 19. juuniks 2015
2-15-9421
sissenõutavaks muutunud viivise 4132 eurot, edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lgs 1 sätetatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ja kohtueelse õigusabi kulu 3237 eurot 50 senti. Hagiavalduse kohaselt kuulutas hageja 21. aprillil 2014 välja riigihanke „Kuulivestid“, milles osalemiseks oli taotluste esitamise tähtpäev 22. mai 2014. Hageja 18. juuli 2014 käskkirja nr 971 järgi otsustas hageja jätkata hankemenetlust kokku 11 taotlejaga ning kinnitas hankedokumendid nr 30/14. Hageja määras pakkumuse ja tootenäidise esitamise tähtpäevaks 18. septembri 2014 kell 10.00. Hankedokumendi ps 4.1 oli määratud pakkumuse jõusoleku tähtajaks 90 päeva.
18.septembril 2014 avas hageja hankemenetluses esitatud pakkumused. Pakkumuse esitas kokku kuus taotlejat (sh ühistaotlejad). 10. oktoobril 2014 teatas kostja esindaja Harri Kolu e-kirjas hageja esindajale Krista Kiilile, et kostja tühistab oma pakkumuse. 13. oktoobri 2014 e-kirjas pakkus kostja välja tingimusliku võimaluse pikendada pakkumuses esitatud tarnetähtaegu.
20.novembri 2014 käskkirjaga nr 714 otsustas hageja tagasi lükata NFM Production Sp z.o.o. pakkumuse, kuna see ei vastanud hankedokumentides ja nende lisades esitatud tingimustele, ning tunnistas madalaima hinna alusel edukaks kostja esimese pakkumuse maksumusega 1 513 650 eurot. Kuna kostja oli hagejat teavitanud oma pakkumuse tagasivõtmisest, tunnistas hageja sama käskkirjaga edukaks OÜ Bristol Trust ja AS Galvi-Linda esimese ühispakkumuse maksumusega 1 781 300 eurot ning otsustas nendega sõlmida raamlepingu. Ühtegi hankemenetluses tehtud otsust ega hankedokumenti ei ole vaidlustatud, vaidlustamise tähtajad on möödas.
17.detsembril 2014 sõlmis hageja OÜ-ga Bristol Trust ja AS-ga Galvi-Linda raamlepingu. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist riigihangete seaduse (RHS) § 53 lg 2 alusel, sest kostja võttis oma edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi hagejast kui hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kostja pakkumus oli jõus kuni 17. detsembrini 2014. Kostja ei võtnud oma pakkumust tagasi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning pärast seda ei olnud tal võimalik pakkumust tagasi võtta õiguslike tagajärgedeta. Pakkumuse tagasivõtmine enne selle edukaks tunnistamise otsust ei välista RHS § 53 kohaldamist. Kostja pakkumused olid hanketingimustele vastavad ja RHS § 47 ei luba hankijal sellist pakkumust tagasi lükata. Vale on kostja väide, et ta hoiatas hagejat kostja pakutud toote ohtlikkusest. Vale on ka kostja seisukoht, et kostja pakkumuse tagasivõtmise tahteavaldus ei olnud vormikohane. Kui kostja leidis, et hageja on tema õigusi 20. novembri 2014 käskkirjaga rikkunud, oleks kostja pidanud kümne kalendripäeva jooksul käskkirja vaidlustama. Kostja on RHS § 121 lg 1 ja § 122 lg 3 p 1 järgi kaotanud võimaluse hankemenetluses tehtud otsuseid ja toiminguid vaidlustada. Praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik hageja haldusaktide õigusvastasust tuvastada. Hageja vaidles vastu kostja alternatiivsele taotlusele vähendada kahjuhüvitist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pakkumuste avamise protokollist nähtub, et kostja ei esitanud odavaimat pakkumust, tema pakkumus oli teisel järjekohal. Kostja ei ole pakkumust tagasi võtnud, vaid teavitas hagejat 10. ja 13. oktoobri 2014 e-kirjadega pakkumuse mittevastavusest hankedokumentides kehtestatud nõuetele. Kostja pakkumuses oli viis mittevastavust: ballistiline praak, kuulivestide õlaosad ei välistanud seljakoti mahalibisemist, pakkumus sisaldas lisatingimusi ning kostja oli pakkumuses esitanud alternatiivseid lahendusi, mis ei olnud lubatav. Hageja ei teinud midagi, et kontrollida kostja pakkumuse vastavust riigihanke nõuetele. Seega ei saanud hankija RHS § 47 lgte 1 ja 2 kohaselt kostja pakkumust vastavaks või edukaks tunnistada. Kostja võimalikul pakkumuse tagasivõtmisel ei ole õiguslikku tähtsust, sest tagasi saab võtta üksnes vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse, kuid kostja pakkumus tuli mittevastavuse tõttu tagasi lükata. RHS § 53 lg 2 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus, et isik võtab pakkumuse tagasi 2(9)
2-15-9421
