Osaühingu FinEst Metallid hagi Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) vastu täitmise tuvastamiseks ja 2008,23 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7186 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Osaühing FinEst Metallid (registrikood 11162332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (apellant): Nordea Bank AB Eesti filiaal (regitrikood 12608043), tehingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja vandeadvokaadi abi Annely Sepp
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2018.a
Istungil osalenud isikud
Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Annely Sepp ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.03.2017.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 1(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.07.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tuvastada, et 11.03.2016.a hageja võõrandatud kinnistu (registriosa nr 4249106, kinnistu) müügisumma, sh 7186 eurot, on läinud tervikuna kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 0932121622400 järgi laenu tagasimakseks, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1852,25 eurot. 26.07.2016.a esitatud hagi täpsustuse järgi palus hageja mõista kostjalt välja 2008,23 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Pärnu Maakohus 23.11.2015.a määrusega hageja saneerimiskava. Saneerimiskava kohaselt olid kostja kui hageja võlausaldaja nõuded koondatud esimesse rühma pandiga tagatud nõuetena, mille täitmine ajatati kuni 30.06.2019.a. Saneerimiskavasse sisestati nõuded kostja esitatud andmete alusel. Kostja nõuded tulenesid poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 09321216224 (laenuleping I) ja 0932121622400 (laenuleping II), mida käendasid vastavalt Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ja Sihtasutus KredEx (KredEx). Hageja müüs 11. märtsil 2016 kinnistu hinnaga 20 000 eurot. Müügilepingu kohaselt tehakse kinnistu müügihinna kaudu laenulepingu II alusel laenu tagasimakse 20 000 eurot. Seega pidi 20 000 eurot minema konkreetse laenu jäägi vähendamiseks. Kostja teatas aga, et saadud rahast läks 7186 eurot MES-ile ja KredEx-ile käendustasude katteks. Seega vähendas kostja põhjendamatult laenujääki kokkulepitud 20 000 euro asemel vaid 12 814 euro võrra. Laenulepingutes olid pooled küll leppinud kokku, et hageja maksab kostjale teatud protsendina käendajate käendustasusid, kuid saneerimiskava kinnitamisega on laenulepingud n-ö külmutatud ja saneerimiskavaga on loodud uus võlasuhe, mille täitmine toimub kava järgi. Kui saneerimiskava täidetakse, loetakse täidetuks ka varem sõlmitud laenulepingud. Kui kostja oleks soovinud saneerimiskavasse lülitada käendustasude nõudeid, oleks ta pidanud sellest teada andma. Seetõttu ei saa kostja esitada käendustasude nõudeid ega saanud müügilepingust saadud raha kasutada käendustasude maksmiseks. Hageja on saneerimiskava nõuetekohaselt täitnud. Isegi kui jätta arvestamata saneerimiskava, on pooled müügilepingus määranud, et kogu raha läheb laenulepingu II alusel laenu tagasimakseks. Kostja debiteeris 2016.a jaanuarist juulini hageja kontot 2008,23 euro ulatuses, mille selgitusena on ta viidanud samade käendajate tagatistasudele. Hageja nõuab selle raha tagastamist. Saneerimise regulatsiooni kohaselt ei saa kostja nõuda hagejaga sõlmitud laenulepingute täitmist ehk kokkulepitud käendustasude maksmist. Kostja saab nõuda vaid saneerimiskava täitmist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et laenulepingu II kohaselt tasub ta KredEx-ile tagatistasu vastavalt käenduslepingu tingimustele. Kostjal oli õigus debiteerida KredEx-i tasud hageja kontolt KredEx-i arve saamisel. Tulenevalt saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg-st 4 ja laenulepingu II p 10 lg-st 3 kehtis kokkulepe edasi, sest käendustasude maksmine oli saneerimiskava väline kokkulepe, mis oli seotud olemasolevate tagatiste säilimisega ega olnud ümberkujundatav või muudetav saneerimiskavaga. Kostjal oli käenduslepingu alusel õigus nõuda hagejalt käendajale makstud tasude hüvitamist. Ka laenuleping I kehtis käendustasu maksmise osas edasi, sest tegemist oli
