2-15-9421/42 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.19.06.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 267 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 19.06.2015.a 4132,08 eurot ning edasiulatuvalt viivise kuni kohase täitmiseni ja kohtueelse õigusabi kulu kahjuhüvitisena 3237,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt avaldas hageja 21.04.2014.a e-riigihangete registris väljakuulutamisega läbirääkimistega riigihanke „Kuulivestid“, milles osalemiseks oli taotluste esitamise tähtpäev 22.05.2014.a kell 10:00. 18.07.2014.a käskkirjaga nr 971 otsustas hageja jätkata hankemenetlust kokku 11 taotlejaga ning kinnitas hankedokumendid nr 30/14. Käskkirja nr 971 p-s 4 tegi hageja kvalifitseeritud taotlejatele ettepaneku esitada hankemenetluses pakkumus hankedokumentides määratud tingimustel. Hankedokumendid p-ga 2.1 määras hageja pakkumuste ja tootenäidise esitamise tähtpäevaks 18.09.2014.a kell 10:00. Hankedokumendi p-s 4.1. oli määratud pakkumuse jõusoleku tähtajaks 90 päeva. 18.09.2014.a avas hageja hankemenetluse raames esitatud pakkumused. Pakkumuse esitasid kokku kuus taotlejat (sh ühistaotlejad). 06.10.2014.a otsustas hageja riigihanke „Kuulivestid“ komisjoni nõupidamisel, et riigihankes läbirääkimisi ei peeta. 10.10.2014.a teatas kostja esindaja HK e-kirjas hageja esindajale KK-le, et kostja tühistab enda pakkumuse. 13.10.2014.a teatas hageja kostjale 10.10.2014.a e-kirja kättesaamisest ning teavitas kostjat, et juhul, kui kostja pakkumus osutub edukaks, käitub hageja vastavalt riigihangete seadus (RHS) § 53 lg-le 2 ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. 20.11.2014.a käskkirjaga nr 714 otsustas hageja lükata tagasi NFM Production Sp z.o.o. pakkumuse, kuna esitatud pakkumus ei vastanud hankedokumentides ja nende lisades esitatud tingimustele, tunnistada ülejäänud esitatud pakkumused vastavaks, tunnistada edukaks madalaima hinna alusel kostja esimene pakkumus maksumusega 1 513 650 eurot, kuna kostja on hagejat teavitanud oma pakkumuse tagasivõtmisest, tunnistada edukaks OÜ Bristol Trust ja Aktsiaselts Galvi-Linda esimene ühispakkumus maksumusega 1 781 300 eurot, sõlmida raamleping ühispakkujatega OÜ Bristol Trust ja Aktsiaselts Galvi-Linda. Käskkirja nr 714 ega ühtegi teist hageja hankemenetluses tehtud otsust ega ka hankedokumente vaidlustatud ei ole ning tänaseks on möödunud vaidlustamise tähtajad. 17.12.2014.a sõlmis hageja OÜ-ga Bristol Trust OÜ ja Aktsiaseltsiga Galvi-Linda raamlepingu, mille eeldatav maksumus on 10 000 000 eurot ning mille kohaselt esimese hankelepingu maksumus on 1 781 300 eurot. Hageja nõuab kostjalt 267 650 euro hüvitamist RHS § 53 lg 2 alusel, sest kostja võttis oma edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi hagejast kui hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kostja võttis edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi hagejast mitteolenevatel põhjustel. 18.09.2014.a esitas kostja oma pakkumuse, milles oli pakkumuse jõusoleku tähtajaks märgitud 90 päeva. Seega oli kostja pakkumus jõus kuni 17.12.2014.a. Kostja ei võtnud oma pakkumust tagasi enne 18.09.2014.a ning seega ei olnud kostjal pärast 18.09.2014.a võimalik pakkumust tagasi võtta ilma õiguslike tagajärgedeta, eelkõige ilma kahju hüvitamise kohustuseta RHS § 53 alusel. RHS § 47 ei luba hankijal lükata tagasi pakkumust, mis vastab hanketeates ja –dokumentides sätestatud tingimustele. Lisaks ei saanud hageja aktsepteerida kostja 13.10.2014.a e-kirjas välja pakutud tingimuslikku võimalust pikendada pakkumuses esitatud tarnetähtaegu. RHS § 43 lg-st 1 tulenev pakkumuse siduvus

