Saneerimine › Saneerimisasjad

vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ehitusfirma FIDELE OÜ esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas 29.08.2022 määrusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Urmas Võimre. Ehitusfirma FIDELE OÜ esitas 28.10.2022 kohtule avalduse vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks. Koos avaldusega esitas ettevõtja kohtule mh ka hääletusprotokolli koos lisadega ja saneerimisnõustaja arvamuse vastuvõetud saneerimiskava kohta. Saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik. Saneerimiskava on täidetav ja annab kõikide võlausaldajate suhtes parema tulemuse kui pankrotimenetlus. Saneerimisnõustaja esitas 28.10.2022 ka tegevus- ja kuluaruande. Saneerimisnõustaja palub määrata enda tasuks 30 000 eurot (käibemaksuga), millest kuulub 12 000 eurot tasumisele ettevõtja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Nõustaja palub tasu välja maksta PropertyManagement OÜ arvelduskontole. Ühtlasi palub saneerimisnõustaja määrata

järelevalve teostamise eest tasuks alates saneerimiskava kinnitamisest 360 eurot (käibemaksuga) kuus. Võlausaldaja OÜ Finora Factoring esitas 27.10.2022 kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. OÜ Finora Factoring on ettevõtja suurim võlausaldaja kogunõudega 508 486,18 eurot. Võlausaldaja hääletas saneerimiskavale vastu. Saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid oluliselt ebavõrdsemalt, kuid põhjendused selleks ei ole selged ega kontrollitavad. Saneerimiskavast jäetakse välja Luminor Pank AS ja nn kriitilise tähtsusega võlausaldajad. Kavast on välja jäetud võlausaldajaid kogunõuetega 1,6 miljonit, kelle suhtes ei rakendata mistahes ümberkujundamise meetmeid ja kellega seotud kohustused täidetakse 100% koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega. Ühtlasi ei ole ettevõtja tõendanud oma võimet täita saneerimiskavaga võetavaid kohustusi. Ettevõtte finantsprognoosid ei ole kontrollitavad ja on tõenäoliselt paljasõnalised. Võlausaldaja Karl Bilder OÜ esitas 28.10.2022 kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimiskavas ei ole moodustatud rühmasid ja kõik puudutatud isikud hääletavad ühes rühmas. Saneerimisabinõudeks on kõigi kõrvalnõuete kustutamine täies ulatuses, põhinõuete vähendamine 50% ning põhinõuete ajatamine. Võlausaldaja hääletas saneerimiskava kinnitamise vastu. Võlausaldajale ei saadetud saneerimisteadet. Ühtlasi ei ole rikutu nõuete grupeerimise reegleid ja lähikondsete nõudeid ei ole grupeeritud eraldi. Kõrvalnõuetega võlausaldajaid ei ole rühmitatud eraldi ja neid on koheldud teistega võrreldes ebavõrdselt. Ehitusfirma FIDELE OÜ on püsivalt maksejõuetu ja püsivalt maksejõuetut ettevõtet ei saa saneerida. Järgitud ei ole ka võlausaldajate huvide testi. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja õigusi oluliselt rikutud. Kohus määras 21.11.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas finants- ja majandusekspertiisi Ehitusfirma FIDELE OÜ vara väärtuse hindamiseks. Ekspertiisi tegemise pani kohus kohustuseks eksperdile M. E.. Sama määrusega kohustas kohus võlausaldajat Karl Bilder OÜ tasuma 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ettemaksuna ekspertiisi tasu ja kulutuste katteks 3800 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohtumäärus on võlausaldajale kätte toimetatud 22.11.2022. Seega tuli ettemaks tasuda hiljemalt 28.11.2022. Võlausaldaja ei ole käesoleva hetkeni ettemaksu tasunud. Võlausaldaja Karl Bilder OÜ esitas 11.