2(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 olemasolevate tagatiste säilitamisele suunatud kokkuleppega. Laenulepingutest tulenevaid nõudeid tagas kinnistule seatud hüpoteek. Kostja edastas saneerimisnõustajale korrektsed andmed selle kohta, mis kohustused olid hagejal tulenevalt laenulepingutest, ning arvelduskonto kohta. Samuti ei esitanud hageja tahteavaldust, et anda kogu kokkulepitud summa laenulepingu II alusel laenu tagasimakseks. Lepingus on viidatud ka teenustasu võlgade tasumisele. Kuna hüpoteek ei taganud mitte üksnes laenulepingu põhiosa, vaid kõiki võimalikke muid kohustusi, mis olid hagejal kostja vastu, oli käendustasude maksmine õiguspärane ega rikkunud hageja õigusi. Hageja juhatuse liige oli teadlik, et käendustasud tuleb tasuda väljaspool saneerimismenetlust. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 10.03.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja 11.03.2016.a võõrandatud kinnistu müügisumma, sh 7186 eurot, on läinud tervikuna kostja sõlmitud laenulepingu II järgi laenu tagasimakseks, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 661,25 eurot. Kohus võttis otsuses vastu kostja 13.02.2017.a esitatud tõendid ning jättis rahuldamata hageja 20.02.2017.a vastuväite. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1705 eurot, sh 550 eurot riigilõivuna ja 1155 eurot esindajakuludena. Otsuse kohaselt ei ole käendustasud saneerimiskava välised kohustused SanS § 45 lg 4 järgi. Sellest sättest tuleneb, et käendajad ei olnud vabastatud oma kohustuste täitmisest ainuüksi seetõttu, et hageja suhtes kinnitati saneerimiskava. Kui saneerimiskavaga kujundati ümber laenulepingutest tulenevad hageja kohustused, tuli hagejal täita saneerimiskava, mitte enam kestvuslepingutest tulenevaid kohustusi sellisel viisil, nagu need olid kestvuslepingusse märgitud. Kuna kostjale saadeti saneerimisteade ja kostja oli saneerimismenetlusest teadlik, kehtis saneerimiskava ka tema suhtes. Saneerimisseadus ei välista saneerimiskavaga kestvuslepingust tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste ümberkujundamist. Kostja ümberkujundatavateks nõueteks olid mh nõuded, mis tulenesid laenulepingutest. Saneerimiskava kohaselt nõudeid ei vähendatud, kuid nähti ette maksepuhkus. Saneerimiskavaga kujundati ümber laenulepingutest tulenevad hageja kohustused, sh kohustused, mis saneerimismenetluse algatamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Tagatistega seotud tasude maksmise kohustust hagejale saneerimiskavas selle kehtivuse ajal ette ei nähtud. Hageja kohustus tasuda kostjale käendustasu tulenes laenulepingutest, mitte käenduslepingutest. Käenduslepingutest tulenev esmane käendustasu maksmise kohustus oli kostjal. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ainuüksi ühishüpoteegi olemasolu tõttu võis kostja nõuda hagejalt saneerimiskava kehtivuse ajal tagatistasude maksmist, kuigi sellist kohustust saneerimiskava ette ei näinud. Kostja teates saneerimisnõustajale ei olnud märgitud käendustasude võlgnevust ning nendele tasudele ei ole teates viidatud. Järelikult ei soovinud kostja, et saneerimiskavasse liidetaks hageja kohustusi, mis tulenesid käendustasude maksmisest. Samuti oli kostja ise enne kohtumenetluse algust seisukohal, et saneerimiskava väliselt ei saa kostja nõuda hagejalt nende kohustuste