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nähtuvalt pakkumuste avamise 18.09.2014.a protokollist ei olnud kostja odavaima pakkumuse esitanud pakkuja, vaid tema pakkumuste hind oli hinnajärjestuses teisel järjekohal. 10.10.2014.a ja 13.10.2014.a e-kirjadega teavitas kostja hagejat kostja pakkumuses esitatud toodete mittevastavusest hankedokumentides kehtestatud selgesõnalistele nõuetele, mis võivad ohustada kostja pakutavate kuulivestide kasutajate elu ja tervist ning pärssida toote otstarbekohast kasutuskõlbulikkust tingitult: kuulivesti materjalides avastatud ballistilisest praagist ja sellest, et toode ei täida tehnilise kirjelduse punktis 1.14 sätestatud kohustuslikku tingimust, mille kohaselt vesti õlaosad peavad välistama seljakoti rihmade õlgadelt maha libisemise. Hoolimata kostja hoiatustest ei astunud hageja ühtki sammu, et sisuliselt kontrollida kostja pakkumuse vastavust riigihanke nõuetele, millega võttis teadlikult riski seada ohtu ligi 700 kuulivesti kasutaja elu ja tervise. Hagejale kui professionaalsele hankijale, kellel on suur ja kogenud asutusesisene hanketeenistus, pidi olema teada ja selge asjaolu, et kostja pakkumus oli selle esitamise hetkel mittevastav lisaks ka põhjusel, et alternatiivsete pakkumuste esitamine ei olnud kõnealuses riigihankes seaduse järgi lubatud. Kostja ei ole pakkumust tagasi võtnud ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine leidis aset üle kuu aja hiljem pärast seda, kui kostja oli teavitanud hagejat tema pakkumuse mittevastavusest. Seega ei saanud hankija kostja pakkumust õiguspäraselt käitudes vastavaks tunnistada, rääkimata selle edukaks tunnistamisest. Isegi kui leida, et kostja võttis pakkumuse tagasi, ei oma see õiguslikku tähendust, sest tagasi saab võtta üksnes vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse, kuid kostja pakkumus ei vastanud riigihankes kehtestatud kohustuslikele nõuetele ning tuli mittevastavuse tõttu tagasi lükata. Mittevastava pakkumuse alusel ei saa ega tohi hankija hankelepingut sõlmida, mistõttu ei saa mittevastav pakkumus luua hankijale hankelepingu sõlmimise ootust, mida saaks kaitsta kahju hüvitamise nõudega. Hageja kui professionaalse hankija hoolsuskohustuse ilmne rikkumine ja teadlik enesekahjustamine ei ole RHS § 53 lg 1 p-de 1 ja 2 varalise kahju hüvitamise sätte kaitsealas. Isegi juhul, kui kahju hüvitamise nõude esitamiseks olnuks RHS § 53 lg 1 p-dest 1-2 tulenevalt eeldused täidetud, vaidles kostja kahjunõude suurusele vastu, sest hankija on riigihankeõiguse teadliku rikkumisega (õigusvastase käitumisega) endale tahtlikult

Tsiviilasi nr 2-15-9421 kahju tekitanud, mistõttu kahjunõude summa kuulub vähendamisele nullini. Otsuste vaidlustamiseks kostja poolt peab kostja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tegemine riivama kostja õigusi ja huve ning riigihankemenetluses hankija otsuste peale vaidlustuste esitamise kaudu on kaitstav vaidlustaja subjektiivne õigus ning huvi saavutada hankelepingu sõlmimine hankijaga. Seega ei saanud kostja vaidlustada tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tegemist riigihankes. Pakkumust saab tagasi võtta üksnes kirjalikult, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkumus on ühepoolne tehing ja sellele on RHS § 44 lg 1 kohaselt sätestatud kirjaliku vormi nõue. Järelikult tuleb pakkumus esitada pakkuja poolt omakäeliselt allkirjastatuna. Kostja esitas pakkumuse omakäeliselt allkirjastatuna, nagu seda oli nõutud ka hankedokumentide punktis 2.2. Kostja 10.10.2014.a ja 13.10.2014.a hoiatus olid esitatud e-kirjadena, mis kujutavad endast kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Nimetatud e-kirjade sisu ei ole kostja allkirjastanud ei omakäeliselt ega digitaalselt. RHS § 53 lg 2 kohaselt on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus, et isik võtab tagasi pakkumuse alles pärast selle edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Vastasel juhul ei saa rääkida hankelepingu sõlmimisest keeldumisest edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt, sest hankelepingu sõlmimise alust ei ole pakkumuse tagasivõtmise ajahetkeks veel tekkinud. Lisaks eeltoodule oli kostja pakkumus mittevastav seetõttu, et kujutas endast lubamatut alternatiivsete lahenduste pakkumist. Kostja pakkumus sisaldas viit mittevastavust: ballistiline praak, mis tähendab, et laborivälistes tingimustes võisid vestid olla ohtlikud kasutaja ohutusele, sh elule ja tervisele, kuulivestide õlaosad ei välistanud seljakoti maha libisemist, nähtuvalt kostja 13.10.2014.a hoiatusest sisaldas pakkumus lisatingimusi ning kostja oli pakkumuses esitanud alternatiivseid lahendusi, mis ei olnud lubatav. Hanketingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks (ja seejärel ka edukaks) tunnistamine on aga keelatud RHS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Hankijale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine on vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 6 ja 7 tähenduses. Kuna hageja on käesoleval juhul ilmselge enesekahjustamisega käitunud ebamõistlikult, on kahju hüvitamine vastuolus VÕS § 7 mõistlikkuse põhimõttega. Kohtueelses menetluses tehtud õigusabikulude lülitamine kahjunõude ulatusse on põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole esitatud õigusabikulud seotud hageja kahjude kindlakstegemisega ja RHS §-i 53 ehk kahjunõude aluse kohaldamise küsimusega. Hageja viivisenõue tuleb samuti jätta täies ulatuses rahuldamata, sest põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Kahju hüvitamise nõue hinnavahe hüvitamiseks ei ole põhiseadusega kooskõlas, kui see ei võimalda arvesse võtta asjaolu, et tahteavalduste esitamise ajahetkel ei olnud pakkuja kõige odavama pakkumuse teinud pakkuja. Hankijal ei olnud 10.10.2014.a ja 13.10.2014.a tekkinud veel mingit usaldust kostjaga hankelepingu sõlmimise suhtes, sest hankija ei olnud asunud pakkumuse vastavust kontrollima. Hankijal ei olnud 10.10.2014.a ja 13.10.2014.a tekkinud veel kulusid kostja pakkumuse menetlemisega seonduvalt, sest hankija ei olnud asunud pakkumuse vastavust kontrollima. Esimese astme kohtu otsus

Tsiviilasi nr 2-15-9421 (inglise keeles „we have to cancel our offer“), on see mõistlikule isikule üheselt arusaadav kui pakkumuse tagasi võtmine. Kohus viitas RHS § 5 lg-le 3 ning leidis, et olukorras, kus seadusandja on asunud seisukohale, et ka juhul, kui hankelepingu enda sõlmimisel ei mõjuta vormist kinni pidamine lepingu kehtivust, ei saa ka pakkumuse tühistamisele kehtida karmimad nõuded. Seega ei mõjuta kohtu hinnangul kostja tahteavalduse kehtivust asjaolu, et see on omakäeliselt või digitaalselt allkirjastamata, ning kohus leidis, et kostja on 10.10.2014.a e-kirjas võtnud kehtivalt tagasi oma riigihankemenetluses esitatud pakkumuse. Kohus nõustus, et kostjal ei ole enam käesolevas menetluses võimalik esitada vastuväiteid, mis puudutavad hankemenetlust, kuna vastavaid küsimusi oleks pidanud lahendama haldusmenetluses hageja otsustuste vaidlustamise läbi. RHS § 117 ja § 121 näevad ette hankija tegevuse vaidlustamise korra riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kostja ei ole olukorras, kus ta leidis, et tema pakkumise edukaks tunnistamine on põhjendamatu, kasutanud