Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud OÜ Tallinna Katus esitas 26.01.2018 Harju Maakohtule avalduse Remart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ Tallinna Katus ja Remart Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 kohaselt, mille alusel Remart Ehitus OÜ tellijana tellis OÜ-lt Tallinna Katus plekksepatöid. OÜ Tallinna Katus on tööd teostanud, kuid Remart Ehitus OÜ ei ole nimetatud tööde eest tasunud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus kokku 18 767,80 eurot (sh põhivõlgnevus 18 349,52 eurot ja viivis 418,28 eurot). Avaldaja on seisukohal, et Remart Ehitus OÜ on muutunud maksejõuetuks. Avaldaja on 27.12.2017 edastanud Remart Ehitus OÜ-le pankrotihoiatuse tähitud posti ja e-maili teel. Tähitud kiri on võlgnikule väljastatud 11.01.2018. Kummalegi kirjale võlgnik sisuliselt vastanud ei ole ning pankrotiavalduse esitamise hetkeks tasumisi toimunud ei ole. Avaldaja leiab, et maksejõuetuse esinemine on PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt põhistatud, kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldaja palub PankrS § 1 lg 2 ning § 10 lg 2 p 1 alusel võtta pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada ajutine haldur, kuulutada välja Remart Ehitus OÜ pankrot ning jätta menetluskulud Remart Ehitus OÜ kanda. Puudutatud isiku/võlgniku seisukoht Puudutatud isik palub jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik on seisukohal, et pankrotiavaldus on kohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud. Avaldaja ei ole kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisanud pankrotihoiatuse kättesaamiskinnistust võlgniku poolt, millest tulenevalt on sisuliselt läbimata kohtueelne menetlus, mis on PankrS § 10 lg 2 alusel eelduseks võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks. Seega ei ole OÜ Tallinna Katus pankrotiavalduse menetlusse võtmine kooskõlas eelviidatud sättega. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole pankrotiavalduses piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust, mistõttu ei saa kohus ajutist pankrotihaldurit nimetada. Pankrotiavalduses väidetu kohaselt on avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtuleping plekksepatööde tegemiseks. Avaldaja väide ei ole tõene. Töövõtulepingut ei ole OÜ Tallinna Katus ja OÜ Remart Ehitus vahel kunagi sõlmitud. Pankrotiavaldusele lisatud arved avaldajalt väidetavalt tellitud plekksepatööde mahu ja maksumuse kohta ei ole õiged. Võlgnik möönab, et plekksepatöid on ta OÜ-lt Tallinna Katus tellinud, mitte aga pankrotiavaldusele lisatud arvetel kajastatud mahus ja maksumuses. Võlgnik selgitab, et avaldaja pankrotiavaldusele lisatud arvetel kajastatud toodete kogused ja hinnad on võlgnikuga eelnevalt kooskõlastamata. Võlgnik ei ole kinnitanud mitte ühtegi tellimust koguste ega hinna osas. Arvetega mittenõustumus nähtub 29.11.2017 e-kirjast. Võlgnik ei saa aktseptreerida arvetel kajastatud viiviste nõuet, kuivõrd arvetel kajastatud tooted ja maksumused ei ole õiged ja võlgniku poolt kinnitatud. Praegusel juhul, kuivõrd võlgnik tellijana ei ole avaldajaga tellimuste mahtusid ja hindasid kooskõlastanud, on esitatud arved nii toodete väidetavate koguste kui maksumuste osas ebaõiged. Võlgnik leiab, et avaldaja on esitanud kohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse sisult ja väärtuselt vaieldava nõude, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust tsiviilkohtumenetluses, alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus OÜ Tallinna Katus pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit nimetada asjaolul, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Pankrotiavalduses väidab OÜ Tallinna Katus paljasõnaliselt, et OÜ Remart Ehitus