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele, milles palub teha kohtu algatusel uus määrus ekspertiisi korraldamise kohta, millega teha ekspertiisi läbiviimine kohustuseks mõnele saneerimise ja maksejõuetuse valdkonnaga tegelevale riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kuuluvale eksperdile ja kohustada avaldajat tasuma tagatist eeldatavate ekspertiisi kulude katteks. Avaldaja palub jätta võlausaldaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Saneerimisnõustaja leiab, et vastuväite esitamisega on hiljaks jäädud ja seega ei ole võimalik enam vastuväidet esitada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Võlausaldaja vastuväite kohtu tegevusele lahendamine Kohus, olles tutvunud võlausaldaja Karl Bilder OÜ vastuväitega kohtu tegevusele, on seisukohal, et see tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Võlausaldaja palub kohtule esitatud vastuväites, et kohus määraks kohtu algatusel uue ekspertiisi, mille läbiviimiseks kohustaks ta mõnda riiklikult tunnustatud eksperti ja kohustaks ekspertiisi kulusid kandma avaldajat ennast. Kohus selgitas pooltele 16.11.2022 e-kirjas, et käsitleb võlausaldaja Karl Bilder OÜ avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, arvestades avalduses esitatud vastuväiteid, mh ka võlausaldaja taotlusena eksperdi arvamuse küsimiseks. Võlausaldaja eeltoodule kordagi vastu ei vaielnud. See oli ühtlasi ka ekspertiisi määramise aluseks. Kohus selgitab, et menetlusosalistel ei ole võimalik esitada taotlust ekspertiisi korraldamiseks kohtu omal algatusel. Ekpertiisi korraldamine kohtu algatusel on kohtu enda kaalutlusotsus ja kohus ei pea käesoleval juhul asjas esitatud saneerimiskava vastuvõtmist puudutavat dokumente ekspertiisi korraldamist vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja kohtu omal algatusel ekspertiisi korraldamata. Ekspertiisitaotluse lahendamine Kohus määras 21.11.2022 määruses käesolevas asjas finants- ja majandusekspertiisi avaldaja vara väärtuse hindamiseks. Sama määrusega kohustas kohus võlausaldajat Karl Bilder OÜ tasuma 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ettemaksuna ekspertiisi tasu ja kulutuste katteks 3800 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kuivõrd kohtumäärus on võlausaldajale kätte toimetatud 22.11.2022, siis tuli ettemaks tasuda hiljemalt 28.11.2022. Võlausaldaja ei ole käesoleva hetkeni ettemaksu tasunud. Saneerimisseaduse (Sans) § 31 lg 52 kohaselt kui eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina on jäetud selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus taotluse rahuldamata. Lähtudes eelnevast tühistab kohus käesolevaga Harju Maakohtu 21.11.2022 ekspertiisimääruse, millega kohus määras finants- ja majandusekspertiis Ehitusfirma FIDELE OÜ vara väärtuse hindamiseks ja jätab võlausaldaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. Saneerimiskava kinnitamine Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Saneerimisseaduse (SanS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 1 ja § 2). SanS § 28 lg 1 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti

ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta. Sama sätte teise lõike kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu puudutatud isiku taotlusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 28 lg 3). Saneerimiskava kinnitamata jätmise alused on märgitud SanS § 28 lg 5. Saneerimisseaduse (SanS) § 27 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta. SanS §-st 27 lg 2 tulenevalt annab saneerimisnõustaja põhjendatud hinnangu muu hulgas sellele, kas ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, märkides kava õnnestumise eeltingimused; nõue, mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärane ning saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud SanS § 26 lg 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi. OÜ Finora Factoring taotluse lahendmaine saneerimiskava kinnitamata jätmiseks Kohus, olles tutvunud esitatud taotluse ning saneerimisnõustaja ja Ehitusfirma FIDELE OÜ seisukohtadega, leiab, et OÜ Finora Factoring taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul võlausaldaja esitatud avaldusest kohaselt, palub võlausaldaja jätta kava kinnitamata, kuna teda koheldakse oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, milliseid saneerimisse ei kaasata (SanS § 26 lg 1 p 2 