1.Jätta rahuldamata Taimo Leppiku kaebus kohtutäitur Sirje Taela 07.11.2017. a otsusele täiteasjas nr 193/2017/1148.
2.Jätta menetluskulud Taimo Leppiku kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. AVALDAJA KAEBUS (tl 2-4, 29-31)
1.Taimo Leppik (avaldaja/võlgnik) esitas 20.11.2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse kohtutäitur Sirje Taela 07.11.2017. a otsusele täiteasjas nr 193/2017/1148, milles palub tühistada kohtutäituri 07.11.2017. a otsus ja kohustada kohtutäiturit tegema uus otsus, millega lõpetada avaldaja suhtes käiv täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel ja tühistada samas täiteasjas tehtud kohtutäituri tasu otsus.
2.Avaldaja leiab, et Tartu Maakohtu 17.06.2013. a määruses, mille alusel täitemenetlus algatati, ei ole kirjas, et avaldajalt tuleks mingid summad täitemenetluse korras sisse nõuda. Kohtutäitur tõlgendab määruse p 1.5 ebaõigesti asudes seisukohale, et võlgnik tähendab avaldaja isikut. Avaldaja ei ole sõlminud Proinkasso OÜ-ga sellist kokkulepet, et midagi tuleks ja saaks avaldajalt täitemenetluses sisse nõuda. Avaldaja on seisukohal, et kohtumäärus ei ole selge, võlgniku tuvastamiseks tuleks uurida kohtumenetlust, kust selgub, kes on võlgnik, kes käendaja. Võlgnik on OÜ Aperon Auto, avaldaja on käendaja. Kompromissis on kogu aeg OÜ Aperon Auto ja avaldaja eraldi mainitud ja neid on vaja eraldi käsitleda. Avaldaja ei oleks nõustunud kompromissiga, et
võtab endale täie vastutuse firma võlgade eest ja riskib sellega, et võlga hakatakse nõudma hoopis temalt. Lisaks oli avaldaja kogu kohtuvaidluse jooksul seisukohal, et käenduslepingu esimene leht on võltsitud, sest sealne käenduse summa on absurdselt suur ja sellel lehel puudub käendaja allkiri. PUUDUTATUD ISIKU, KOHTUTÄITURI SIRJE TAELA, VASTUS (tl 16-19)
3.Kohtutäitur palub esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäitur algatas Proinkasso OÜ täitmisavalduse alusel 22.09.2017. a täitemenetluse nr 193/2017/1148 Taimo Leppiku suhtes summas 52 160,81 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetav summa koos täitekuludega 57 553,21 eurot. Võlgnik sai täitmisteate isiklikult kätte 05.10.2017. a.
4.Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse algatamist välistavad asjaolud puuduvad ja täitemenetlus avaldaja suhtes on algatatud õiguspäraselt. Täitmiseks on esitatud selge ja kehtiv täitedokument (jõustumismärkega kohtulahend), täitedokumendi resolutsioon on selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita, st on kooskõlas ka Riigikohtu praktikas tooduga. Täitedokumendi resolutsioonis on toodud võlgnikuks olevad isikud ja summad. Kohtumääruse p-s 1.5 on märgitud, et juhul kui võlgnikud ei tasu maksegraafikus sätestatud osamakseid nõuetekohaselt (kasvõi kahe osamakse osas), loetakse kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunuks ning sissenõudjal on õigus koheselt kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud intressidega võlgnikult sisse nõuda. Poolte vahel sõlmitud kompromiss on üheselt arusaadav. Kohtumääruse saab täitmisele võtta ilma, et selles peaks sisalduma võlgniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele rahalise nõude rahuldamiseks.
5.Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on õiguspärane. Võlgnik on täitmisteate kätte saanud. Kohtutäitur on määranud vabatahtlikuks täitmise tähtajaks täitmisteates 30 päeva, mis on möödunud. Kohtutäituril õigus esitada nii täitemenetluse alustamise tasu kui põhitasu nõue võlgnikule. KTS § 35 lg 2 p 10 järgi on kohtutäituri põhitasu summas 4433,67 eurot, millele lisandub käibemaks, st põhitasu on summas 5320,40 eurot.
6.Sissenõudja OÜ ProInkasso kohtule seisukohta esitatud avalduse osas ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et tema suhtes tuleks täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada, kuna tema ei ole 17.07.2013. a kohtumääruse kohaselt võlgnik.
