1.AS Windoor (avaldaja, võlgnik) esitas 12. juulil 2019 saneerimismenetluse algatamise avalduse. Harju Maakohus algatas 16. augustil 2019 tehtud määrusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Andres Hermeti.
1.1.Avaldaja 14. oktoobril 2019 maakohtule esitatud saneerimiskava kinnitati Harju Maakohtu
11.novembri 2019. a määrusega. Saneerimiskavas oli ette nähtud, et võlgnik rahuldab võlausaldajate pandiga tagatud ja pandiga tagamata nõuded hiljemalt kuue aasta jooksul ning pandiga tagamata nõudega võlausaldajate põhinõudeid vähendatakse poole võrra. Võlausaldajatele tasutakse põhivõlalt intressi ning kõrvalnõuetest loobutakse. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 31. detsember 2025. Pandiga tagatud nõudega võlausaldajatele tehakse põhiosa makseid kaks korda aastas alates
30.juunist 2020. Pandiga tagamata nõudega võlausaldajatele tehakse makseid kord aastas alates
2-19-10542
31.detsembrist 2020. Pandiga tagamata nõudega võlausaldajatele tasutakse lisaks 25% saneerimise algatamise seisuga fikseeritud põhinõudest juhul, kui avaldaja saab vahekohtumenetlusest positiivse lahendi ja lahendiga väljamõistetud raha laekub avaldajale.
1.2.Avaldaja esitas 31. detsembril 2020 kohtule saneerimiskava muutmise taotluse, paludes muuta saneerimiskava selliselt, et kõigi saneerimismaksete tasumise tähtaega pikendatakse kuue kuu võrra ning järgmine makse võlausaldajatele tehtaks hiljemalt 1. juulil 2021. Avaldaja leidis, et saneerimiskava muutmist võimaldab analoogia võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 35 lg-ga 1, mida on tunnustatud ka Riigikohtu praktikas (Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124/40, p 18.3). Saneerimiskava muutmine on vajalik koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud nakatumise ohu tõttu, mille pärast on avaldaja majanduslik olukord ootamatult ja ettenägematult halvenenud. Eriolukorra ja pandeemia tõttu on avaldaja olulisemate klientide ja tarnijate majandustegevus osaliselt või täielikult seiskunud. Avaldaja sõlmis 14. mail 2020 suuremahulise tootmislepingu, mis oleks taganud talle stabiilse rahavoo. Lepingu täitmist on aga takistanud materjalitarnete tõrked, mis on planeeritud toodangumahtu vähendanud. Avaldaja suudab muudetud saneerimiskava täita, sest ta on ette tootnud klaasfassaadide raame, mis võimaldab klaaspakettide tarnete taastumisel kiiresti tootmisvõimsust suurendada ja tagada kiirelt kohustuste täitmiseks vajaliku rahavoo. Avaldajal on lisaks 362 624 euro suurune nõue, mille üle toimuvad läbirääkimised, ja 97 202 euro 76 sendi suurune nõue teise ettevõtte vastu, mille kohta on käimas kohtumenetlus.
2.Saneerimisnõustaja seisukoha järgi olid avaldaja saneerimiskava muutmise vastu Maksu- ja Tolliamet ning TR Installation OÜ. Saneerimisnõustaja oli saneerimiskava muutmisega nõus, tuues välja, et õigusvaidlused ja tarnete hilinemine kriisi tõttu on ootamatult avaldaja tegevust takistanud. Avaldaja on sõlminud lepingud, mis tagavad edasise töö jätkumise. Avaldajal on 28 töötajat.
3.Harju Maakohus rahuldas 19. märtsi 2021. a määrusega avaldaja saneerimiskava muutmise taotluse. Maakohus muutis saneerimiskava selliselt, et kõigi saneerimismaksete tasumise tähtaega pikendati kuue kuu võrra. Järgmiste maksete tähtajaks sai 1. juuli 2021. Maakohus leidis, et saneerimiskava on võimalik muuta saneerimisseaduse (SanS) § 55 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lg 1 alusel. SanS § 55 lg 1 sätestab, et kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed kuni kolmeks kuuks ja seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kolm kuud. SanS § 55 lg-te 5 ja 6 kohaselt võib saneerimiskava muutmise taotluse esitada kuni 31. märtsini 2021 ning saneerimiskava võib muuta vaid juhul, kui enne Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020 väljakuulutatud eriolukorra algust täitis ettevõtja saneerimiskava nõuetekohaselt. Maakohus leidis, et need tingimused on täidetud. TR Installation OÜ vastuväited ei välista taotluse rahuldamist, sest ta ei ole esitanud väiteid, millest nähtuks avaldaja püsiv maksejõuetus, samuti ei ole ta enda väiteid piisavalt põhistanud. Sealjuures ei ole TR Installation OÜ lükanud ümber avaldaja väidet, mille kohaselt on avaldaja tema 27 161 euro suuruse nõude juba täitnud.