ja § 28 lg 5 p 9). Põhiliselt heidab võlausaldaja ette, et saneerimiskavast jäetakse välja Luminor Pank AS ja teised nn kriitilise tähtsusega võlausaldajad, kuid põhjendused selleks ei ole selged ega kontrollitavad. Saneerimiskavast jäetakse välja nõudeid kogusummas 1,6 miljonit eurot. Kohus võlausaldaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Saneerimiskavas on arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt esile toodud, et Luminor Pank AS jäetakse saneerimiskavast välja põhjusel, et ta on ainus pandiga tagatud võlausaldaja ja puudub mõistlik põhjendus moodustada võlausaldajate rühma, milles on üks isik. Parima tulemuse nõude ümberkujundamiseks annab saneerimiskava väline kokkulepe, millega pikendatakse arvelduskrediidi lepingut. Kuigi võlausaldaja ei pea pikendamist tõenäoliseks, siis kohus nõustub saneerimisnõustaja ja ettevõtjaga, et tegemist on paljasõnalise hinnanguga. Lähtudes kohtule esitatud seisukohtadest saab kohus aru, et pooled on pidanud lepingu pikendamise osas läbirääkimisi ja panga põhimõtteline nõusolek selleks on olemas. Lisaks eeltoodule jäetakse saneerimiskavast välja kahe võlausaldaja nõuded põhjusel, et nõuete osas valitses ebaselgus. SanS § 13 lg 31 sätestab, et kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata. Ebaselge nõue jäetakse saneerimiskavast välja. Nõue ja selle ulatus on võimalik kindlaks määrata väljaspool saneerimismenetlust. Ebaselgete nõuete osas on kohus teinud käesolevas tsiviilasjas 28.09.2022 ka vastavad kohtumäärused. Samuti on saneerimiskavast jäetud välja võlausaldajad, kelle nõude suurus on väiksem kui 300 eurot, kuna selliste nõuete kaasamine saneerimiskavasse lisaks täiendavat halduskoormust ega ole saneerimise õnnestumise seisukohalt kriitiliselt vajalik. Kohus peab antud põhjendusi igati loogiliseks ja arusaadavaks. Ka käesoleval hetkel on saneerimiskavas 208 erineva võlausaldajat nõuetega kogusummas 4 055 452,66 eurot. Väiksemate nõuete lisamine saneerimiskavasse ei annaks tõenäoliselt erilist tulemust saneerimismenetluses, lähtudes mh ka

nõuete kogusummast. Samas võlausaldajate rohkus muudab menetlemist keerulisemaks, pikemaks ja aeganõudvamaks, mis ei ole kellegi huvides. Kohus nõustub igati ka saneerimiskavast nähtuvate selgitustega, et kavast jäetakse välja ka teatud võlausaldajad, kelle poolt osutatavad teenused või müüdavad kaubad on saneerimiskava õnnestumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kohus saab aru, et tegemist on selliste võlausaldajatega, kelle asendamine ei ole rahaliselt või ajaliselt võimalik ilma, et projektid oluliselt kannataks. Saneerimiskava täitmise õnnestumiseks ja ettevõtja tegevuse edukaks jätkumiseks on ehitusvaldkonnas oluline ka edukate koostööde jätkumine projektide täitmisel. Ka OÜ Finora Factoring ise leiab, et saneeritav ettevõte on võimalike tellijate ja alltöövõtjate jaoks ebausaldusväärne, mis tähendab uute tellimuste äralangemist. Kohus leiabki, et käesoleval hetkel on võimalik vastavate kriitiliste võlausaldajate kavast välja jätmisega suurendada ettevõtja usaldusväärsust koostööpartnerite silmis, millega on võimalik kindlustada ka edasiste projektide saamist ja edukat täitmist. Eelnev on oluline saneerimiskava täitmiseks. Kohus märgib ka täiendavalt, et kriitilise tähtsusega võlausaldajate üle saavad otsustada eelkõige ettevõtja ise ja saneerimisnõustaja, kuivõrd neil on sisulisem ülevaade ja arusaam ettevõtja jaoks olulistest asjaoludest. Saneerimiskava kohaselt on ka peale saneerimismenetluse algatamist lisandunud täiendavaid äritegevusega seotud kohustusi, mida ettevõtja täidab tavakorras. Üldjuhul saabki saneerimismenetluses ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid, st mitte nõudeid, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks või ei ole isegi tekkinud (vt Riigikohtu 08.11.2017 otsust 2-16-10124 p 19). Eeltoodu tulenevalt on kohus seisukohal, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ja