võimalust oma õiguste kaitsmiseks riigihangete vaidlustuskomisjonis ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Kohus ei nõustunud, et kostjal ei oleks olnud võimalik haldusmenetluses vaidlustada hageja otsusust, millega kostja pakkumine tunnistati edukaks, kuna selline otsustus ei riivanud kostja õigusi ning kostjal oleks puudunud kaebeõigus. RHS § 117 ja § 121 järgi on võimalik hankija tegevust vaidlustada, kui pakkumise esitaja leiab, et hankija rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Võttes arvesse, et hageja oli kostjat juba 13.10.2014.a e-kirjas hoiatanud, et olukorras, kus kostja on oma pakkumise tagasi võtnud, kuid tema pakkumine osutub edukaks, esitab hageja kostja vastu RHS § 53 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude. Seega andis hageja 20.11.2014.a käskkirja, millega kostja pakkumine edukaks tunnistati, tegemise ajaks kostjale teada, et tema pakkumise edukaks tunnistamise tulemusel võib hageja esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Olukorras, kus kostja leidis, et tema pakkumine tegelikkuses riigihanke tingimustele ei vastanud, oleks kostja pidanud riigihangete vaidlustuskomisjoni pöörduma, et vaidlustada hageja tegevus hankijana. Samuti nähtus kõnealusest käskkirjast, et hageja ei pidanud tarvilikuks läbirääkimiste pidamist ega asunud seisukohale, et esitatud on alternatiivsed pakkumised, mistõttu oleks kostja pidanud juhul, kui ta leidis, et ka vastavad seisukohad kostja õigusi rikuvad, hageja käskkirja vaidlustama haldusmenetluses. Kuna kostja ei vaidlustanud hageja poolt hankemenetluses tehtud otsustusi, on tegemist kehtivate haldusaktidega. Kohtul ei ole võimalik käesolevas menetluses asuda kehtivat haldusakti ümber vaatama. Juhul kui kohus asuks sisuliselt analüüsima, kas kostja pakkumine vastas riigihanke tingimustele, ning jõuaks järeldusele, et kostja pakkumises esines puuduseid, mille tõttu ei oleks tohtinud kostja pakkumist edukaks tunnistada, asuks kohus ümber hindama hageja poolt 20.11.2014.a käskkirjas tehtud otsustust. Kehtiva haldusakti läbi vaatamiseks puudub maakohtul pädevus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKM) § 266 lg 1 kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Seega kuulub riigihanke korraldamisest tulenev vaidlus läbivaatamisele haldusmenetluses. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-87-10, mille kohaselt, kui haldusakti ei ole ettenähtud tingimuste kohaselt vaidlustatud, kehtib see sellisena nagu haldusakt on välja antud, ning tagant järele seda edasises menetluses ümber sisustada ei ole võimalik. Kohus leidis, et kostja vastuväide, et hagejal ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna kostja võttis oma pakkumuse tagasi enne, kui kostja pakkumus edukaks tunnistati, ei ole põhjendatud. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-56-13. Riigikohus on loetlenud eeldused, mille puhul on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kuid ei ole ära näidanud, millises järjekorras eeldused peavad esinema. Juhul kui tõlgendada RHS §-i 53 ja Riigikohtu lahendeid viisil, mille kohaselt RHS § 53 kohalduks üksnes juhul, kui pakkuja võtab pakkumise tagasi pärast selle edukaks tunnistamist, kaotaks RHS § 53 oma mõtte ning pakkujaid