täitmist, mis ei olnud saneerimiskavaga kooskõlas, ehk käendustasude maksmist. Kostjal puudus õigus nõuda saneerimiskava kehtivuse ajal nende laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist, mis ei olnud saneerimiskavas välja toodud. Seetõttu puudus kostjal ka õigus debiteerida hageja kontolt summasid käendustasude katteks. Hageja rahaline nõue tuleb rahuldada osaliselt. On tõendatud, et kostja debiteeris hageja kontolt kokku 1981 eurot 23 senti. Kostja on hagejale aga tagastanud 1319,98 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 661,25 eurot. Ainuüksi kostja esitatud käendustasude arved ei tõenda kostja õigust debiteerida hageja kontolt käendustasudele vastavaid summasid.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 Kostja ei ole tõendanud poolte tahet leppida müügilepingus kokku müügisumma arvel käendustasude maksmises. Lepingus oli selgelt märgitud, et kostja soovis saada 20 000 eurot tervikuna laenu tagasimakseks. Samas ei olnud lepingus märgitud, millises ulatuses ja milliseid teenustasusid peaks maksma. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kuigi kostja teavitas hagejat oma soovist saada hüvitust käendustasudele, soovis hageja kinnistu müügist saadud summat kasutada kogu laenu tasumiseks, et vabaneda seejärel käendusest. Ka kostja ei avaldanud soovi, et käendustasusid makstaks nimelt kinnistu müügihinna arvel. Tõendatud ei ole hageja tahe tasuda käendustasude võlgnevus kostjale kinnistu müügist saadud summade arvel. Hageja oli valmis käendustasusid maksma maksegraafiku alusel. Leping viitas sõnaselgelt üksnes laenulepingule II ja sellega seotud teenustasudele. Kui käendustasu võiks lugeda teenustasuks ja poolte tahe oleks olnud käendustasu maksta, oleks laenulepinguga II seotud vaid KredEx-i käendus, sest MES-i tagatis tagas laenulepingut I. Sellele vaatamata on kostja saadud summast maha arvanud ka MES-i tagatise tasud. Lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-tega 3 ja 4 ning lg 5 p-ga 3. Hageja avaldustest kostjale enne lepingu sõlmimist ei oleks kostja saanud teha teistsugust järeldust. Kuna hagejal ei olnud lepingu sõlmimise ajal muid teenustasudest tulenevaid võlgnevusi, tuleb kogu summa lugeda läinuks laenulepingust II tuleneva jäägi katteks. Seega tuleb hageja tuvastusnõue rahuldada. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus on eksinud saneerimisseaduse sätete, sh SanS § 45 lg-te 1 ja 5 kohaldamisel ja tõendite hindamisel, leides et käendustasude sissenõudmine hagejalt ei olnud pärast saneerimiskava kinnitamist võimalik. Kostjal puudus kohustus kajastada käendustasudega seonduvat saneerimisnõustajale saadetavas teates tulenevalt asjaolust, et kohustused KredExi ja MES-i käendustasude tasumiseks ei olnud kuupäevaks 15.07.2015.a tekkinud ega sissenõutavaks muutunud. Saneerimisteade puudutas konkreetseid nõudeid, mitte aga lepinguid tervikuna. Saneerimisseaduse regulatsioonist tuleneb, et saneerimiskavaga hõlmatakse ja kujundatakse üldjuhul ümber nõuded, mis on saneerimismenetluse algatamise seisuga tekkinud ja sissenõutavaks muutunud. Reeglina ei kujundata ümber mitte lepinguid, vaid konkreetseid nõudeid ning saneerimiskava on siduv vaid nende nõuete osas, mis on kavaga ümber kujundatud. Kostja tugines SanS § 7 lgle 3, § 12 lg 2 p-dele 3 ja 4 ning § 13 lgle 1. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 32125-11. Kohus ei ole ka tuvastanud, et hageja ise oleks soovinud saneerimiskavaga käendustasude nõuete ümberkujundamist. Saneerimismenetluses nõuete ümberkujundamine on esmajärjekorras võlgniku huvides, et taastada enda maksevõimelisus. Tulenevalt SanS § 13 lg 1 sõnastusest tuleb nõude ümberkujundamise initsiatiiv ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolelt, teates ja sellele saadetavas vastuses tuleb kajastada nõudeid, mida soovitakse ümber kujundada. Saneerimiskava kinnitamine mõjutab vaid nende nõuete täitmist, mis on saneerimiskavaga ümber kujundatud. Kohtu järeldus, mille kohaselt kuigi käendustasude nõudeid saneerimiskavaga ümber ei kujundatud, ei saanud nende täitmist pärast saneerimiskava kinnitamist saneerimiskava väliselt nõuda, ei ole kooskõlas saneerimisseaduse regulatsiooniga, mh SanS § 45 lg-tega 1 ja 5. Saneerimisseadus ei nõua, et saneerimiskavas tuleks kajastada ka nõuded, mida ümber ei kujundata. SanS § 45 lg 5 sätestab, et kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. Seega ei ole võimalik
4(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 nõustuda kohtu järeldusega, mille kohaselt oleks apellant pidanud ise nõudma käendustasude lülitamist saneerimiskavasse selleks, et nende tasumist oleks võimalik saneerimiskava kehtivuse ajal nõuda. Hageja on e-kirjavahetuses kostjaga eelneva käsitlusega nõustunud, st tunnistanud, et KredExi ja MES-i käendustasude hüvitamise nõudeid saab maksma panna väljaspool saneerimismenetlust. Kohus ei analüüsinud kostja väiteid ega võtnud seisukohta väite kohta, et ka hageja on nii saneerimismenetluses kui ka pärast saneerimiskava kinnitamist väljendanud seisukohta, et KredEx-i ja MES-i käendustasusid tuleb hagejal sõltumata saneerimiskava kinnitamisest tasuda. Seevastu on kohus kostja esindaja 05.01.2016.a e-kirjale tuginedes lugenud ebaõigesti tõendatuks, et kostja ise oli enne kohtumenetlust seisukohal, et saneerimiskava väliselt ei saa kostja nõuda hagejalt käendustasude maksmist. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS §-i 29 ja andnud esitatud tõenditele ja asjaoludele ebaõige hinnangu, mis viis ebaõige järelduseni, mille kohaselt ei olnud poolte tahe müügilepingu alusel saadud 20 000 euro osaline arvestamine käendustasude katteks. Kohtu järeldus on tuvastatud asjaolude pinnalt vastuoluline ning kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes selgitamata, miks pooled müügilepingus üleüldse teenustasude võlgnevuse tasumise kokku leppisid. Poolte ühine tegelik tahe oli, et müügilepingu alusel makstud summast 20 000 eurot kustutataks osaliselt laenulepingust 1 tulenev laenusumma tagastamise võlgnevus ja osaliselt KredEx-i ja MES-i teenustasude võlgnevused. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et hageja esindaja 23.03.2016.a e-kirjas käendustasude mahavõtmisele pretensiooni ei esitanud, on ebaoluline. Vastupidi, on selge, et kui pooled ei oleks kokku leppinud kostja õiguses kinnistu müügist saadud vahendid arvestada osaliselt KredEx-i ja MES-i tasude võlgnevuste katteks, oleks hageja seaduslik esindaja sellele e-kirjas koheselt vastava pretensiooni esitanud. Seega on hageja esindaja käendustasude mahavõtmise müügilepingu sõlmimise järgselt heaks kiitnud. Hageja seadusliku esindaja 01.06.2016.a e-kirjast nähtuvalt nõuab hageja seaduslik esindaja Veermiku tee 3 kinnistu müügist maha arvestatud käendustasude tagastamist mitte põhjusel, et poolte kokkulepe ei näinud käendustasude mahavõtmist ette, vaid üksnes seetõttu, et hageja otsustas asuda positsioonile, et saneerimiskava vastuvõtmisega kadus seaduslik alus käendustasude maksmiseks. Hageja esindaja meelemuutus ligi 2 kuud pärast müügilepingu sõlmimist vastuolus tema varasemalt väljendatud seisukohtadega ei oma aga mingit mõju varem sõlmitud kokkulepetele kinnistu müügist saadud vahendite kasutamiseks. Hea usu põhimõtte kohaselt ei ole lubatud lepingupooltel vastuoluliselt käituda ja rikkuda usaldust, mis on tekkinud lepingupoole väljendatud tahte sisu suhtes. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2017.a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 440 eurot.