pärast selle edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Hageja kui professionaalse hankija hoolsuskohustuse ilmne rikkumine ja teadlik enesekahjustamine ei ole RHS § 53 lg 1 pde 1 ja 2 kaitsealas. Kostja ei saanud vaidlustada riigihankel tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsust. Otsuse vaidlustamiseks pidi see riivama kostja õigusi ja huve. Pakkumust saab tagasi võtta üksnes kirjalikult, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkumus on ühepoolne tehing ja sellele on RHS § 44 lg 1 kohaselt sätestatud kirjaliku vormi nõue. Kostja esitas pakkumuse oma käega allkirjastatuna. Kostja 10. ja 13. oktoobri 2014 hoiatused olid esitatud ekirjadena, seega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei allkirjastanud ekirju oma käega ega digitaalselt. Hankija on endale tahtlikult kahju tekitanud ning kahjunõuet tuleb vähendada nullini. Hankijale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega võlaõigusseaduse (VÕS) §de 6 ja 7 tähenduses. Hageja on enese kahjustamisega käitunud ebamõistlikult. Hankijal ei olnud 10. ja 13. oktoobri 2014 ekirjade saamise ajal tekkinud usaldust kostjaga hankelepingu sõlmimise suhtes, sest hankija ei olnud asunud pakkumuse vastavust kontrollima. Hankijal ei olnud tekkinud kulusid kostja pakkumuse menetlemisel. Kohtueelses menetluses tehtud õigusabikulude kahjunõue on põhjendamatu. Õigusabikulud ei ole seotud hageja kahjude kindlakstegemisega. Hageja viivisenõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest põhinõuet ei saa rahuldada.
3.Harju Maakohus rahuldas 22. veebruari 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 275 019 eurot 58 senti ning viivise põhivõlgnevuselt 267 650 eurot alates 20. juunist 2015 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus viitas VÕS § 29 lgle 4 ning leidis, et olukorras, kus kostja on hagejale 10. oktoobri 2014 ekirjas teada andnud, et peab oma pakkumuse tühistama (inglise keeles „we have to cancel our offer“), on see mõistlikule isikule arusaadav kui pakkumuse tagasivõtmine. Kohus viitas RHS § 5 lgle 3 ning leidis, et kui hankelepingu sõlmimisel ei mõjuta vormist kinnipidamine lepingu kehtivust, ei saa ka pakkumuse tühistamisele kehtida karmimad nõuded. Seega ei mõjuta kostja tahteavalduse kehtivust asjaolu, et see on oma käega või digitaalselt alla kirjutamata. Kostjal ei ole praeguses asjas võimalik esitada hankemenetlust puudutavaid vastuväiteid. Maakohtul puudub pädevus vaadata läbi kehtivat haldusakti. Õige ei ole aga see, nagu oleks kostjal puudunud kaebeõigus hageja otsuse peale, millega kostja pakkumine tunnistati edukaks. Hageja hoiatas kostjat
13.oktoobri 2014 ekirjas, et tema pakkumise edukaks tunnistamise tulemusel võib hageja esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Kui kostja leidis, et tema pakkumine tegelikult riigihanke tingimustele ei vastanud, oleks kostja pidanud pöörduma riigihangete vaidlustuskomisjoni ja vaidlustama hageja tegevuse hankijana. Kõik RHS § 53 kohaldamise eeldused on täidetud. Kostja vastuväide, et hagejal ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna kostja võttis oma pakkumuse tagasi enne, kui kostja pakkumus edukaks tunnistati, ei ole põhjendatud. Kui RHS § 53 kohalduks üksnes juhul, kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast selle edukaks tunnistamist, kaotaks säte oma mõtte ning pakkujaid distsiplineeriva eesmärgi. Sellisel juhul puuduks hankijal kindlus tehtud pakkumuste kehtivuses. RHS § 53 kohaldamist ei välista asjaolu, et kostja esitas avalduse pakkumuse tagasivõtmiseks enne, kui hageja tunnistas tema pakkumuse edukaks. 3(9)
2-15-9421
Kuna maakohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et jõustunud haldusakt on kehtetu, puudub kohtul alus vähendada hageja kahjuhüvitise nõuet VÕS § 139 või § 140 alusel. Samuti ei ole kohtul samadel põhjustel alust väita, et hageja kahju hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega või kostja suhtes erakordselt ebaõiglane. Kohus luges põhjendatuks kohtueelsete õigusabikulude 3237 euro 50 sendi väljamõistmise.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud tervikuna hageja kanda või alternatiivselt vähendada kahjuhüvitist. Kostja palus juhul, kui kohus nõustub hageja seisukohaga tõendamiskoormuse jaotamisest, korraldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 alusel hageja kulul sõltumatu ekspertiis kostja kuulivesti nõuetele mittevastavuse väljaselgitamiseks.