saneerimiskavas on arusaadavalt ning piisavalt põhistatud osade võlausaldajate saneerimiskavast väljajätmise põhjuseid. OÜ Finora Factoring heidab ka ette, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole tõendanud oma võimet täita saneerimiskavaga võetavaid kohustusi. Saneerimisnõustaja selgitas, et koos saneerimiskavaga on esitatud ettevõtja laekumised projektidest ja rahavoogude prognoos kuni aastani 2027, mille kohaselt on ettevõtjal olemas töövoog kuni 2023 aasta lõpuni. Kohus leiab, et ettevõtjal ei olegi võimalik käesoleval hetkel esitada tõsikindlaid tõendeid, mille alusel on võimalik järeldada, et saneerimiskava saab kuni 2027. aastani täidetud. Käesoleval hetkel on esile toodud ja tõendatud, et ettevõtjal on olemas projektid ja rahavood kuni järgmise aasta lõpuni. Arvestades ka ehitusvaldkonna spetsiifikat, siis ei ole võimalik eeldada, et ehitusega tegelevate ettevõtetel on lepitud projektid kokku järgnevaks viieks aastaks. Kohus arvestab, et ettevõtte tegevust alustati 2002. aastal. Seega on tegemist ettevõttega, millel on pikk ajalugu. Eelnev annab alust arvata, et ettevõttele jätkub tööd ka edaspidiseks ja tegemist on oma valdkonnas suuri kogemusi omava äriühinguga. Karl Bilder OÜ taotluse lahendamine saneerimiskava kinnitamata jätmiseks Kohus, olles tutvunud esitatud taotluse ning saneerimisnõustaja ja Ehitusfirma FIDELE OÜ seisukohtadega, leiab, et Karl Bilder OÜ taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Esmalt toob võlausaldaja esile, et talle ei saadetud seaduses ettenähtud korras saneerimisteadet. SanS § 12 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja avaldab saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimisnõustaja edastab saneerimisteate võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ja teavitab teda

saneerimismenetluse algatamisest, võlausaldaja nõude suurusest, mis tal võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on, sealhulgas sellest, kas tema nõue on pandiga tagatud ja millises ulatuses, ning võlausaldaja suhtes kohalduvatest saneerimismenetluse algatamise tagajärgedest. SanS § 4 lg 8 kohaselt kui saneerimiskavaga kujundatakse ümber rohkem kui 200 võlausaldaja nõue, piisab võlausaldaja teavitamiseks teate avaldamisest ja teate või menetlusdokumendi edastamine ei ole vajalik. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas saneerimismenetluses kujundatakse ümber 208 võlausaldaja nõudeid, s.o rohkem kui 200 võlausaldaja, siis piisab võlausaldaja teavitamisest üksnes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Vastav teade on avaldatud 01.09.2022 ja selles määratud tähtajad on kooskõlas SanS § 12 lg 3 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja teavitamise kohustust rikutud. Võlausaldaja heidab ette, et rikutud on nõuete grupeerimise reegleid. Nimelt ei ole lähikondsete nõudeid grupeeritud eraldi. SanS § 28 lg 5 p 8 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks ei vasta ettenähtud tingimustele. SanS § 21 lg 3 viimase lause kohaselt moodustatakse ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest eraldi rühmad, kusjuures lähikondseteks loetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg-s 2 nimetatud isikuid. Tegemist on grupiga, mille moodustamine on kohustus ja selle moodustamata jätmine on rikkumine. Saneerimiskavas on märgitud, et lähikondsetest võlausaldajate nõudeid kavas ei olegi, kuid see ei ole tõsi. Saneerimiskava lisast nähtub, et vähemalt FIDELE Osaühing, Lecte Fund OÜ, Ferrum Funds OÜ, FIDELE Fassaadid OÜ, Rotar OÜ, Osaühing Spin Data, Active Assets OÜ ja Firmitas OÜ lähikondsete nõuded. Ühtlasi ei ole kõrvalnõuetega võlausaldajaid rühmitatud eraldi ja neid on koheldud teistega võrreldes ebavõrdselt. SanS § 28 lg 5 punktide 8 ja 9 kohaselt on saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks mh see, kui rühmade moodustamine ei vasta ettenähtud tingimustele ja piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega või ei ole rühmi moodustatud ja osasid võlausaldajaid koheldakse teistest halvemini. Käesoleval juhul on oluliselt halvemini koheldud neid võlausaldajaid, kes on esitanud ka kõrvalnõudeid. Kõrvalnõuded võivad moodustada võlausaldaja nõudest väga olulise osa ning samuti võib kogu nõue koosneda üksnes kõrvalnõudest. Käesoleval juhul kavatsetakse kõik kõrvalnõuded täies ulatuses kustutada, mis tähendab, et kõrvalnõuetega võlausaldajaid koheldakse ilma kõrvalnõueteta võlausaldajatest oluliselt halvemini. Saneerimiskava projektis sisaldub võlausaldaja põhinõue ning mitte viivistenõue. Võlausaldajal on avaldaja vastu ka hetkel kohtu menetluses olev viivisenõue. Seega ei ole võlausaldaja viivisenõue saneerimiskavaga hõlmatud. Siiski rikub viivisenõuete korrektne grupeerimata jätmine Karl Bilder OÜ kui võlausaldaja õigusi, sest see tähendab, et grupid ei ole moodustatud õigesti ning hääletamine ei toimu seaduse eesmärki silmas pidades. Vastuseks võlausaldaja eeltoodud väidetele tõi saneerimisnõustaja esile, et isegi kui võlausaldaja poolt loetletud ettevõtteid pidada avaldaja lähikondseteks, siis ka ilma nende häälteta oleks saneerimiskava poolt hääletanud 67,85% võlausaldajatest ehk täidetud oleks seaduses sätestatud poolthäälte nõue. Ühtlasi seadus ei nõua, et kõrvalnõuetega ja kõrvalnõueteta võlausaldajad tuleks eraldi grupeerida. Kõrvalnõuete esitamise õigus on kõigil võlausaldajatel, mille tõttu ei saa tegemist olla võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisega. Kohtule esitatud saneerimiskava hääletusprotokollist nähtub, et võlausaldajate põhinõuded kokku moodustavad 4 055 452,66 eurot. Kuivõrd hääletamisel puudutatud isikute rühmi ei moodustatud, siis on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletasid võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest, s.o käesoleval juhul 2 703 635,11 häält (SanS § 24 lg 3). Saneerimiskava poolt hääletanute hääli oli kokku 2 979 434,70. Võlausaldaja poolt esile toodud väidetavate lähikondsete Lecte Fund OÜ, Ferrum Funds OÜ,

FIDELE Fassaadid OÜ, Rotar OÜ, Osaühing Spin Data, Active Assets OÜ ja Firmitas OÜ nõuded moodustavad kokku 671 964,58 häält. Võlausaldaja FIDELE Osaühing nõuet hääletusprotokollist ei nähtunud. Juhul kui eelpool nimetatud võlausaldajate nõuded oleksid grupeeritud eraldi, siis oleks ülejäänud võlausaldajate grupis olnud nõudeid kokku 3 383 488,08 euro ulatuses (4 055 452,66 – 671 964,58). Selleks, et vastava grupi poolt oleks kava vastu võetud, oleks vaja 2 255 658,72 häält (3 383 488,08 x 2/3). Seega oleks igal juhul ka lähikondsetet nõuete eraldi grupeerimisel saneerimiskava vastu võetud, kuivõrd ülejäänud võlausaldajate grupis oli poolthääli 2 307 470,12 (2 979 434,70 – 671 964,58). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja Karl Bilder OÜ vastuväide asjakohane ja nõuete grupeerimine ei muudaks käesoleval juhul hääletamise tulemust. Ühtlasi nõustub kohus saneerimisnõustaja seisukohaga, et kõrvalnõuetega võlausaldajate eraldi grupeerimine ei ole vajalik ja seadus ei näe ka sellist kohustust ette. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole rikutud nõuete grupeerimise reegleid ega kahjustatud võlausaldajate huve. Kohus märgib ka täiendavalt, et SanS § 28 lg 5 sätestatud alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei ole kohtule kohustuslikud, vaid tegemist on kohtu diskrestiooniga. Võlausaldaja Karl Bilder OÜ leiab, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Püsivalt maksejõuetut ettevõtet ei saa saneerida ja sellise ettevõtte puhul tuleb välja kuulutada pankrot. Saneerimiskavast nähtub, et avaldaja vara väärtus saneerimismenetluse algatamise seisuga on 2 216 609 eurot ja kohustusi 5 598 418 eurot. Seega on avaldaja netovara negatiivne. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et avaldaja ei ole maksejõuetu. Avaldaja on suutnud saneerimismenetluse ajal täita oma jooksvaid kohustusi, loobunud kahjumlikest projektidest ja omab järgnevaks paariks aastaks korralikku lepingute mahtu. Samuti on saneerimisnõustaja kavas kinnitanud, et võrreldes 2022 aasta algusega on ettevõtja suutnud üld- ja personalikulusid alandada ca 50%, samas kui käibed on viimase kahe kuu osas kasvanud. Ettevõtja on suutnud väiksema meeskonnaga olla oluliselt efektiivsem, keskendudes ainult kortermajade rekonstrueerimisele. Avaldaja tõi lisaks saneerimisnõustaja seisukohas märgitule mh esile, et ainuüksi perioodil 29.08.2022-31.10.2022 (ehk ca 2 kuu jooksul) on avaldaja majandustegevuse tulemusena väljastatud arveid ca 2,16 miljoni euro ulatuses. Täiendavalt märgib avaldaja, et viide tema netovara miinusele ei ole asjakohane olukorras, kus kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate põhinõudeid soovitakse vähendada 50% ja kõrvalnõudeid 100% ulatuses. Nimelt kasvab saneerimise tulemusena avaldaja netovara suurus nõuete vähendamisega võrdses osas, parendades johtuvalt avaldaja netovara seisu. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja etteheited avaldaja maksejõuetuse kohta, on põhjendamatud. SanS § 2 sätestab, et ettevõtja saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Olukorras, kus avaldaja on saneerimismenetluse algatamise seisuga vara 2 216 609 eurot, ei ole asjakohane rääkida avaldaja püsivast maksejõuetusest. Kohus möönab, et avaldaja kohustused ületavad pea kahekordselt avaldaja varasid, kuid see ei tähenda, et automaatselt oleks tegemist maksejõuetuse olukorraga, millest avaldajal ei ole võimalik välja tulla. Selliste situatsioonide lahendamiseks ja parandamiseks ongi ette nähtud saneerimismenetlus. Avaldaja selgitustest nähtub, et ta on aktiivselt astunud samme kulude vähendamiseks, ettevõtte töö efektiivsuse tõstmiseks ja majanduslike raskuste ületamiseks. Samuti on ta suutnud täita jooksvaid kohustusi ja omab positiivset väljavaadet järgnevaks aastateks sõlmitud lepingute näol.

Võlausaldaja Karl Bilder OÜ heidab mh ette, et saneerimiskava kinnitamise käigus ei ole järgitud võlausaldajate huvide testi. SanS § 26 lg 2 sätestab, et võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võlausaldaja on seisukohal, et võlausaldajad jäävad saneerimismenetluse korral kehvemasse olukorda kui pankrotimenetluse korral, sest avaldaja on juba maksejõuetu, saneerimiskava edukas elluviimine ei ole seetõttu tõenäoline ja saneerimiskava elluviimise käigus kulutatakse ära seegi vara, mis oleks pankroti korral võimalik võlausaldajatele välja maksta. Kohus leiab, et võlausaldaja etteheide võlausaldajate huvide testi järgimata jätmise kohta on otsitud, paljasõnaline ja sisustamata. Võlausaldaja selgitus huvide testi rikkumisel tugineb üksnes sellele, et avaldaja on juba maksejõuetu ja seega ei ole saneerimiskava edukas elluviimine tõenäoline ning selle käigus kulutatakse ära viimanegi vara. Kohus on oma seisukoha avaldaja maksejõuetuse osas juba käesolevas määruses käsitlenud ning ei hakka ennast kordama. Saneerimiskava hääletusprotokollist nähtub, et saneerimisnõustaja on välja arvutanud protsendid kõigi saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta nii saneerimisel kui ka pankroti korral. Kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on tunduvalt suurem avaldaja saneerimise korral. Käesolevaga kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et saneerimiskava kinnitamisel ei ole järgitud võlausaldajate huvide testi. Kohtu lõplikud järeldused kava kinnitamise osas Võttes arvesse kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Saneerimiskavas on nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju äriühingu töötajatele. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud. Saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud SanS § 24 lg 3 nõudeid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11 märkinud, et kava täitmise tõenäosust hinnates saab kohus lähtuda üksnes kavas ettenähtud saneerimisabinõudest ega hinda seda, kas need on lubamatud, mh kas mõne võlausaldaja õigusi on ebaproportsionaalselt kahjustatud. Seda kontrollib kohus eraldi. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Mida pikem on kava tähtaeg, seda põhjalikumalt tuleb anda pankrotihinnang, arvestades mh raha väärtuse eeldatavat vähenemist ajas ja selle

