2-17-11408/19 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.A.B. (avaldaja) esitas 27.07.2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäitur Jane Rumjantseva 17.07.2017 otsus täiteasjas nr 189/2017/196 ja rahuldada kaebus enampakkumise nurjumise akti tühistamiseks; tühistada 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt; rahuldada taotlus korteri müügiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 102 lgte 1 ja 2 alusel. Täiteasjas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24.10.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7597 kinnitatud kompromiss, millega avaldaja ja V.S. (sissenõudja) lõpetasid pärandvara ühisuse ja leppisid kokku, et müüvad kaaspärijatele kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX Tartu, kolme kuu jooksul määruse jõustumisest. Kui müük ebaõnnestub, asub korteriomandit müüma kohtutäitur ja saadud rahalised vahendid jagavad pooled võrdses ulatuses. Pooltel ei õnnestunud ostjat leida ja kohtutäitur Jane Rumjantseva algatas sissenõudja taotlusel täitemenetluse. 23.05.2017 korraldas kohtutäitur enampakkumise. Enampakkumisest võttis osa avaldaja, kes arvas ekslikult, et võitmisel tuleb tal tasuda üksnes pool ostuhinnast ehk sissenõudjale tasumisele kuuluv osa ning tasuda ei tule poolt ostuhinnast, mis kuuluks nagunii talle endale väljamaksmisele. Avaldaja helistas enne enampakkumisel osalemist kohtutäituri büroosse ja sai kinnituse, et reaalselt tuleb tal tasuda pool ostuhinnast, sest ta on korteriomandi ühisomanik (TMS § 93 lg 4). Eelduslikult oli infot väljastav isik eksimuses, kas avaldaja on samuti sissenõudja. 31.05.2017 lõppenud enampakkumise võitis avaldaja. 01.06.2017 selgus avaldajale, et tasuda tuleb kogu ostuhind. Avaldaja avaldas kohtutäiturile, et tal ei ole tervet ostusummat ja pooled võiksid ise täitemenetluse väliselt korteriomandi müüa. Avaldaja märkis, et enampakkumisel osalenud K. AS on valmis tema kohustuse üle võtma. Kohtutäitur koostas enampakkumise nurjumise akti TMS § 99 lg 1 p 3 alusel, kus vastavalt TMS § 100 lg-le 4 läks avaldaja tasutud tagatisraha 3800 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse. Lisaks tuleb avaldajal tasuda enampakkumise ja kordusenampakkumise vahe.

12.06.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse 02.06.2017 enampakkumise nurjumise akti tühistamiseks. 17. juuli 2017 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja avaldas kohtutäiturile 01.06.2017, et tema pakkumine oli tingimuslik, esitatud eeldusel, et tasuda tuleb üksnes nn tasaarvestust ületav osa. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja pakkumise kui tühise TMS § 89 lg 1 p 3 alusel tagasi lükkama ning tunnistama võitjaks K. AS-i või alternatiivselt, kui K. AS i pakkumine ei küündinud alghinnani, koostama enampakkumise nurjumisakti TMS § 99 lg 1 p 2 alusel. Kohtutäitur oleks võinud ja TMS § 8 järgi ka pidanud avaldajale selgitama, et ühisomanikuna sissenõudja positsiooni saavutamiseks tuleb tal esitada täitemenetluse algatamise avaldus (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul oleks saanud kohaldada TMS § 93 lg-t 4. Puudub põhjus, miks oleks avaldaja pidanud osalema enampakkumisel võlgnikuna, st ilma võimaluseta teostada tasaarvestust. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei selgitanud kohtutäitur avaldajale, et TMS § 97 lg 11 järgi on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Avaldaja oleks saanud tasuda sissenõudjale kuuluva osa ja täitemenetluse kulud, enampakkumise oleks saanud välistada ning avaldaja ei oleks kandnud ka tagatisrahaga seonduvaid kulusid. Alternatiivselt tugineb avaldaja sellele, et on oma tahteavalduse tühistanud 01.06.2017 suulise avaldusega või alternatiivselt 12.06.2017 e-kirjaga ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 alusel tuleb lugeda tema pakkumine kehtetuks. Avaldaja tegutses enampakkumisel osalemisel eksimuses TsÜS § 92 järgi. Pakkumise tegemist saab pidada TsÜS § 67 lg 2 järgi ühepoolseks tehinguks, mille avaldaja võib TsÜS § 92 lg 3 p 1 alusel tühistada. Tulenevalt hea usu põhimõttest TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi ning TMS §-st 8 pidi kohtutäitur avaldama, et avaldajal puudub mõistlik põhjus enampakkumisel võlgnikuna osalemiseks, ja selgitama, et avaldaja soovi aitab realiseerida olukord, kus mõlemad kaasomanikud on sissenõudja positsioonis. Lisaks võimalusele teostada TMS § 93 lg 4 alusel kattuvas ulatuses tasaarvestus ei oleks avaldaja pidanud siis TMS § 83 lg 4 p 2 alusel tasuma ka tagatisraha. Kui avaldaja oleks teadnud, et tal tuleb tasuda terve ostuhind, ei oleks ta enampakkumisel osalenud, tagatist tasunud ega pakkumist teinud. Avaldaja esitas 27.07.2017 kohtutäitur Jane Rumjantsevale täitmisavalduse kohtumääruse täitmiseks ning teda tuleks käsitada täiteasjas nr 189/2017/196 samuti sissenõudjana. Kuivõrd avaldaja makstud tagatisraha 3800 eurot on väiksem kui nõue (pool müügitulemist, müügi alghind 38 000 eurot), ei pea ta TMS § 83 lg 4 p 2 alusel maksma tagatisraha ja enampakkumise nurjumise akt tuleb tühistada vähemalt osas, milles jäeti tagatisraha 3800 eurot tagastamata. Kuna enampakkumist ei saa nurjunuks pidada TMS § 99 lg 1 p 3 alusel, ei ole kohtutäituril alust keelduda taotlusest müüa korteriomand TMS § 102 lg 2 alusel. Kuna kohtutäitur peab sissenõudjale kätte toimetama täitmisteate ja andma tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks, tekib võimalus müüa korteriomand täitemenetluse väliselt poolte kokkuleppel.