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. juuli 2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Lisaks jättis kohus rahuldamata kostja esitatud ekspertiisi määramise ja riigilõivu tagastamise taotlused. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei eksinud maakohus nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ega materiaalõiguse kohaldamisel. RHS § 53 eesmärk on tagada, et pakkumuse tegija vastutaks selle tegemise eest pakkumuse kehtivusaja jooksul. Samuti on sätte eesmärk tagada hankijale kahju hüvitamine, kui isik keeldub pakkumuse siduvuse aja jooksul selle alusel lepingut sõlmimast. Normist tulenevalt ei ole määrav, millisel ajal peale pakkumuse siduvaks muutumist pakkumuse tegija lepingu sõlmimisest keeldub. Maakohus leidis õigesti kostja 10. ja 13. oktoobri 2014 ekirju hinnates, et kostja tühistas oma pakkumuse. Kostja esindaja 13. oktoobri 2014 e-kirja viimane lause, et juhul, kui nende pakkumus peaks osutuma edukaks, peaksid nad ilmselt paluma pikemat tarnetähtaega, ei tähenda, et kostja oleks teatanud eksimusest pakkumuse tühistamisel või ei pidanud pakkumuse tühistamise all silmas seda, mida hageja kirjast välja luges. Maakohus leidis õigesti, et kõik RHS §s 53 sätestatud eeldused on täidetud. Ühtegi asjakohast riigihanke menetluses tehtud haldusakti ei ole vaidlustatud ning nendest tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda. Ringkonnakohus märkis, et nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kostja ei saanud riigihanke menetluses tehtud haldusakte vaidlustada. Haldusakt võib muuhulgas kahjustada pakkuja õigusi ka siis, kui haldusakt võib viia kahju hüvitamise nõude esitamiseni. Hüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kui kostjaga oleks sõlmitud leping ja kostja ei oleks suutnud lepingut täita, oleks see olnud müügilepingu rikkumine. Hageja ei nõua kostjalt lepingu ettevalmistamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, vaid hinnavahe hüvitamist. Hagejale tekkis kahju sellest, et hageja ei saanud kostja algselt lubatud kaupa kostja lubatud hinnaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahjuhüvitise väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane või vastuvõtmatu või et hageja tegutses pahatahtlikult. Esitatud ei ole ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahjuhüvitisest tuleks mingi rahasumma maha arvata. 4(9)
2-15-9421
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et pakkumust ei pea tühistama mingis spetsiifilises vormis, nagu ka lepingu sõlmimisest keeldumist või pakkuja kohustuste täitmisest keeldumisest teadaandmist. Kostja esindaja andis selgelt, arusaadavalt, üheselt mõistetavalt ja korduvalt teada sellest, et ta tühistab pakkumuse ja ei kavatse seda täita. Kostja tõlgendus viiks selleni, et RHS §s 53 sätestatud kahju hüvitamise nõuet ei saaks paljudel juhtudel esitada. Näiteks ei saaks seda esitada siis, kui pakkuja lõpetaks suhtlemise või jätaks vajalikud toimingud tegemata. Maakohus jättis ekspertiisi määramise taotluse õigesti rahuldamata ja ekspertiisi määramiseks ei ole alust ka apellatsioonimenetluses. Kostja kinnitas pakkumuses, et pakutavad vestid vastavad nõuetele, ja esitas selle tõendamiseks labori kinnituse. Kui kohtumenetluses tuvastataks, et kostja pakutud vestid ei vasta lepingutingimustele, saaks see tähendada üksnes võimalikku lepingurikkumist pärast lepingu sõlmimist, mitte aga seda, et kostja pakkumus ei vastanud hanketingimustele. Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. See, et Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud, ei tähenda, et ka kõik ülejäänud menetlusosalised oleksid riigilõivu tasumisest vabastatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu otsused, jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub alternatiivselt vähendada kostjalt välja mõistetud kahjuhüvitist nullini. Lisaks palub kostja tagastada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel enammakstud riigilõiv 2700 eurot või alternatiivselt tunnistada riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 koosmõjus TsMS § 145 lgga 1 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles riigilõivuvabastus ei kohaldu vastaspoolele asjas, kus hagejaks on Eesti Vabariik, ning tagastada kostjale riigilõiv 2700 eurot. Väär on kohtute seisukoht, mille kohaselt ei ole kohtul võimalik haldusakti sisulist õiguspärasust analüüsida. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest on võimalik, et kahju hüvitamise nõuet menetledes jõutakse teistsugusele tulemusele kui hankemenetluses. Riigihanke menetluses tehtud haldusaktide vaidlustamise õiguse olemasolu sõltub haldusaktide sisust ning sellest, kas need rikuvad vaidlustaja õigusi või kahjustavad tema subjektiivseid kaitstavaid huve. Kostjal puudus 20. novembri 2014 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. RHS §s 53 sätestatud kahju hüvitamise nõude tekkimise tingimused ei olnud täidetud. RHS § 53 eeldab, et pakkumuse tagasivõtmise avaldus tehakse pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Seadusandja eesmärgiks oli reguleerida nende pakkujate käitumist, kes pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist teavitavad hankijat kavatsusest hankelepingut otsuse alusel mitte sõlmida või hoiduvad faktiliselt hankelepingut sõlmimast. Samast põhimõttest lähtub ka
1.septembril 2017 jõustunud riigihangete seadus. Kui hankija soovib kaitsta oma huve hankemenetluses ka varasemas faasis pakkumuse tagasivõtmise korral, peab ta nõudma pakkujatelt pakkumuse tagatist RHS § 34 alusel. Kostja ei ole keeldunud hagejaga lepingut sõlmimast, hageja ei ole teinud kostjale lepingu sõlmimise ettepanekut. Kohus on valesti tõlgendanud kostja 10. ja 13. oktoobri 2014 tahteavaldusi.
13.oktoobri 2014 e-kirjas väljendas kostja valmisolekut hankeleping sõlmida. Olukorras, kus kostja ekirjad ei väljendanud kostja tahet selgelt, oleks hankija pidanud kostja tegeliku tahte välja selgitama. Kostja ekirju ei saa lugeda pakkumuse tagasivõtmiseks, kuna tahteavaldust ei ole tehtud 5(9)
2-15-9421
nõutavas vormis, s.t pakkumusega samas vormis. Samas ei oleks saanud kostjaga seaduses sisalduva keelu tõttu hankelepingut sõlmida. Väljamõistetud kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 127 lg 5 ja § 139 alusel nullini, kuna kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kahjustatud isiku tegevusest tulenevate asjaoludega. Kostja teavitas hankijat aegsasti pakkumuses sisalduvatest mittevastavustest, hageja ei järginud temalt oodatavat hoolt. Samuti tuleb hüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Hageja tekitas endale ise kahju ning hageja käitumine oli pahatahtlik. Ringkonnakohus jättis õigusvastaselt rahuldamata kostja esitatud ekspertiisi taotluse. Ekspertiisi tegemisel tuleks välja selgitada kuulivestide sisuline vastavus ballistilise kaitsetaseme nõuetele ning kuulivestide õlaosade vastavus esitatud tingimustele. Sellega on võimalik hinnata kostja pakkumuse vastavust hanketingimustele. Ringkonnakohus on õigusvastaselt jätnud rahuldamata kostja riigilõivu tagastamise taotluse ning ei ole võtnud seisukohta kostja taotluse kohta tunnistada RLS § 59 lg 15 põhiseadusega vastuolus olevaks. Ükski riigilõivuseaduse säte ei sätesta selgelt, kas apellatsioonikaebuse esitaja peab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuma ka siis, kui hageja oli esimese astme kohtule avalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Sel juhul ei ole apellant kohustatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuma. Viidatud juhul riigilõivu tasumine on vastuolus PS §dega 15, 32, 12, 13. Kui Eesti Vabariigi asutused ei pea riigilõivu tasuma, annab see neile eelise eraõiguslike isikute ees ning loob ebavõrdse ja ebaõiglase olukorra.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada maakohtu otsus täielikult ja ringkonnakohtu otsus osas, millega maakohtu otsus jäeti muutmata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus peab võimalikuks teha TsMS § 691 p 5 alusel tühistatud osas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, kuna ringkonnakohus on otsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb põhiosas rahuldada ja hagi jätta rahuldamata. Osas, millega ringkonnakohus lahendas kostja menetluslikud taotlused (määrata ekspertiis ja tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv), jääb otsus muutmata.