hüvitamiseks pakutavaid meetmeid (täiendava intressi maksmine, osaluse võimaldamine ettevõtja kasumis vms). Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi. Kava kinnitamisega ei muudeta iseenesest materiaalõiguslikult olemasolevat võlasuhet, vaid sisuliselt olemasolev võlasuhe "külmutatakse" ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne võlasuhe. Sama tagajärg on ka siis, kui võlgnik kavast tulenevaid kohustusi rikub, kuid kava ometigi ei tühistata - sel juhul saab võlausaldaja nõuda vaid kavast tulenevate kohustuste täitmist, mh kavale kui täitedokumendile tuginedes (SanS § 45 lg 5 esimene lause, § 53 lg 2). Kava ennetähtaegsel tühistamisel langeb selle mõju tagasiulatuvalt ära (SanS § 51 lg 2), st "külmutatud" võlasuhe taastub tervikuna. Nii saab saneerimiskavast tulenevaid tagajärgi hinnata esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 2 alusel. Kavas on esitatud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse ( SanS § 21 lg 1 p 1). Saneerimiskavas on esitatud erinevad saneerimisabinõud, mis aitavad Ehitusfirma FIDELE OÜ-l ajutiste likviidsusraskustega toime tulla ja saavutada jätkusuutlik majandamine. Kava elluviimise tagajärjel on võimalik rahuldada ühingu võlausaldajate nõudeid osalises mahus pikema perioodi vältel. Saneerimisnõustaja tasu Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 12 000 eurot. Ehitusfirma FIDELE OÜ saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse kuni 28.10.2022 tehtud töö eest 30 000 eurot (käibemaksuga) ning tulevase saneerimisjärelevalve tasu ja kulude katteks 360 eurot (käibemaksuga) kuus. Tasu maksmisel palub saneerimisnõustaja arvestada, et Ehitusfirma FIDELE OÜ poolt on saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deponeeritud kokku 12 000 eurot. Avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Justiitsministri 09. jaanuari 2009 määruse „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (edaspidi Kord) § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse Korra § 4 ja 5 või 6 alusel. Korra § 5 lg 1 sätestab, et kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab Korra § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma Korra § 5 sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele. Käesolevas saneerimisasjas rahuldatakse nõudeid summas 2 027 726,33 euro ulatuses. Korra § 5 lg 2 järgi on sellisel juhul saneerimisnõustaja tasu alammäär 45 623,84 eurot ja ülemmäär

52 720,88 eurot. Seega palub saneerimisnõustaja määrata talle tasu, mis on tunduvalt alla alammäära, s.o 25 000 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et sellises ulatuses saneerimisnõustaja tasu ei ole ülemäärane ega kahjusta võlausaldajate huve. Samuti on see kooskõlas nõustaja poolt tehtud toimingute mahu ja saneerimisnõustaja kvalifikatsioonidega. SanS § 15 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt võib saneerimisnõustajana muu hulgas tegutseda vandeadvokaat ja füüsiline isik, kes on aus, kõlbeline ja ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kellel on head majandus- ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Käesoleval juhul on saneerimisnõustajaks SanS § 15 lg 3 p 2 nimetatud riiklikult tunnustatud finantsekspert Urmas Võimre. Korra § 9 kohaselt saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus Korra §-dest 2, 3 ja 4. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik Korra § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja taotletud saneerimisjärelevalve tasu ja kulud 4320 eurot (käibemaksuga) aastas on põhjendatud ja vastavad seaduses sätestatud piirmäärale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.