7.Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused hagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja
5(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 kanda. Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
8.Riigikohus tühistas 08.11.2017.a määrusega ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt välja 661,25 eurot, resolutsiooni ja õiguslike põhjenduste osas ning tegi osaliselt uue otsuse ja jättis hagi kostja vastu 2008,23 euro saamiseks tervikuna rahuldamata. Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Osaühingu FinEst Metallid täitmise tuvastamise nõude osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
9.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja Riigikohtu lahendist tulenevalt täiendavate seisukohtade, selgituste, asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatule.
10.Kostja esitas 12.12.2017.a täiendava seisukoha. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et müügilepingus sisalduva kokkuleppe kohaselt tuli 20 000 euro arvel täita esmalt nii KredEx-i kui ka MES-i käendustasude võlgnevused mõlemad täies ulatuses ning seejärel ülejäänud osas kustutada Laenulepingu 1 järgne põhivõlgnevus. Asjaolu, et müügilepingu sõlmimisel peeti mõiste „teenustasud“ all silmas just käendustasusid, kinnitavad lepingu sõlmimise asjaolud. Asjaolu, et müügileping hõlmas nii KredEx-i kui MES-i käendustasusid täies ulatuses, tuleneb ka müügilepingu tekstist. Kostja nõustus, et müügilepingus lepiti kokku vaid laenulepingu 1 ja mitte laenulepingu 2 põhiosa osaline tagastamine, kuid teenustasude võlgnevust ei ole müügilepingus seotud üksnes laenulepinguga 1. Seega kuulusid müügilepingu alusel tasumisele kõik teenustasude võlgnevused, st nii laenulepinguga 1 kui 2 seotud käendustasud. Vastavate tasude eraldamiseks puudus ka igasugune mõistlik põhjendus olukorras, kus nii KredEx-i kui MES-i käendustasude osas oli ulatuslik sissenõutav võlgnevus, kuid laenulepingute põhiosamaksed saneerimiskavaga ajatatud. Erinevalt laenulepingu 1 põhivõlgnevust puudutavast puudub müügilepingu p-des 4.2 või 8.2 märge, et teenustasude võlgnevused tuleks täita osaliselt. Lisaks oli laenulepingu 1 põhiosa võlgnevus suurem kui 20 000 eurot, mistõttu on selge, et maksete järjekorra arvestamisel ei olnud muud võimalust, kui 20 000 eurost esmalt maha võtta käendustasude võlgnevused ja seejärel põhiosa. Kui kokkulepe oleks olnud 20 000 eurost esmalt maha arvata laenu põhiosa, oleks tulnud see summa konkreetselt määratleda. Kostja käsitlust müügilepingu tõlgendamisel kinnitavad lepingu sõlmimise asjaolud. Olukorras, kus kõik muud laenulepingutest 1 ja 2 tulenevad nõuded olid ümber kujundatud ja nende tasumiseks kehtis maksegraafik, kuid käendustasude osas (mille kostja oli esmalt ise KredEx-ile ja MES-ile juba tasunud) oli pikaajaline võlgnevus, mis oli kogu ulatuses sissenõutav ja mille osas saneerimiskava ei kehtinud, on selge, et kostja primaarne huvi oli esmajärjekorras käendustasude hüvitamine hageja poolt. Kostja käsitlust müügilepingu tõlgendamisel kinnitavad lepingueelsed läbirääkimised ja poolte käitumine enne lepingu sõlmimist. Kostja käsitlus müügilepingu tõlgendamisel on tuletatav müügilepingu olemusest ja eesmärgist. Poolte tahet müügilepingu sõlmimisel kinnitavad ka tavad ja lepingupoolte varasem praktika. Krediidilepingute puhul on tavapärane, et makse tegemisel loetakse esmajärjekorras tasutuks kulutused ja intress ning seejärel põhikohustus. See põhimõte sisaldub ka laenulepingute p-s 8(4) ja VÕS § 88 lg-s 8. Poolte tahet kinnitab ka poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. Hageja esindaja ei kommenteerinud 