Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tungis kostja 09. märtsil 2014 Marika Vahterile kuuluva AS Allecto asukohta aadressil Võra tee 31a, Tallinn, varastades 120 000 euro ulatuses AS-le Allecto kuuluvat sularaha. Kostja on AS Allecto endine nõukogu liige. Samuti elas kostja enne kooselu lõppemist Marika Vahteriga aadressil Võra tee 31a, Tallinn, mistõttu oli ta teadlik kus asus AS-le Allecto kuuluv sularaha. XXX on sularaha vargust korduvalt tunnistanud, sh XXX ning XXX. 32 000 euro ulatuses, on XXX sularaha vargust tunnistanud ka kohtule tsiviilasjas nr 2-14-52526. Kuna kostja poolt varastatud 120 000 euro omanik on hageja, siis peab kostja hagejale selle raha tagastama. Ulatuses, milles XXX on AS-lt Allecto varastatud sularaha käsutanud või muul viisil kaotanud sellele valduse, on AS-l Allecto õigus nõuda selle väärtuse hüvitamist saadud raha kasutuseelisena. Üldtuntult vastab AS-i Allecto õiguseid kahjustades käsutatud või üleantud sularaha väärtus selle nominaalväärtusele. Raha kasutuseelise suurust väljendab kõige täpsemini rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel kehtiv viivisemäär. Kasutuseelis alates 09.03.2014 kuni 09.03.2017 on 29 099,84 eurot. Kuna kostja on toime pannud sularaha 120 000 varguse, siis on kostja tegu õigusvastane, sest kostja on õigustatud isiku nõusolekuta rikkunud tema valdust ja omandit, samuti on vargus seadusest tulenevat kohustust rikkuv käitumine ja tahtlikult heade kommete vastane käitumine. AS-i Allecto kahju vastab temalt varastatud sularaha summale 120 000 eurot. Kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning selle ärahoidmine oli rikutud kohustuste kaitse-eesmärgiks. Hagejal on õigus nõuda viivise tasumist alates varguse päevast 09.03.2014 kuni 09.03.2017 kokku 29 099,84 eurot. Hageja palub rahuldada AS Allecto primaarnõue ja välja mõista XXXlt AS-i Allecto kasuks 120 000 eurot; võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohane viivis summalt 120 000 eurot alates 09. märtsist 2014 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 29 099,84 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohane viivis summalt 120 000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Alternatiivselt hageja primaarnõudele palub hageja kohustada XXXt andma AS-ile Allecto välja sularaha summas 120 000 eurot; mõista XXXlt AS-i Allecto kasuks välja kasutuseelis hagiavalduse esitamise aja seisuga summas 29 099,84 eurot; kasutuseelis summas 26,3 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohane viivis AS-i Allecto kasuks välja mõistetavalt kasutuseeliselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole kuhugi sisse tunginud, mh ei ole kostja sisse tunginud ühisomandina talle ja Marika Vahterile kuuluvasse ja ühiseks koduks olnud elamusse Võra tee 31a, Tallinn. Kostja ei ole hagejalt sularaha võtnud, ammugi mitte varastanud. Samuti ei ole kostja olematut vargust kellegile tunnistanud. Seetõttu ei ole kostja hagejale võlgu ka mingeid kasutuseeliseid või intresse. Kostja on küll kinnitanud, et ta on võtnud kodust sularaha 32 000 eurot, kuid ta on ka andnud selgituse, et tegemist oli kostja ja Marika Vahteri ühise raha hoiule võtmisega. Hageja alternatiivsed nõuded ei kuulu rahuldamisele, sest kostja ei ole mingit hageja raha endale võtnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võttis 09. märtsil 2014 Võra tee 31a Tallinn elamust hageja raha ja kas raha, mida kostja kaasa võttis oli 120 000 eurot või 32 000 eurot (I kd t.l. 9-18, II kd t.l. 35). Vaidlust ei ole, et kostja XXX on AS-i Allecto endine nõukogu liige (I kd t.l. 6-8). Pooled ei vaidle, et endised abikaasad kostja XXX ja hageja seaduslik esindaja Marika Vahter elasid koos ühises kodus aadressil Võra tee 31a, Tallinn, milline aadress on ka AS-i Allecto asukohaks äriregistri andmetel (I kd t.l. 67-68). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati p 5 järgi kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; p 7 järgi seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; p 8 järgi heade kommete vastase käitumisega. Tuvastatud on, et AS-l Allecto oli 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt pangakontol ja kassas üle kahe miljoni euro (I kd t.l. 25-35), millest 1 496 609,71 eurot oli 31. detsembri 2013 seisuga AS-i Allecto pangakontodel (I kd t.l. 37-38). Vaidlust ei ole, et raamatupidamisdokumentide alusel oli võrdväärsel määral raha pangakontodel ja kassas ka 09. märtsi 2014 seisuga (I kd t.l. 36). Pooled ei vaidle, et AS-i Allecto raamatupidaja XXX poolt koostatud ja allkirjastatud kassatabeli kohaselt, oli AS-i Allecto raamatupidamise andmetel 08.03.2014 seisuga kassajääk summas 536 246,11 eurot (I kd t.l. 119-120). Hageja väidete kohaselt on kassajäägina arvestatud 314 764,87 eurot välja võetud AS-i Allecto arveldusarvelt 12.01.2009 eurot ja samas summas tehtud seejärel sissemakse Marika Vahteri (endine Nõmmiste) arveldusarvele, missugune summa kanti edasi ettevõte Ormerods kontole Suurbritanniasse, tasumaks 215 Cannon Hill Lane, London paikneva ridaelamu eest, mis osteti sama raha eest Marika Vahteri ja XXX nimele, kuid mis kuulub trustiõiguse alusel hagejale (II kd t.l. 1-3). Seega oli AS-i Allecto tegelik kassajääk hagiavalduse kohaselt 08. märtsil 2014 221 481,24 eurot (536 246,11 – 314 764,87 = 221 481,24). Tunnistaja XXX ütlustega ja hageja seadusliku esindaja Marika Vahteri vande all antud seletusest nähtub, et AS-i Allecto sularaha, mida nimetati kassarahaks kujunes AS-l Allecto raamatute jaemüügist ning iga päev anti sularaha AS-i Allecto seaduslikule esindajale Marika Vahterile koos kassaaruannetega. Kuid kohtu arvates ei veena tunnistaja XXX ütlused, et, hagejal oli 08. märtsil 2014 hageja asukohas Võra tee 31 Tallinn seesama AS-i Allecto kassaraha, mida hageja seaduslik esindaja väidetavalt igapäevaselt kauplusest alates aastast 01.jaanuarist 2008 kuni 08. märtsini 2014 viis Võra tee 31a Tallinn aadressile (I kd t.l. 121-216), sest tunnistaja XXX ütlustest ei nähtunud, et tema oleks viibinud raha üleandmise juures Marika Vahterile või kunagi käinud Võra tee 31a aadressil ja seal AS-i Allecto raha näinud või üle lugenud ja seda hoolimata sellest, et tunnistaja on oma allkirjaga kinnitanud kassainventuure tehes, et raha on olemas. Tunnistaja XXX ütluste ja hageja seadusliku esindaja Marika Vahteri vande all antud seletuse kohaselt oli kogu ASi Allecto kassas oleva sularaha hoidmine ja selle kontrollimine hageja seadusliku esindaja enda korraldada. Kuna tunnistaja XXX ütluste kohaselt on tema vaid kinnitanud hageja seadusliku esindaja poolt tunnistajale esitatud andmeid kassajäägi kohta võrreldes neid raamatupidamise andmetega, siis ei ole kohtu arvates tunnistaja XXX ütlused AS-i Allecto sularaha kohta usaldusväärsed, mille abil võiks lugeda tõendatuks, et 08. märtsil 2014 asus Võra tee 31a AS-i Allecto sularahajääk hageja väidetud suuruses. Kuna hageja raamatupidamisdokumentide ja hageja enda väidete kohaselt on tegelik kassajääk siiski erinevad raamatupidamisdokumentidest, siis ei ole kohtu arvates võimalik raamatupidamisdokumentidele tuginedes võimalik tõsikindlalt tuvastada AS-i Allecto tegelikku kassajääki, sest hageja enda esitatud tõendid temal olemasoleva kassajäägi kohta on vastuolulised,