9.Kohtud tuvastasid järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • 21. aprillil 2014 kuulutas hageja välja riigihanke „Kuulivestid“; • 18. juuli 2014 käskkirjaga kinnitas hageja hankedokumendid (nr 30/14), otsustas jätkata hankemenetlust kokku üheteistkümne taotlejaga ning määras pakkumuse ja tootenäidise esitamise tähtpäevaks 18. septembri 2014; hankedokumendi ps 4.1 oli määratud pakkumuse jõusoleku tähtajaks 90 päeva; • 18. septembril 2014 avas hageja hankemenetluses esitatud pakkumused; pakkumuse esitas kokku kuus taotlejat; • 10. oktoobril 2014 ja 13. oktoobril 2014 saatis kostja hagejale ekirjad; • 20. novembri 2014 käskkirjaga lükkas hageja tagasi NFM Production Sp z.o.o. pakkumuse (p 1.1) ja tunnistas vastavaks ülejäänud viie pakkuja pakkumused (pd 1.2–1.6); tunnistas madalaima hinna alusel edukaks kostja esimese pakkumuse (p 1.7); märkis, et kuna kostja on hankijat teavitanud oma pakkumuste tagasivõtmisest, siis tunnistab edukaks OÜ Bristol Trust ja 6(9)
2-15-9421
•
AS Galvi-Linda esimese ühispakkumuse kui hinna poolest järgmise (p 1.7.1), ning otsustas viimastega sõlmida raamlepingu (p 1.8); ühtegi hankemenetluses tehtud otsust ega hankedokumente ei ole vaidlustatud, vaidlustamise tähtajad on möödas.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist RHS § 53 alusel. Vaidlusaluse riigihanke väljakuulutamise ajal kehtinud RHS § 53 lg 1 p 1 sätestas, et kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt oli hankijal sel juhul õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Hageja otsustas 20. novembri 2014 käskkirjaga edukaks tunnistada kostja pakkumuse, kuid sõlmida raamlepingu OÜga Bristol Trust ja ASga Galvi-Linda, kelle ühispakkumuse ta tunnistas edukaks kui hinna poolest järgmise. Hageja otsustuse aluseks oli seisukoht, et kostja on oma pakkumuse tagasi võtnud.
11.Riigikohus on varem RHS § 53 lgt 2 tõlgendades leidnud, et hankijal on selle sätte alusel õigus nõuda pakkujalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi (keeldus hankelepingut sõlmimast), mille tagajärjel tunnistas hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ja sõlmis järgmise pakkujaga hankelepingu (vt Riigikohtu 22. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3215613 p 12;
10.märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32119413, p 10). Seega on kahju hüvitamise eeldusteks, et pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis oma pakkumuse tagasi, keeldudes hankelepingut sõlmimast. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
12.Kohtud on leidnud, et 10. oktoobri 2014 e-kirjaga tühistas kostja oma pakkumuse, sest kirja sisu on mõistlikule isikule arusaadav kui kostja tahteavaldus pakkumuse tagasivõtmiseks ning tahteavalduse vormil ei ole tähtsust. Kolleegium kohtute seisukohaga ei nõustu.
12.1.Vaidlusaluse riigihankemenetluse ajal kehtinud RHS § 44 lgs 1 nähti ette, et pakkumus esitatakse kirjalikult kinnises pakendis ja märgistatult või elektroonilises vormis vastavalt samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. RHS § 44 lgs 2 sätestati, et pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. Seega nähti selles sättes pakkumuse tagasivõtmise avaldusele ette vorminõue ja õige ei ole kohtute järeldus, nagu ei oleks sellist nõuet sätestatud. Kolleegium leiab, et sama vorminõue kehtib ka tagasivõtmise avaldustele, mis tehakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid enne pakkumuse parimaks tunnistamist.