on muutunud maksejõuetuks. Avaldaja ei ole piisavalt põhjendanud, millistest asjaoludest saab järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu või on põhjustanud enda maksejõuetuse. Pankrotiavaldusele lisatud 27.11.2017 pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud, kuid see ei ole aluseks väita võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumist. Ainuüksi võlgnikule pankrotihoiatuse esitamine ei tõenda maksejõuetust. Võlgnik selgitab, et pärast 27.11.2017 saatis avaldaja esindaja Margus Agur e-kirja, milles märkis, et ootab OÜ-lt Remart Ehitus ettepanekut võlgnevuse tasumise kohta. Sellest järeldas võlgnik lahenduseni jõudmist. Lepiti kokku esindajate vaheline kokkusaamine lahenduse leidmiseks. Seda kummastavam oli 29.12.2017 pankrotihoiatuse saamine, ajal kui poolte vahel peeti läbirääkimisi arvetel kajastatud teenuste õigsuse ja maksumuse üle. Eeltoodust tulenevalt leiab OÜ Remart Ehitus, et OÜ Tallinna Katus pankrotiavaldus OÜ Remart Ehitus suhtes on põhjendamatu ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata ning avaldus tuleb jätta rahuldamata kuna avaldaja nõue on ebaselge. Puudutatud isik/võlgnik on pankrotiavaldusele põhjendatult vastu vaielnud. Avaldaja nõue tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ehk hagimenetluses. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 alusel peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Avaldaja märkis pankrotiavalduses, et OÜ Tallinna Katus teostas plekksepatöid, mille eest on Remart Ehitus OÜ-l tasumata arved 18 349,52 eurot ning viivis 418,28 eurot. Remart Ehitus OÜ koguvõlgnevus OÜ Tallinna Katus ees on 18 767,80 eurot. Nõude olemasolu on avaldaja tõendanud pankrotiavaldusele lisatud arvetega. Võlgnik on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud pidades nõuet ebaselgeks, mistõttu see tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik märgib, et arvetel kajastatud toodete kogused ja hinnad on võlgnikuga eelnevalt kooskõlastamata ning arvetel kajastatud mahus ja maksumuses tehtud plekksepatöid ei ole võlgnik OÜ-lt Tallinna Katus tellinud. Võlgniku arvetega mittenõustumist tõendab võlgniku 29.11.2017 e-kiri võlausaldajale (t lk 28). Kohus leiab, et võlgniku vastuväited on põhjendatud ning ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata nõude ebaselguse motiivil PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Puudutatud isik/võlgnik on põhjendatult vastu vaielnud ka avaldaja väitele puudutatud isiku maksejõuetuse kohta. Avaldaja/võlausaldaja poolt esiletoodust ei saa järeldada puudutatud isiku/võlgniku maksejõuetust. Maksejõuetus ei tulene üksnes asjaolust, et võlgnik ei ole tasunud võlausaldaja poolt esitatud arveid. Asja materjalidest nähtuvalt on menetlusosaliste vahel vaidlus nõude selguse ja suuruse üle. Kohus on seisukohal, et arvete maksmata jätmist ei saa pidada ainsaks näitajaks juriidilise isiku maksevõime hindamisel. Arvestades võlgniku maksejõuetusekohaseid väiteid asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei oleks põhjendatud puudutatud isiku maksejõuetuse kindlakstegemiseks/kontrollimiseks määrata ajutist pankrotihaldurit (PankrS § 22 lg 2). Ajutise pankrotihalduri määramine mõjuks negatiivselt vähemalt võlgniku mainele kolmandate isikute silmis, mis võib tagajärjena kaasa tuua võlgniku makseraskused. Kohus jätab avalduse rahuldamata nõude ebaselguse motiivil.

TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda arvestades, et kohus avaldust ei rahuldanud. Menetluskulud Puudutatud isiku menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud 422,50 eurot. Arvestades tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega on lepingulise esindaja tunnitasuks 130 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1, 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks käesolevas määruses, mis on menetlust lõpetav määrus. Esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtupraktika kohast keskmist tunnitasumäära. Esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg 3 tundi ja 15 minutit on mõistlik ja vajalik. Puudutatud isiku vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on 422,50 eurot, mille kohus mõistab avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks. TsMS § 177 lg 4 ja võlgniku taotluse alusel mõistab kohus avaldajalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlgniku kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.