23.03.2016.a vastuses kostja e- kirjale sõnagagi käendustasude mahavõtmist. Muuhulgas ei väljendanud hageja esindaja, et seda ei oleks üleüldse võinud 6(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 teha või oleks võinud teha ainult laenulepinguga 1 seonduvalt KredEx-i käendustasude osas. Hageja esindaja uuris üksnes, mis ulatuses laenujääki vähendati. Seejuures nii 20.05.2016.a kui ka 01.06.2016.a e-kirjadest nähtuvalt nõudis hageja seaduslik esindaja Veermiku tee 3 kinnistu müügist maha arvestatud käendustasude tagastamist mitte põhjusel, et poolte kokkulepe ei näinud käendustasude mahavõtmist ette, vaid üksnes seetõttu, et hageja otsustas asuda positsioonile, et saneerimiskava vastuvõtmisega kadus üleüldse seaduslik alus käendustasude maksmiseks. Kostja käsitlust toetab laenulepingutes sisalduv regulatsioon maksete tasumise kohta. Kui asuda seisukohale, et müügilepingus puudus kokkulepe, millises järjekorras tuleb kohustused täidetuks lugeda, oli kostja õigustatud nende täitmise kindlaks määrama VÕS § 88 lgst 4 tulenevalt. Müügilepingu sõlmimise järgse e-kirjavahetuse põhjal saab lugeda, et kostja on määranud kohustuse täimise. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Riigikohtu otsusega jäeti rahuldamata hagi rahalistes nõuetes. Uueks arutamiseks saadeti ringkonnakohtule tsiviilasi tuvastusnõude osas. Seega tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas saab tuvastada, et hageja poolt 11.03.2016.a kinnisasja võõrandamisest saadud raha, sh 7186 eurot läks tervikuna kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 0932121622400 laenu tagasimakseks. Juhul, kui seda tuvastada ei saa, tuleb jätta ka selles nõudes hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on sellise olukorraga.
12.Hageja korraldusel maksti notari deposiitarvelt kostja arvele 20 000 eurot. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, milliste kohustuste katteks konkreetsed rahasummad arvestada tuleb. Hagejal olid kostja ees kahest laenulepingust tulenevad laenu tagasimaksmisega seotud kohustused, samuti kummagi laenulepingu raames kokku lepitud kohustused, mis seondusid laenu tagatiste saamiseks tehtud kulutuste (käendustasude) pangale hüvitamisega.
13.Käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsusest tulenevalt tuleb selle üle, milliste kohustuste katteks vaidlusalune 20 000 eurot arvestada tuleb, otsustada VÕS §-is 88 sätestatu kohaselt. Sellest tulenevalt tuleb esmajoones hinnata, kas poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, milliste kohustuste katteks vaidlusalune rahasumma arvestada tuleb. Kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, kas täidetavad kohustused on määranud võlgnik. Kui sellest ei saa lähtuda, tuleb hinnata, kas selle on määranud võlausaldaja.
14.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe selle kohta, millised kohustused vaidlusalusest 20 000-eurosest maksest tuleb tasutuks lugeda. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi käesoleva tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kattuvaid tahteavaldusi selles küsimuses, milliste kohustuste katteks makstav 20 000 eurot arvestatakse, ei vahetanud hageja ja kostja enne vaidlusaluse kinnisasja müügilepingu sõlmimist. Kuigi pooled vahetasid enne notariaalse kinnisasja müügilepingu sõlmimist e- kirju, ei nähtu e- kirjadest, et üks pooltest oleks teisele saatnud ettepaneku, millest nähtunuks selgesti, milliste kohustuste katteks täpselt rahasumma arvestatakse ja seda, et teine pool oleks sellise ettepaneku selgesõnaliselt vastu võtnud (vt t I kd lk 144 jj ja 191 jj). E- kirjadest nähtub üksnes panga soov saada käendustasusid.