3.Tartu Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse osas, milles ta palub rahuldada taotluse korteri müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2 alusel ning jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isikutel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata avaldaja nõue rahuldada taotlus korteri müügiks TMS § 102 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei saa ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Maakohus leidis, et avaldaja teatas oma pakkumise tingimuslikkusest alles pärast enampakkumise lõppemist ja pakkumise parimaks tunnistamise teatavakstegemisest. Kohtutäituril puudus alus lugeda pakkumine võimaliku tingimuslikkuse tõttu tühiseks ja see tagasi lükata. Avaldaja ei ole tõendanud, et teatas juba enne enampakkumise lõppu oma pakkumise tingimuslikkusest. Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks, et avaldajal tuli tasuda ostuhind ulatuses, millest on maha arvatud temale väljamaksmisele kuuluv tulem. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur on ebaõigesti nõudnud avaldajalt kogu ostuhinna tasumist. Samas ei ole avaldaja ostuhinda tasunud ka ulatuses, mida ta ise ja kohus antud lahendis peab põhjendatuks. Kuna avaldaja tähtaegselt ostuhinda ei maksnud, koostas kohtutäitur 02.06.2017 formaalselt õigesti TMS § 99 lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja arvas tagatisraha TMS § 100 lg 4 II lause alusel koja eelarve ühisossa. Asjaolu, et avaldaja võib hiljem olla täitemenetlusega ühinenud ja saavutanud samuti sissenõudja positsiooni, ei anna alust tühistada kohtutäituri otsust ja enampakkumise nurjumise akti ka üksnes tagatisraha tagastamata jätmise osas. Tagatisraha tasumise ja enampakkumisele registreerimise ajal avaldaja sissenõudja ei olnud. Vaidlust ei ole, et avaldaja teatas kohtutäiturile 01.06.2017, et K. AS on valmis tema kohustuse üle võtma. Kohtutäituri kinnitusel avaldaja märgitud isik tema pöördumisele (tl 44-45) ei reageerinud ega esitanud vajalikku avaldust. Avaldaja ei ole ka kohtule esitanud andmeid ja

22.detsembri 2017 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli .2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Alternatiivselt taotleb avaldaja määruskaebuse rahuldamist ja maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks osaliselt, st osas, millega kohtutäitur keeldus tagastamast tagatisraha summas 3800 eurot. Avaldaja palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus eksinud TMS § 83 lg 4 p 2 kohaldamisel ning rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi; 2) on maakohus TMS § 93 lg 2 sätestatud formaalsest reeglist kõrvale kaldunud ning viidates TMS § 95 lg-le 2 põhimõtteliselt leidnud, et sisuliselt oleks antud juhul pidanud kohaldama TMS § 93 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt ei tulnud avaldajal tasuda nn tasaarvestamisele kuuluva ostuhinna osa, kohtutäitur ei olnud õigustatud nõudma kogu ostuhinna tasumist; 3) jäi avaldajale arusaamatuks, miks ei ole maakohus pidanud võimalikuks kalduda kõrvale seaduse formaalsest tõlgendamisest ning lähtuda normi eesmärgist (sarnaselt TMS § 95 lg 2 ja TMS § 93 lg 4 tõlgendamisel). TMS § 83 lg 4 p 2 eesmärgiks on vabastada isik tagatise maksmise kohustusest kui tema nõue tulemist saadava vastu on suurem kui tagatisraha; 4) avaldaja nõue tulemi vastu oli suurem kui kohtutäituri poolt määratud tagatisraha. Avaldaja näol oli tegemist sisuliselt sissenõudjaga (isikuga, kes tulemi jaotamisel omas samasisulist positsiooni) ning TMS sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-17 p 36.2). Seega ei olnud avaldaja kohustatud tasuma tagatisraha summas 3800 eurot ning see tuleb tagastada (tunnistada enampakkumise nurjumise akt selles osas tühiseks); 5) olukorras, kus kaebaja on täitemenetlusega ühinenud, tähendab, et kaebaja kohustus tasuda tagatisraha on selgelt ära langenud ka normi kitsal (keelelisel) tõlgendamisel. Maakohus ei ole selgitanud, mis takistab kohtutäituril tagatisraha tagastamast. Kui tagatisraha tasumiseks puudus kohustus ning enne kaebetähtaja möödumist on avaldaja esitanud taotluse enampakkumise nurjumisakti osaliseks tühistamiseks ja tagatisraha tagastamiseks, puudub kohtutäituril õigus tagatisraha tagastamata jätmiseks; 6) oli avaldaja tulemi suhtes suurem nõue kui tagatisraha, seega puudus kohustus tagatist tasuda ja selles osas tuleb enampakkumise nurjumise akt tühistada.