Tsiviilasi nr 2-15-9421 distsiplineeriva eesmärgi. Sellisel juhul saaksid pakkujad oma pakkumise tagasi võtta igal ajal enne hanke tulemuste välja kuulutamist ning hankijal puuduks kindlus tehtud pakkumiste kehtivuses. Ka Riigikohus on märkinud, et kostja pidi pakkumust tehes arvestama, et ta on sellega seotud hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul, ning sellest tulenevalt kandma ka sel ajavahemikul majandusriski (RKTKo 3-2-1-144-14, p 21). RHS § 53 kohaldamist ei välista asjaolu, et kostja esitas avalduse pakkumuse tagasivõtmiseks enne, kui hageja tema pakkumuse edukaks tunnistas. Kõik RHS § 53 kohaldamise eeldused on täidetud – kostja pakkumus tunnistati 20.11.2014.a käskkirjaga edukaks, kostja võttis oma pakkumuse hagejast sõltumatutel põhjustel 10.10.2014.a teatega tagasi, hageja tunnistajas seejärel edukaks OÜ Bristol Trust ja AS Galvi-Linda ühispakkumuse, mis oli hinna poolest järgmine ja sõlmis 17.12.2014.a OÜ-ga Bristol Trust ja AS-iga Galvi-Linda raamlepingu hankelepingu täitmiseks. Kohus leidis, et kuna maakohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et haldusakt, mida ei ole haldusmenetluses ettenähtud korras vaidlustatud, on kehtetu, puudub kohtul ka alus vähendada hageja kahju hüvitise nõuet VÕS § 139 või § 140 alusel põhjendusel, et hageja on hankemenetluses kuulutanud teadlikult edukaks pakkumuse, mis tegelikkuses hanketingimustele ei vastanud. Samuti ei ole kohtul samadel põhjustel alust väita, et hageja kahju hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega või kostja suhtes erakordselt ebaõiglane. Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud kahju hüvitamise kohustust, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista põhivõlgnevuselt summas 267 650 eurot 19.06.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4132,08 eurot (267 650 eurot × 0,022055% × 70 päeva). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt ka 3237,50 euro ulatuses kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kohus leidis, et hageja esindaja toimingud ja nendeks kulunud ajaline maht on põhjendatud. Käesolevas asjas on tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ning suuremas mahus asjakohaste dokumentide, õigusaktide ja Riigikohtu lahenditega tutvumine oli vajalik. Kohus luges hageja esindaja poolt kohtueelses menetluses tehtud toimingud põhjendatuks 21 tunni ja 35 minuti ulatuses. Hageja esindaja töötunni hind 125 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Kohus leidis, et kostja vastuväide, et hageja on professionaalne hankija, kellel on kogenud asutusesisene hanketeenistus, mistõttu hagejal ei olnud vajadust kasutada õigusabiteenuseks vandeadvokaati, on põhjendamatu. Nimelt ei võta asjaolu, et hagejal on asutusesisene hanketeenistus, hagejalt õigust kasutada vandeadvokaadi teenust. Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-86-16. Apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus vääralt kohaldanud RHS §-i 53 kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste täidetuse osas. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on täidetud, kuigi RHS §-s 53 sätestatud sündmuste ajalise järgnevuse reeglit on eiratud. Kostja ei võtnud pakkumust tagasi. RHS §-i 53 alusel saab kahju hüvitamise nõude esitada üksnes juhul, kui pakkuja võtab tagasi pakkumuse, mis on eelnevalt edukaks tunnistatud. Lisaks ei ole kohus võtnud seisukohta kostja pakkumuse mittevastavuse kohta kõikidele riigihankes kehtestatud miinimumtingimustele. Kohus on ka kostja 10.10.2014.a ja 13.10.2014.a tahteavalduste sisu ja tähendust nende kogumis ebaõigesti tõlgendanud, jättes täielikult ja sellekohaseid põhjendusi esitamata hinnangu andmata kostja 13.10.2014.a tahteavaldusele. Kohus jättis analüüsimata kostja 13.10.2014.a tahteavalduse sisu ja tähenduse ning ei ole võtnud seisukohta osas, milles kostja käitumine pärast 10.10.2014.a e-kirja saatmist on tõendanud kostja soovi jätkata osalemist hankemenetluses ning vältida mis tahes RHS §-st 53 tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kohus jättis tervikuna käsitlemata kostja põhjendused RHS §-s 34 sätestatud pakkumuse tagatise ning RHS §-s 53 sätestatud kahju hüvitamise nõuete erinevate funktsioonide ja eesmärkide, omavahelise suhestumise ning rakendamise hetkede osas. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et ilma kostja pakkumuse riigihankes kehtestatud tingimustele vastavuse sisulise kontrollimiseta on võimalik rakendada RHS § 53 ning asuda seisukohale, et hagejal on kahju hüvitamise nõue. Pakkumuste avamisel 18.09.2014.a ei hinnatud mitte pakkumuste sisulist vastavust, vaid kontrolliti üksnes seda, kas esitatud pakkumused sisaldasid riigihanke dokumentides nimetatud dokumente. Kohus leidis ebaõigesti, et kohtul puudub kahju hüvitamise nõude menetluses pädevus hinnata sisuliselt kostja pakkumuse vastavust riigihankes kehtestatud miinimumnõuetele ning sellest tulenevalt järeldada, et RHS §-i 53 alusel hagejal kahju hüvitamise nõue puudub, sest kostjaga ei oleks saanud õiguspäraselt riigihanke tulemusena hankelepingut sõlmida, või et esineb alus kahju hüvitamise nõude vähendamiseks hagejast tulenevate asjaolude tõttu VÕS-is sätestatud alustel. RHS § 53 alusel saab kahju hüvitamise nõude esitada üksnes juhul, kui hankijal oli võimalus jõuda õiguspäraselt hankelepinguni. Tsiviilkohtumenetluses on RHS § 53 alusel kahju hüvitamise nõude menetluses kohtul kohustus anda hinnang kehtiva haldusakti õiguspärasusele. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja seisukohad ning asjas esitatud tõendid selle kohta, et hageja lükkas 20.11.2014. otsusega tagasi NFM Production SP z.o.o. pakkumuse, kusjuures nimetatud pakkumuse tagasilükkamise alused ja põhjendused olid sarnased kostja pakkumuses esinenud puudustega, mida hageja aga ei pidanud vajalikuks hankemenetluses kostja pakkumust vastavaks ja edukaks tunnistades isegi käsitleda. Kohus leidis ekslikult, et kostja oleks saanud oma subjektiivseid õigusi kaitsta riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO). Kohus jättis ekslikult analüüsimata hageja käitumise õigusvastasuse hankemenetluse läbiviimisel. Kostjal puudus VAKO-s hageja õigusvastase otsuse vaidlustamiseks vajalik subjektiivsete õiguste rikkumine ning maakohus välistas kostja õiguste kaitse ka esimese astme kohtus. Kohus leidis ekslikult, et tal puudus kahju hüvitamise nõude menetlemisel õigus hinnata hageja poolt hankemenetluses tehtud jõustunud otsuse õigusvastasust ning sellest tulenevalt järeldas kohus ebaõigesti, et kohtul puudub ka pädevus hinnata kahjunõude suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude esinemist VÕS tähenduses. Kohtuotsus on põhjendamata. Kohus ei ole otsuses võtnud põhjendatud seisukohta kostja kõigi õiguslike ja faktiliste seisukohtade ja väidete kohta. Kohus on samuti rikkunud TsMS § 232 lõiget 1, mis kohustab kohut hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei järginud temalt oodatavat hoolsust, mis tingis oma õigusvastase käitumisega selle, et riigihankes tunnistati vastavaks nõuetele mittevastav pakkumus, ning seetõttu esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Võttes arvesse, et kostja teavitas pakkumuses sisalduvatest mittevastavustest, sealhulgas