12.2.Hankemenetluses tehtud haldusaktis (hankedokumendid nr 30/14) on märgitud, et kõik pakkumuses olevad dokumendid peavad olema A4 formaadis, trükitud loetavas kirjasuuruses, pealkirjastatud ja köidetud, pakkumuse kõik lehed peavad olema alla kirjutatud allkirjaõigusliku isiku(te) või volitatud esindaja(te) poolt (p 2.2). Seega nähtub hankedokumentidest, et pakkumus tuli esitada kirjalikus vormis. Sellest omakorda järeldub, et RHS § 44 lg 2 järgi kohaldus ka pakkumuse tagasivõtmise tahteavaldusele kirjaliku vormi nõue.
7(9)
2-15-9421
12.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi tähendab kirjalik vorm, et tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. TsÜS § 80 lgtest 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri.
12.4.Kostja 10. oktoobri 2014 ekiri ei vasta kirjaliku vormi nõuetele: seda ei ole omakäeliselt allkirjastatud ning see ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel saatja identifitseerimist võimaldavat digiallkirja. Seadusest tuleneva vormi järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine, seega ei ole kostja 10. oktoobri 2014 ekirjal õiguslikke tagajärgi. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmist kui lepingu tühisuse alust peab kohus asja lahendamisel arvestama ka sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. aprilli 2014. a otsus asjas nr 32116213, p 38). Kostja on menetluses siiski läbivalt tuginenud sellele, et pakkumust sai tagasi võtta üksnes kirjalikult, kuid tema e-kiri sellele nõudele ei vasta.
13.Kuna kostja pakkumuse tagasivõtmise avaldus oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis oleks hageja pidanud RHS § 53 lg 2 kohaldamise eeldusena kostja pakkumuse edukaks tunnistamise järel tegema kostjale ettepaneku sõlmida hankeleping. Hageja tunnistas 20. novembri 2014 käskkirjaga samal ajal kostja pakkumuse edukaks tunnistamisega edukaks teise pakkumuse ega teinud kostjale ettepanekut hankeleping sõlmida. Et hageja ei ole kostjale lepingu sõlmimise ettepanekut teinud, siis ei ole kostja saanud lepingu sõlmimisest keelduda ning RHS § 53 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kahju hüvitamiseks esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel jääb rahuldamata ka viivisenõue.
14.Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, nagu oleks ringkonnakohus jätnud valesti rahuldamata kostja taotluse teha ekspertiis, et selgitada välja kostja pakutud kuulivestide sisuline vastavus riigihankes esitatud tingimustele. Kostja pakkumus on tunnistatud vastavaks ja edukaks kehtiva haldusaktiga, mida kostja ei ole vaidlustanud. Tsiviilasja lahendav kohus saab kontrollida, kas haldusakt on isikule teatavaks tehtud või kätte toimetatud, haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud või halduskohtus tühistatud, kehtivusaja kaotanud (kui on tähtajaline haldusakt), realiseeritud või on sellest tulenev kohustus täidetud, kuid ei saa tunnistada haldusakti kehtetuks. Haldusakti kehtetuks tunnistamise õigus on halduskohtul. Kehtetuks tunnistamiseta, tühistamiseta või tühisuse tuvastamiseta ei kaota haldusakt õiguslikku kehtivust (vt Riigikohtu erikogu 28. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32117815, pd 18.1 ja 18.2). Selle kindlakstegemiseks, kas haldusakt on sisult õige, oleks kostja pidanud pöörduma kaebusega halduskohtusse.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsusega ka osas, millega jäeti rahuldamata kostja taotlus tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv. Kolleegium ei näe RLS § 59 lg 15 ja TsMS § 145 lg 1 vastuolu põhiseadusega osas, milles riigilõivuvabastus ei kohaldu vastaspoolele asjas, kus hagejaks on Eesti Vabariik. Riigilõivu maksmise kohustuse korral tasuks riik lõivu riigieelarvest riigieelarvesse. Vaatamata eelarvesse riigilõivu tasumise kohustuse puudumisele tuleb Eesti Vabariigil samadel alustel teiste menetlusosalistega osaleda teiste menetlusosaliste menetluskulude kandmisel. Teistel isikutel on seaduses sätestatud alustel õigus taotleda menetlusabina riigilõivu tasumisest vabastamist.
8(9)
2-15-9421
16.Tulenevalt TsMS §st 162 jätab kohus menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kuna maakohus otsuse tegemisel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, määrab maakohus need kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.
17.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause kohaselt tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Ants Kull
9(9)
Viive Ligi
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.