7(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124
15.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja kokkuleppe olemasolu selles osas, milliste kohustuste katteks vaidlusalune 20 000 eurot tuleb arvestada, ei saa järeldada ka kinnisasja müügilepingust. Hageja ja kostja vaheline kokkulepe kohustuste täidetuks lugemise kohta saaks vaidlusaluses lepingudokumendis sisalduda p-s 4 (vt t I kd lk 62). Kuigi hageja viitas ka lepingu p-le 3, kannab p 3 pealkirja „Nordea Bank AB esindaja avaldab, et:“ Seega on punkti 3 puhul tegemist kostja avaldustega. Seevastu lepingu p-i 4 pealkiri on järgmine: „Kokkulepe ühishüpoteekidega tagatud nõuete osaliseks täitmiseks“. Kokkuleppe sõnastuses ei ole öeldud, milliste kohustuste katteks raha arvestatakse. Kokkuleppest nähtub üksnes see, et raha tuleb kanda kostja arvele selgitusega: „Laenuleping nr. 0932121622400 osaline tagastamine + teenustasu võlgade tasumine“. Seega ei sisalda ka see koht lepingus, mis peaks kohustuste täitmise kokkulepet sisaldama, konkreetset pooltevahelist kokkulepet. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema kostjale makse, milles pidi väljendama kindlaksmääratud sõnastuses tahet. Samas ei ole võimalik tahteavaldusest aru saada, millises osas hageja laenulepingust tulenevaid kohustusi täita soovis. Samuti ei nähtu maksekorralduse selgituse kokkulepitud sisust, milliste teenustasude täidetuks lugemisest jutt käib ja kas täidetuks tuli lugeda ühe lepingu teenustasud või kõikide lepingute teenustasud. Veelgi enam, maksekorralduse selgituse kokkulepitud sõnastusest ei nähtu, kas täidetuks tuli lugeda teenustasu võlgnevused täielikult või üksnes osaliselt. Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et pooled ei sõlminud kokkulepet ka notariaalse müügilepingu dokumendi raames, mille raames kostja hüpoteegi kustutamise nõusoleku andis.
16.Kuna pooled ei sõlminud kokkulepet selles osas, mis kohustused tuleb 20 000 euro tasumisega täidetuks lugeda, tuleb hinnata, kas täidetavad kohustused määras võlgnik (hageja) või tegi seda võlausaldaja (kostja). Hageja leidis, et tema määras täidetuks loetavad kohustused ning ta määras need selliselt, et täidetuks tuleb lugeda üksnes ja ainult maksekorralduse selgituses märgitud laenulepingust tulenev laenu põhikohustus 20 000 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et sellist järeldust hageja tahteavaldusest teha ei saa. Esiteks viidatakse maksekorralduse selgituses sellele, et lisaks laenulepingust tuleneva kohustuse osalisele tagastamisele soovitakse tagastada ka teenustasu võlgasid. Isegi kui lähtuda sellest, et hageja tahe maksekorralduse selgituse andmisel (ühepoolse tehingu tegemisel) oli suunatud üksnes ühe laenu põhiosa tasumisele 20 000 euro ulatuses, ei teadnud kostja, et hageja tahe selline oli. Kostja ei pidanud ka mõistma, et kostja tahe on tasuda üksnes ühe laenu põhiosa, sest makse selgituses viidati sellele lisaks ka teenustasu võlgade tasumisele. Seega võis ja pidi kostja mõistma, et lisaks laenule tasutakse veel ka teenustasu võlgasid. Seega ei saa hageja tahte määratlemisel lähtuda sellest, mida hageja kohtumenetluses enda tegeliku tahtena väidab olevat (TsÜS § 75). Konkreetset tahteavaldust ei ole võimalik sisustada ka kostjaga sarnase mõistliku isiku prisma läbi, sest täpsustatud ei ole, milliseid teenustasu võlgasid ja millises ulatuses tasuda soovitakse. Seda enam, et teenustasu võlgnevused esinesid kahe laenulepingu osas, makseselgituses tehakse aga konkreetne viide ühele lepingule. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui hageja poolt maksekorralduse selgituses märgitule (kui tehingule) saaks siiski anda hinnangu, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda mõistma pidi, ei saaks hageja poolt tahtevalduse selgituses märgitust lähtuda. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei saa võlgnik võlausaldaja nõusolekuta lg-s 8 sätestatust erinevat kohustuste täitmise järjekorda määrata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõlema laenulepingu raames käsitletud käendustasude pangale hüvitamise kohustusi käsitleda kulutustena VÕS § 88 lg 8 tähenduses, sest laenu andmise tingimus kummagi laenulepingu puhul oli käenduse olemasolu ning käendustasud pidi pangale hüvitama
8(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124 laenusaaja. Seega on tegemist laenulepinguga otseselt seotud kulutustega. Hageja väitis käesolevas menetluses aga, et tema kindlasti ei soovinud 20 000 eurot maksta selliselt, et kõigepealt loetakse täidetuks mõlemast laenulepingust tulenevad võlgnevused ning seejärel ühest laenulepingust tuleneva laenukohustuse osa. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei määranud kohustuste täitmise järjekorda ka maksekorralduse selgituses.