4.TR Installation OÜ (puudutatud isik) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja lõpetada avaldaja saneerimismenetlus, sest avaldaja on püsivalt maksejõuetu.
5.Menetlusosalised ja saneerimisnõustaja esitasid seisukohad puudutatud isiku määruskaebuse kohta.
2(5)
2-19-10542
5.1.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, tuues välja, et ta on saneerimiskavaga hõlmatud 27 161 euro suuruse võlgnevuse puudutatud isikule tasunud ega ole püsivalt maksejõuetu.
5.2.Saneerimisnõustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et avaldaja ei ole oma majanduslikku olukorda varajanud ning on puudutatud isikule ümberkujundatud nõude juba tasunud.
5.3.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetas saneerimismenetluse jätkamist.
5.4.Maksu- ja Tolliamet toetas määruskaebust, leides, et maksete tähtaja pikendamine on vastuolus seaduse ja võlausaldajate huvidega, ning palus maakohtu määruse tühistada.
5.5.Harju Maakohus jättis 13. mail 2021 puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juunil 2021 tehtud määrusega puudutatud isiku määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata ning määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Puudutatud isiku määruskaebus on TsMS § 664 lg 2 mõttes ebaõigesti menetlusse võetud, sest puudutatud isikul ei ole kaebeõigust. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagita menetlust lõpetava maakohtu määruse peale võib TsMS § 660 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. SanS § 55 lg 1 võimaldab määruskaebuse esitada saneerimisnõustajal, ettevõtjal ja võlausaldajal, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab. Puudutatud isikul ei olnud õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Saneerimiskava muutmine ei mõjutanud puudutatud isiku õigusi, sest avaldaja on puudutatud isikule võla juba tasunud. Saneerimiskavas määrati pandiga tagamata nõuded 16. augusti 2019. a seisuga. Puudutatud isiku nõue avaldaja vastu oli selle järgi 54 321 eurot, millest avaldaja pidi pärast nõude ümberkujundamist tasuma puudutatud isikule 27 161 eurot. Avaldaja 11. märtsil 2021 esitatud tabeli (IV kd, tl 32) kohaselt kujundati ümber arvetest nr 19005–19014 tulenevad nõuded (54 321 eurot). Kõik nimetatud arved on varasemad kui 16. august 2019 ning neist oli avaldaja puudutatud isikule tasunud 29 268 eurot, seega rohkem kui saneerimiskava järgi tasumisele kuuluv põhivõlg. Puudutatud isik on esitanud avaldajale arveid ka hiljem kui 16. augustil 2019, kuid need nõuded ei ole saneerimiskavaga hõlmatud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 30. novembril 2019 saldokinnituse, mille järgi on avaldaja puudutatud isikule võlgu 38 391 eurot. Saldokinnitus puudutab aga saneerimiskavaga hõlmamata arveid ning saneerimiskavaga hõlmatud arvetest vaid osa, mida avaldaja puudutatud isikule tasuma ei pea. Avaldaja esitas ka 11. märtsil 2021 saldokinnituse, mille järg võlgneb ta puudutatud isikule 829 eurot 26 senti, kuid ka see puudutab nõuet, mis ei kuulu saneerimiskavasse. Puudutatud isikul ei ole avaldaja vastu ka intressinõuet, sest avaldaja tasus puudutatud isikule võla enne intressiarvestuse algust. Saneerimiskava muutmine ei puudutanud ka täiendavat 25% põhiosa makset, kui avaldaja saab vahekohtumenetluse tulemusel positiivse lahendi.
3(5)
2-19-10542
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Puudutatud isik leidis, et saneerimiskava mõjutab tema õigusi, sest avaldaja lubas täiendavalt tasuda põhivõlast 25%, kui ta saab vahekohtumenetluse tulemusel positiivse lahendi. Kui avaldaja vastu esitatakse pankrotiavaldus, on puudutatud isikul endiselt avaldaja vastu 54 321 euro suurune nõue. Saneerimiskava muutmise menetluses ei saa vaielda nõuete osalise täitmise üle. Avaldaja rikkus saneerimiskava, kui jättis võlausaldajatele 6. juulil 2021 osamaksed tasumata. Samuti ei ole avaldaja esitanud kaks aastat majandusaasta aruandeid ning on tegelikult püsivalt maksejõuetu.