7.Maakohus määratles hagi rahuldamise aluseks oleva nõudenormi eeldused õigesti ning ei eksinud nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. RHS §-i 53 normi eesmärk on tagada see, et pakkumuse tegija on pakkumusega õiguslikult seotud ja vastutab pakkumuse tegemisel pakkumuse kehtivusaja jooksul selle tegemise eest. Normist tulenevalt ei ole määrav, millisel ajahetkel peale pakkumuse siduvaks muutumist pakkumuse tegija pakkumuse alusel lepingu sõlmimisest keeldub. Riigihangete seadusest ei tulene, et kuni pakkumuse parimaks tunnistamiseni vastutab pakkumuse tegija siduva pakkumuse alusel lepingu sõlmimisest keeldumise korral üksnes tagatise ulatuses ja seda ka üksnes juhul, kui tagatis on üleüldse antud. Tagatise ja kahju hüvitamise funktsioonid on erinevad. Tagatis tagab lepingu sõlmimist ja selle puhul ei ole konkreetse kahju tekkimine ega selle tõendamine määrava tähendusega. Kahju hüvitamise regulatsiooni eesmärk on tagada konkreetse kahju hüvitamine, mis tuleneb sellest, et pakkuja keeldub täitmast pakkumust, mille siduvust ta kinnitas. Kostja leidis, et RHS §-s 53 sätestatud kahju hüvitist saab nõuda üksnes siis, kui pakkumus, mille alusel pakkuja lepingu täitmisest keeldub, on enne keeldumist tunnistatud edukaks. Ka see väide ei põhine seadusel. Sellist nõuet ei tulene RHS §-i 53 tekstist. Kuigi määrav tähendus on seaduse tekstil, ei saa vastavat järeldust teha ka vastava paragrahvi pealkirjast. Kostjale meelepärast järeldust ei saa teha ka normi eesmärgist tulenevalt. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada hankijale kahju hüvitamine olukorras, kus siduva pakkumuse teinud isik keeldub pakkumuse siduvuse aja jooksul selle alusel lepingu sõlmimisest. Pakkumuse siduvus tähendab seda, et hankija võib kogu pakkumuse kehtivusaja jooksul arvestada sellega, et ta saab iga siduva pakkumuse alusel lepingu sõlmida, juhul, kui pakkumuse saab muudel alustel edukaks lugeda. Sellise eesmärgi puhul puudub igasugune põhjus eristada pakkumuse edukaks tunnistamisele eelnevat ja sellele järgnevat perioodi. Iga pakkumuse teinud isik peab arvestama pakkumuse siduvusega kogu pakkumuse kehtivusaja jooksul. Ka tavaliste eraõiguslike lepingute sõlmimise protsessi puhul peab siduva pakkumuse teinud isik arvestama sellega, et juhul kui ta keeldub siduva pakkumuse kehtivuse aja jooksul tekkivat lepingut täitmast, tuleb tal arvestada kahju hüvitamise kohustusega, sh ka VÕS §-s 135 sätestatud hinnavahe hüvitamise kohustusega.

9.Maakohus leidis õigesti, et kõik RHS §-s 53 sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et mitte ühtegi asjakohast riigihanke läbiviimisel tehtud haldusakti ei ole vaidlustatud ning nendest tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu otsuse põhjendustega ja põhjendusi ei korda. Pakkumuste vastavuse ja edukaks tunnistamise hindamisel tehakse kohased haldusaktid ja nende kontrollimiseks ja vaidlustamiseks on ette nähtud spetsiifiline õigustee. See ei ole võimalik, et riigihanke läbiviimise kontekstis jõutakse haldusaktide vaidlustamisel või vaidlustamata jätmisel ühele tulemusele, kuid riigihangete seaduse alusel kahju hüvitamise nõuet esitades ja vastava nõude eeldusi kontrollides jõutakse teistsugusele tulemusele. Ei saa olla nii, et pakkumuse tühistanud isiku suhtes riigihanke läbiviimisel tehtud haldusaktid ei kehti, tema neid vaidlustama ei pea ja tema suhtes tuleb kogu riigihangete läbiviimise protseduuri kontrollida selle tsiviilasja raames, milles pakkumuse tegijalt kahju hüvitist nõutakse. Nii võiks jõuda tulemuseni, kus riigihanke läbiviimisel loetakse vastavaks ühed pakkumused ja RHS § 53 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel loetakse vastavaks hoopis teised pakkumused. Samuti võiks kostja poolt soovitud tõlgenduse korral jõuda tulemuseni, kus riigihanke raames tunnistatakse edukaks üks pakkumus, kuid RHS § 53 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel hoopis teine pakkumus. Sellise tulemuseni ei saa aga jõuda. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja käsitlusega, et kostja ei oleks saanud riigihanke menetluses tehtud haldusakte vaidlustada. Haldusakt võib puudutada pakkumuse tegija õigusi mitte ainult siis, kui konkreetne pakkumus jäetakse vastavaks või edukaks tunnistamata. Muuhulgas võib haldusakt kahjustada pakkuja õigusi ka siis, kui haldusakt võib viia kahju hüvitamise nõude esitamiseni. Kostja poolt soovitud järeldust, et riigihanke menetluse läbiviimise õiguspärasust tuleb kontrollida tsiviilasja raames, ei saa teha ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-56-13 pinnalt. Viidatud lahendis Riigikohus kostja poolt soovitud seisukohta väljendanud ei ole. Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et ühispakkumiste puhul tuleb kontrollida põhjuseid, kas ja miks tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Viidatud vaidlus puudutas ühispakkumiste spetsiifilist probleemi ja seal ei väljendatud, et kõik pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise eeldused tuleb sõltumata haldusaktide kehtivusest tsiviilkohtumenetluses, kahju hüvitamise nõude lahendamisel üle kontrollida.

Tsiviilasi nr 2-15-9421 kas kostja oleks saanud vastava pakkumuse alusel sõlmitavat lepingut täita. Pakkumuse raames lubas kostja tarnida konkreetsed asjad, mis vastavad teatud kindlatele nõuetele. Asjade nõuetele vastavust kinnitas kostja. See, kui kostjaga oleks sõlmitud leping ja kui kostja ei oleks suutnud lepingut täita, oleks see kujutanud endast lepingutingimustele mittevastavate asjade tarnimist ehk müügilepingu rikkumist. Kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, ei seisne mitte lepingu ettevalmistamiseks tehtud kulutuste hüvitamises, vaid sisuliselt hinnavahe hüvitamises, st selles, et hagejale tekkis kahju sellest, et hageja ei saanud kostja poolt algselt lubatud (lepingutingimustele vastavat) kaupa, kostja poolt lubatud hinnaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagetud kahjuhüvitise väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane või vastuvõtmatu. Kostja pidi pakkumuse tegemisel arvestama sellega, et ta teeb siduva pakkumuse, millega võtab kogu pakkumuse kehtivusaja jooksul kohustuse tarnida tema poolt kinnitatud omadustega tooted, kostja poolt nimetatud hinnaga. Kostja väidete õigsust eeldades avastas kostja peale pakkumuse siduvaks muutumist, et ta ei suuda endale võetud kohustusi täita. Nii nagu ka kõikide muude lepingute puhul tuleb eristada kohustuse võtmist ja kohustuse täitmise võimalikkust. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tegutseb vaidlusalust kahju hüvitamise nõuet esitades või hanget läbi viies pahatahtlikult. Vastupidiselt kostja poolt väidetule teavitas hageja koheselt kostjat sellest, mis tagajärjed võivad kaasneda sellega, kui kostja oma pakkumusest lahti ütleb. Hageja tegevus on suunatud seadusele vastaval viisil hankemenetluse läbiviimisele ning kõikide pakkujate võrdsele kohtlemisele. Kõik pakkujad väärivad võrdset kaitset ja võrdset kohtlemist. Kostja saaks olulise, põhjendamatu, ebaõiglase ja teisi hankemenetluses osalejaid kahjustava eelise, kui kostja saaks ilma sanktsioonideta vabaneda vastutusest, mis tulenes väidetavalt sellest, et kostja tegi sellise pakkumuse, mida ta tegelikult täita ei suuda. Pakkumuste siduvusega pidid arvestama kõik hankel osalejad. Samas said kõik hankes osalejad arvestada ja sellega, et ka kõik konkureerivad pakkumused on siduvad ja mitte ükski pakkuja ei saa oma pakkumust selle kehtivusaja jooksul tagasi võtta põhjusel, et ta enam hankes osaleda ei soovi või enda hinnangul kohustusi täita ei suuda.