sest hageja väidab, et temal olemasolevat kassajääki tuleb tuvastada raamatupidamisdokumentide alusel, samal ajal hageja enda sõnul kassajäägina arvestatud summat 314 764,87 eurot siiski kassas pole. Ka hageja väide, et kui kostja varasemalt on kasutanud AS-i Allecto raha pidades seda enda omaks, viitab pigem asjaolule, et hageja kassajääk ei pruugi olla selline nagu ta väidab seda raamatupidamisdokumentide alusel või hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt olevat. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt jäi ka AS-i Allecto kaupluse kassaaparaati enne raha äraviimist Võra tee 31a Tallinn alati väike vahetusraha järgmiseks päevaks. Seega ei ole hageja seaduslik esindaja seletus, et tema luges vahetult enne raha äravõtmist AS-i Allecto sularahajäägi aadressil Võra tee 31a Tallinn üle, mis klappis sendipealt raamatupidamise andmetega, kui mitte arvestada 314 764,87 eurot, veenev. Kuigi hageja seaduslik esindaja Marika Vahter on vande all kinnitanud, et AS Allecto sularaha oli summas 221 481,24 eurot ning see oli ja osaliselt on seniajani Võra tee 31a majja peidetud erinevatesse kohtadesse, siis ei ole kohtu arvates võimalik vaid hageja seadusliku esindaja seletusele, mida kohus ei pea usaldusväärsteks, tuginedes lugeda tõsikindlalt tõendatuks, et Võra tee 31a Tallinn majas asus 09. märtsil 2014 AS Allecto sularaha summas 221 481,24 eurot. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest nähtub, et kostja võttis 09. märtsil 2014 Võra tee 31a Tallinn majast karbi hagejale kuulunud 120 000 euroga, kostja vande all antud seletuse kohaselt on tema aga Võra tee 31a Tallinn majast võtnud karbi koos 32 000 euroga. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja oli koheselt esitanud politseile fakte raha väidetava varguse kohta, mistõttu peaks iseenesest olema eluliselt usutav, et tegemist oli just hageja rahaga, ei luba kohtul vaid hageja nägemusele tuginedes lugeda tuvastatuks, et tegemist oli hageja rahaga. Ei ole vaidlust selle üle, et kostjat ei ole süüdi mõistetud varguse toimepanemises hageja raha äravõtmise eest Võra tee 31a Tallinn elamust selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuigi hageja on olnud veendunud, et kostja varastas tema raha. Tunnistaja XXX ei kinnitanud hageja väidet nagu oleks kostja tunnistajale väitnud Võra tee 31a majast 120 000 euro äravõtmist. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub küll nagu oleks kostja ise tunnistaja XXX kinnitanud Võra tee 31a Tallinn majast 120 000 euro võtmist, kuid tunnistaja XXX ütlustest ei nähtu, et tunnistaja ja kostja oleksid rääkinud AS-i Allecto rahadest. Samas on tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et kostja väitis tunnistjale, et kostja oli ära võtnud Võra 31a majast 120 000 eurot vastuolus kostja vande all antud seletusega, mille kohaselt kostja ei ole majast kaasa võtnud rohkem kui 32 000 eurot. Kuna tunnistaja XXX ütlused põhinevad kostja poolt edastatud teabel, kuid kostja on vande all kohtus kinnitanud, et tema võttis majast 32 000 eurot ning tunnistaja XXX raha ära viimise juures ei olnud, siis ei ole kohtul põhjust XXX ütluseid eelistada kostja seletusele. Kuna ka hageja ise vahetult väidetava rahakarbi äravõtmise juures ei olnud, siis ei ole kohtu arvates hageja väide tõendatud, et karbis, mille kostja võttis oli karbi äravõtmise hetkel just 120 000 eurot nagu seal hageja väidete kohaselt oleks pidanud olema. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks Võra tee 31a Tallinn majast võtnud endaga kaasa rohkem kui 32 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle kas 32 000 eurot, mille kostja endaga 09. märtsil 2014 kaasa viis, oli AS-i Allecto kassaraha. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et raha, mille kostja võttis oli 50 eurostes kupüürides. Hageja seletuse järgi tegi tema 20 eurostest rahatähtedest sajased pakid, nii tegi ta teiste rahatähtedegagi, mismoodi rahatähed olid aga paigutatud ei olnud tähtis, tavaliselt pani hageja rahatähed serviti. Hageja möönab ka, et kostja ei pruukinudki teada, et raha mille ta ära võttis on AS-i Allecto raha. Kohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et kui AS-i Allecto seaduslik esindaja ja kostja elavad koos, siis ei oleks kostjal aimugi, mis rahadega on tegemist või, et kostja ei olekski teadlik, et majja on peidetud alates 01. jaanuarist 2008 väidetavalt sadades tuhandetes AS-i Allecto raha. Hageja seadusliku esindaja ütlused, et kostja teadis kõiki sularaha peidikuid on samuti vastuolulised, sest oma seletuses on hageja seaduslik esindaja ka öelnud, et aastal 2014 hageja seaduslik esindaja ei kasutanud peidikut, millest kostja oli teadlik. Samas ei ole vaidlust, et raha, mille kostja ära viis asus kostja ja hageja seadusliku esindaja magamistoas kapis, mitte aga kusagil majja peidetuna. Kuna AS-i Allecto suur sularahajääk tekkis hageja väidetel sularahamaksetest, mis tehti AS-i Allecto kontoris aastast 01.01.2008 kuni 08.03.2014 (I kd t.l. 121-216), millise raha võttis hageja kontorist (kauplusest) iga tööpäeva õhtul kaasa AS-i Allecto juhataja Marika Vahter, kes peitis Marika Vahteri vande all antud seletuse kohaselt raha Võra tee

31a Tallinn erinevatesse kohtadesse ning tähtsust ei olnud kuidas raha oli paigutatud, siis ei ole kohtu arvates veenev, et igapäevastest väikestest summadest sai moodustada sajased rahatähtede pakid, mis oleksid olnud just selles karbis mille võttis endaga kaasa kostja. Kohus ei nõustu hageja väitega, et hageja kassarahast väidetavalt äravõetud eurode kuulumist hagejale saaks tõendada ka Marika Vahteri ja XXX sissetulekute puudumisega sellises määras või Marika Vahteri ja XXX abieluliste varasuhete auditist saaks järeldada, et ei Marika Vahter ega XXX, kes elasid samal aadressil, mis on märgitud hageja registriaadressiks, ei saanud omada sellist summat, mis väidetavalt ära võeti (II kd t.l. 1016, II kd t.l. 57, 76). Samas pooled ei vaidle, et hageja on Marika Vahterile maksnud aastal 2012 dividende 22 000 eurot ja aastal 2013 45 788 eurot (I kd t.l. 25-35, lk 6) ning Marika Vahteri ja XXX sissetulekud olid igakuiselt kuni 5 000 eurot ning et Marika Vahter ei usaldanud panku (I kd t.l. 19-23, p 9). Hageja seadusliku esindaja seletus, et Võra tee 31a Tallinn majas ei olnud võimalik, et keegi teine peale hageja hoiaks majas raha, sest seaduslik esindaja hoidis raha oma rahakotis ja keegi teine ei toonud majja sularaha hoiule on ümber lükatud hageja enda seadusliku esindaja seletusega, kus hageja seaduslik esindaja on oma seletuses muuhulgas väitnud, et majja on läbi aastate peitnud sularaha ka XXX. Kostjagi vande all antud seletusest nähtub, et perekonnasääste hoiti karbis, mille kostja 09.03.2014 Võra tee 31a Tallinn majast kaasa võttis, seal olid 50sed rahakupüürid sajastes pakkides, millistele pakkidele oli silt peale pandud, rahapakk, millel silti polnud oli kasutamiseks ja poolik. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et pere (Marika Vahter ja XXX) hoidis sääste kodus sularahas selles samas karbis, mille kostja kaasa võttis ning kuhu raha pani ka kostja ja see sularaha oligi kostja seletuse kohaselt perele kasutamiseks. Kohtu arvates on kostja väide veenev, et karbis, mille kostja Võra tee 31a Tallinn 32 000 euroga võttis olid Marika Vahteri ja XXX abielu kestel kogutud säästud. Ei saa nõustuda, et sularaha äravõtmist hagejalt saaks kuidagi iseenesest järeldada või tuletada kostja arveldusarve väljavõtet hageja poolt tõlgendades, et kui isik ei tee kulutusi ei toidule ega tavapärastele elamiskuludele, siis on ta ära võtnud just hagejalt raha (II kd t.l. 18-22). Kuna käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole vaja välja selgitada, millest kostja elab, siis ei ole asjakohased hageja väited ja tõendid, et kostja elustiili hinnates võiks tõendite kogumis arvata, et kostja on hagejalt raha ära võtnud. Kohut ei veena ka, et järgmisi hageja poolt väidetud kostja tegusid: XXX üritas 10.03.2014 abikaasade ühisarvelt Suurbritannias välja kanda suures summas rahalisi vahendeid ja sõiduauto müük (II kd t.l. 5-7) või et 10. märtsist 2014, ei ilmunud XXX täitma enda töökohustusi AS-s Allectos (kuigi hageja seaduslik esindaja vande all on seletanud, et 2014 XXXei töötanud üldse AS-s Allecto), jättes enda kätte tööandjale kuuluva tehnika ja muu vara (II kd t.l. 19-22) ning, et 10. märtsil 2014 pöördus XXX esindaja Marika Vahteri poole ühisvara jagamise ettepanekuga (II kd t.l. 25-26) saaks kuidagi kaudselt seostada hagejale kuuluva sularahaga. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus võimalikuks vaid hageja seadusliku esindaja seletusele tuginedes lugeda tõendatuks, et Võra tee 31a Tallinn teise korruse kapis karbis asus AS-i Allecto igapäevaselt väikestest summadest kogunenud ja peidetud kassarahast 32 000 eurot. Seega hageja ei ole tõendanud, et 32 000 eurot, mis kostja Võra tee 31a majast ära viis, saaks pidada osaks AS-i Allecto kassarahast. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on ära viinud just hageja kassaraha, siis ei saanud kostja tekitada ka kahju hagejale ega muul moel rikkuda hageja õigusi seoses raha äraviimisega Võra tee 31 Tallinn aadressilt. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Asjaõigusseaduse (AÕS) 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus ei hinda poolte väiteid ja tõendeid seoses hageja seadusliku esindaja Marika Vahteri ja kostja kui endiste abikaasade vaheliste suhetega ja ühisvara jagamisega, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust (I kd t.l. 70-87, II kd t.l. 5-7, 17). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka poolte väidetel ja tõenditel lõpetatud kriminaalmenetluse nr 14230102942 raames tõendite kogumise kohta ja neid kohus ei hinda (II kd t.l. 36-37). Asja lahendamisel ei ole ka tähtsust hageja raamatupidaja XXX ekirjal hagejale, kus raamatupidaja peab vajalikuks arvamust avaldada, et kostja on varastanud hageja raha 120 000 eurot ja raamatupidaja arvamust kohus ei hinda (II kd t.l. 4). Tähtsust ei ole ka poolte väidetel ja tõenditel kas OÜ Accello, mille registrijärgne aadress on samuti nagu hagejal Võra tee 31a Tallinn, oli sularaha ja kas seda sularaha võidi hoida samal registrijärgsel aadressil (I kd t.l. 69, II kd t.l. 40-46). Pooled ei vaidle, et AS Allecto esitas kuriteoteate raha varguse kohta, ja vaidlust ei ole, et kriminaalmenetlus, mis algatati hageja avalduse alusel, lõpetati, mistõttu pole iseenesest tähtsust ka poolte väidetel ja tõenditel selle kohta, sest selle üle pooled ei vaidle, neid kohus ei hinda (I kd t.l. 19-24, 68, II kd t.l. 28-31). Kohus ei hinda XX Xtunnistajana ülekuulamise protokolliga kriminaalasjas nr 14230102942, sest tunnistaja XXX on käesolevas tsiviilasjas vahetult kohtu poolt üle kuulatud, mistõttu tema ütlustel kriminaalasjaprotokollist ei ole tähtsust (II kd t.l. 32-34). Ei ole tähtsust ka poolte väidetel miks hageja sularaha pangas ei hoidnud ja kuidas äriühingul üleüldse oleks mõistlik raha kassas hoida ning selle kohta esitatud poolte väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (II kd t.l. 8-9, 119-216, II kd t.l. 38-39). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 10.01.2018, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud tsiviilasja 2-17-3716 menetlemisel menetluskulu õigusabile 5 237 eurot, millele lisandub käibemaks 1 047,50 eurot. Samuti on kostja palunud arvesse võtta kostja õigusabikulu seoses kostja esindamisega 10.01.2018 kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestvusele. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses toiminguid järgmise ajakuluga: Toiming Aeg 10.04.2017 kohtuasja olemasolevate materjalide esmane analüüs, päringud 2h äriregistrisse 18.04.2017 kiri kohtule palvega täpsustada/pikendada hagile vastamise 0 h 30 m tähtaega. Asja materjalide allalaadimine e-toimikust ja tutvumine materjalidega, mida ei olnud edastatud kliendi kaudu. 08.-12.05.2017 kostja vastuse ettevalmistamine 9 h 40 m 15.05.2017 kostja vastuse täpsustamine, esitamine e-toimiku kaudu kohtule ja 0 h 20 m saamine e-postiga hageja advokaadile

23.05.2017 hageja 23.05.2017 seisukohtadega tutvumine, seisukohtadest 0 h 45 m tulenevalt päringud kinnistusraamatusse, kliendile kommentaaride koostamine 24.05.2017 telefoninõupidamine kliendiga, hageja 23.05.2017 0 h 30 m menetlusdokumendist tuleneva kirjaliku seisukoha koostamine, selle esitamine kohtule e-toimiku kaudu ja saatmine hageja advokaadile e-postiga 07.06.2017 hageja 06.06.2017 seisukohtade esmane analüüs ja kliendile 1 h 45 m kommenteerimine 08.06.2017 telefoninõupidamine kliendiga 0 h 35 m 09.06.2017 kliendi poolt saadetud täiendavate materjalidega tutvumine, 0 h 30 m telefoninõupidamine kliendiga 16.06.2017 hageja 06.06.2017 seisukohast tulenevate kirjalike seisukohtade 5 h koostamine, telefoninõupidamised kliendiga, menetlusdokumendi esitamine kohtule e-toimiku kaudu ja saatmine hageja advokaadile e-postiga 25.09.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine 1 h 10 m 25.09.2017 kohtuistungil osalemine, telefoninõupidamine kliendiga 1 h 45 m 28.09.2017 25.09.2017 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja kliendile koos 0 h 15 m kommentaaridega edastamine 03.10.2017 hageja uue tõendiga tutvumine, päring äriregistrisse, kirjavahetus 0 h 20 m kliendiga 03.11.2017 äriregistrist kõikide hageja juhtorganite volitusi puudutavate 4 h 30 m materjalide hankimine ja nende analüüs, kronoloogilise tabeli koostamine, õigusliku olukorra analüüs 16.11.2017 taotluse koostamine hageja esindaja 0 h 30 m esindusõiguse kontrollimiseks 27.11.2017 hageja 27.11.2017 menetlusdokumendiga tutvumine ja seda 0 h 30 m kommenteeriva menetlusdokumendi koostamine 05.01.2018 tunnistajate ülekuulamise järjekorda käsitleva seisukoha 0 h 20 m koostamine ja e-toimiku kaudu esitamine 08.01.2018 kohtumised kliendiga, ettevalmistumine istungiks, 4 h menetluskulude nimekirja koostamine 10.01.2018 kohtuistungil osalemine 7h

KOKKU

41 h 55 m Kohus leiab, et väljatoodud toimingud kostja menetluskulude nimekirjas olid kohtu arvates menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on kostjal seega aega kokku kulunud 41 tundi ja 55 minutit. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Puudus vajadus kohaldada ka näiteks varem kehtinud või välisriigi õigust, samuti ei olnud asi tõendite poolest erakordselt mahukas. Kohtu arvates võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ei olnud kostjal põhjendatud kasutada õigusabi tunnihinnaga üle 140 euro, millele lisandub käibemaks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhjendatud menetluskulud 7 042 (41h55mx140x20%) eurot.

Kostja on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.