8.Avaldaja, saneerimisnõustaja ja osa võlausaldajatest esitasid puudutatud isiku määruskaebuse kohta seisukohad.
8.1.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, jäädes enda varem väljendatud seisukohtade juurde ning kinnitades, et ta on puudutatud isikule kogu saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude tasunud.
8.2.Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, märkides, et avaldaja on seni teinud kõik saneerimiskavas ette nähtud maksed õigel ajal, esitanud 2019. aasta majandusaasta aruande ning kõik maksudeklaratsioonid.
8.3.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leidis, et kuna avaldaja on püsivalt maksejõuetu, tuleks saneerimismenetlus lõpetada, ning märkis, et ta on otsustanud esitada avaldaja vastu pankrotiavalduse. Avaldaja maksuvõlg on 15. novembri 2021 seisuga 568 758 eurot 37 senti, millest saneerimiskavaga ümberkujundatav nõue moodustab 66 161 eurot 78 senti. Ülejäänud 502 596 euro 59 sendi suurune maksuvõlg on tähtaegselt tasumata.
8.4.Osaühing Mini-Maksi toetab saneerimismenetluse jätkamist ning peab puudutatud isiku määruskaebust põhjendamatuks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.
10.Saneerimiskava muutmise korral (SanS § 55), sh kui kohus peatab saneerimiskavajärgsed maksed, reguleerib sellise määruse peale kaebeõigust SanS § 55 lg 1 neljas lause. Viidatud lause kohaselt võivad määruse peale esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab. SanS § 55 lg 1 neljanda lause järgi on kaebeõigus seega vaid sellisel võlausaldajal, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab. Sarnaselt on hagita menetlust lõpetava määruse peale üldjuhul kaebeõigus vaid isikul, kelle õigusi on määrusega kitsendatud (vt TsMS § 660 lg 3, § 696 lg 3).
11.Selleks, et kontrollida SanS § 55 lg 1 neljandast lausest tulenevat kaebeõigust, pidid kohtud tuvastama, kas saneerimiskava muutmine mõjutab puudutatud isiku õigusi. Kohtud tuvastasid, et avaldaja on puudutatud isikule kõik saneerimiskavajärgsed maksed tasunud. Saldokinnitused, millest
4(5)
2-19-10542 nähtus avaldaja võlgnevus puudutatud isikule, ei olnud seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõuetega. Puudutatud isik ei ole selles osas kohtute tuvastatut kahtluse alla seadnud. Saneerimiskava täitmise peatamine ei puuduta täiendavat 25% põhiosa makset, mida avaldaja pidi tasuma, kui ta saab vahekohtust positiivse lahendi. Seetõttu on seda makset käsitlevad põhjendused puudutatud isiku määruskaebuses asjakohatud. SanS § 55 kohaselt esitatud saneerimiskava muutmise avalduse läbivaatamisel ei ole asjakohased ka puudutatud isiku väited avaldaja püsiva maksejõuetuse kohta teiste nõuete tõttu. Kui avaldaja vastu esitatakse pankrotiavaldus, saab kohus vajaduse korral SanS § 49 lg-te 2 ja 6 kohaselt saneerimiskava tühistada ja saneerimismenetluse lõpetada. Samuti ei ole asjakohased puudutatud isiku väited, et avaldaja jättis võlausaldajatele 6. juulil 2021 osamaksed tasumata. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus põhjendatult, et puudutatud isikul ei olnud SanS § 55 lg 1 neljandast lausest tulenevalt maakohtu määruse peale kaebeõigust, mistõttu jättis ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatult läbi vaatamata.
12.Kolleegium on varem selgitanud, et saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tuleb menetlusse kaasata need maakohtu määruse peale määruskaebust esitama õigustatud isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse, st ettevõtja (avaldaja) ja vastavalt maa- või ringkonnakohtusse määruskaebuse esitanud võlausaldajad (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐164‐16, p 15; 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p‐d 25-29). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka praegusel juhul oleks tulnud saneerimiskava muutmise avalduse lahendamisele kaasata menetlusosalistena vaid need võlausaldajad, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab. Kohus kuulab SanS § 55 lg-test 1 ja 4 tulenevalt ära puudutatud võlausaldajad ning kaasab saneerimiskava muutmise juurde vaid võlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab. Kuna praegusel juhul ei mõjutanud saneerimiskava muutmine puudutatud isiku õigusi, ei oleks maakohus pidanud teda ära kuulama ega saneerimiskava muutmise juurde kaasama.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kassatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.