17.Ringkonnakohus leiab, et kohustuste täitmise järjekorra määras kindlaks kostja peale raha kostja kontole laekumist. Kostja esindaja, kellega hageja esindaja pidevalt suhtles, saatis hagejale 18.03.2016.a e- kirja (t I lk 192), milles teatas, et raha laekus ja pank võttis raha Kredexi ja MES võlgade katteks ning vähendas maksekorralduses nimetatud laenu jääki. Kostja saatis vastava e- kirjaga hagejale ka uue maksegraafiku. Maksegraafiku olemusest tulenevalt peab sealt nähtuma mh ka see, milline on uus, olemasolev laenu jääk. Sellest ekirjast nähtub selgesti, et pank määras ühepoolselt selle, milliste kohustuste katteks ta laekunud raha arvestas. Kostja e- kirjast nähtub, et raha arvestati Kredexi ja MES võlgade (kummagi laenu käendustasu võlgnevuste) katteks. Sellest tahteavaldusest pidi hageja aru saama, et kostja arvestas tasutuks kummagi laenulepingu käendustasude võlgnevused ning vähendas ülejäänud osas ka laenujääki. Seda, et hageja selle e- kirja kätte sai, saab järeldada sellest, et hageja sellele e- kirjale vastas. Hageja vastas sellele e- kirjale 23.03.2016.a (vt t I kd lk 191 pöördel), milles teatas, et maksegraafik on suhteliselt segane ja palus uut maksegraafikut. Järgnev kohtule esitatud pöördumine, milles mingitki mittenõustumist kohustuste täitmise järjekorra määramise osas võiks järeldada, tuli hagejalt 20.05.2016.a (t I kd lk 191 pöördel). Sellest nähtub, et hageja soovib teada, millisel õiguslikul alusel käendustasud maha arvati.
18.Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et selle, millised kohustused 20 000-eurose makse arvelt täidetuks loeti, määras kostja ning kostja määras, et esmalt loeti tasutuks kummagi laenulepingu raames reguleeritud käendustasude võlgnevused ning ülejäänud osas osa maksekorralduse selgituses nimetatud laenulepingu jäägist. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli selliseks kohustuste täitmise järjekorra määramiseks VÕS § 88 lg-st 4 tulenevalt õigus, sest kostja teatas vahetult peale raha laekumist hagejale, milliste kohustuste katteks raha arvestati, kohustuste täitmine ei olnud õigusvastane, kohustused olid muutunud sissenõutavaks ja käendustasusid vaidlustatud ei olnud.
19.Hageja esitas kostja suhtes tuvastushagi, mille rajas sellele, et kostja ei oleks tohtinud arvata käendustasude võlgnevusi 20 000-eurose makse arvelt tasutuks ning seetõttu tuli hageja hinnangul kohtul tuvastada, et vaidlusaluse laenu jääk on suuremas ulatuses vähenenud. Kuna need asjaolud, millele hageja oma tuvastushagi rajas, käesoleva tsiviilasja raames tuvastamist ei leidnud, tuleb jätta hageja poolt esitatud tuvastushagi rahuldamata. Raha maksmisele suunatud hagi jäi rahuldamata juba varasemate, käesolevas tsiviilasjas tehtud otsustega. Seega jääb hagi kõikides nõuetes rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõikide kohtuastmete menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
20.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(10)
Tsiviilasi nr 2-16-10124
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.