8.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust (vt Riigikohtu 16. oktoober 2002. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02).
9.Seega on kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumentidele esitavatele nõuetele (TMS § 2 loetelu). Asja materjalidest nähtuvalt toimub avaldaja suhtes täitemenetlus nr 193/2017/1148 Tartu Maakohtu 17.06.2013. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-8611 (tl 20-26) alusel (jõustunud 17.06.2013. a), mis on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 järgi.
10.Kohus ei nõustu avaldaja väitega, et tema ei ole täitemenetluses võlgnikuks, sest tema oli käendaja ning käendajalt ei saa midagi nõuda. Kohtutäitur peab lähtuma täitedokumendis otsesõnu väljendatud otsustusest ning pidama võlgnikuks isikut, kes on täitedokumendi järgi sundtäidetavaks soorituseks kohustatud, sõltumata eri nimetusest eri menetluses pärineva dokumendi puhul. Tartu Maakohtu 17.06.2013. a määrusest (tl 20-26) nähtuvalt on avaldaja isiklikult osalenud kohtumenetluses st olnud kostja ning on teise kostja OÜ-ga Aperon Auto määruse p-s 1.1 tunnistanud rahalist kohustust OÜ ProInkasso ees. Täitemenetluse seisukohalt ei ole oluline millisel võlaõiguslikul alusel (kas käendusleping või laenuleping) oli avaldaja vastu kohtusse hagi esitatud. Täitemenetluses on avaldaja TMS § 5 lg 1 kohaselt
isikuks, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Kuna täitedokumendist (määruse resolutsiooni p 1.1) nähtuvalt on raha maksmise kohustus nii OÜ-l Aperon Auto kui ka Taimo Leppikul, on nad mõlemad täitemenetluses võlgnikud TsMS § 5 lg 1 mõttes, st nende suhtes on ühe ja sama täitedokumendi (määruse) alusel algatatud eraldiseisvad täitemenetlused võlgnevuse sissenõudmiseks.
11.Ebaõige on avaldaja väide, et määruse p 1.5 kohaselt ei saa temalt midagi nõuda. Kohtumääruse p-s 1.5 on sõnaselgelt kirjas, et juhul kui kostjad ei tasu maksegraafikus sätestatud osamakseid (kasvõi kahe osamakse mittenõuetekohasel maksmisel ja/või mittemaksmisel) nõuetekohaselt, loevad pooled kõigi osamaksete tasumise tähtaja saabunuks ning sissenõudjal on õigus koheselt kogu võlgnevus koos sissenõutavaks muutunud intressidega võlgnikult sisse nõuda. TMS § 19 kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Kohtumääruses ei pea sisalduma kohustust alluda kohesele sundtäitmisele, sest jõustunud kohtulahend on kohustatud isikule täitmiseks kohustuslik.
12.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et täitemenetluse nr 193/2017/1148 algatamise formaalsed eeldused on täidetud, mistõttu puudub alus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetluse lõpetamiseks.
13.Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et on kohtumenetluse ajal olnud seisukohal, et käenduslepingu esimene leht on võltsitud, sest sealne käenduse summa on absurdselt suur ja sellel lehel puudub käendaja allkiri. Kohus selgitab, kohtutäitur ei ole pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi. Samuti ei saa kohus kaebuses täituri otsusele/tegevusele anda õiguslikku hinnangut täitedokumendi sisu puudutavale. Kui avaldaja leiab, et tema suhtes on sundtäitmine lubamatu, on tal õigus esitada hagi TMS §-s 221 alusel, millele ka kohtutäitur on oma otsuse p-s 11 viidanud. Täitedokumendi tõlgendamise üle kerkiva vaidluse korral on avaldajal võimalik esitada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi.
14.Kuivõrd kohus on eespool tuvastanud, et täitemenetluse algatamine avaldaja suhtes oli õiguspärane, on kohtutäituril tulenevalt KTS § 28 1, 2 õigus võtta ametitoimingu eest tasu. Tulenevalt KTS § 30 lg 1 teisest lausest ja lg-st 2 tasub menetluse alustamise tasu ja põhitasu võlgnik. KTS § 32 lg 1 järgi muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on täitmisteate kätte saanud, seega on kohtutäituril õigus esitada nii täitemenetluse alustamise kui põhitasu nõue.
15.Tulenevalt eeltoodust ei esine kohtu hinnangul aluseid kohtutäituri 07.11.2017. a otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
16.TsMS § 172 lg 7 järgi tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.