A. P. hagi J. S.-i vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. P. (isikukood: XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja: J. S. (isikukood: XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Liis Venelainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A. P. hagi J. S.-i vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.02.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3.Tühistada käesolevas tsiviilasjas määratud kohtuistung toimumisajaga 30.04.2025 kell
4.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtulahendi jõustumisest.
Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus
1.Pärnu Maakohtu menetluses on A. P. (hageja) hagi J. S.-i (kostja) vastu kinnistu omandiõiguse
2-24-3175 tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema tänaseks surnud abikaasa V. P. kinkinud 05.05.2017 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga enda täisealisele lapsele kostjale kinnistu aadressil XXX (reg.nr XXX). Hageja taganes 22.12.2022 notariaalselt tõestatud taganemisavaldusega kinkelepingust ja tegi kostjale ettepaneku omandiõigus kinnisasjale hagejale üle anda ehk tagastada ja ilmuda selleks asjaõiguslepingu tõestamisele 06.12.2022 hageja elukohta. Hageja taganes kinkelepingust kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu. Kostja sai taganemisavalduse kätte 22.11.2022, sest ta teatas 24.11.2022 e-kirjaga notarile, et taganemisavalduses on kirjas vale ja laim. Samuti esitas kostja volitatud esindaja 09.01.2023 vastuväite taganemisavaldusele. Hageja leiab, et kuna hageja on sõlmitud kinkelepingust taganenud, siis on tal õigus nõuda kingitud eseme tema omandisse tagastamist ja kinnistusraamatu kande muutmist, et vahepealne omanikukanne kostja omandi kohta kustutatakse ja hageja kantakse uuesti omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on palunud hagis kohustada kostjat tagastama ja andma selleks hagejale üle omandiõigus kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnitusosakonna peetava kinnistusregistri registriossa number XXX. Määrata, et kostja tahteavaldust omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimisel asendab kohtuotsus. Kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks viisil, et kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost omanikukanne ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja.
3.Kohus on 27.02.2024 määrusega rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning määranud hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hageja kasuks eelmärge ja märkus kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgnevalt: 1) eelmärge tsiviilasjas nr 2-24-3175 esitatud J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) nimel oleva kinnistu üleandmise nõude tagamiseks A. P. (A. P., isikukood XXX) kasuks; 2) märkus: tsiviilasjas nr 224-3175 on A. P. (A. P., isikukood XXX) esitanud hagiavalduse J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks.
4.Kostja esitas 09.03.2024 kohtule määruskaebuse 27.02.2024 määrusele, milles mh märkis, et kinkelepingu kohaselt on kinkijaks vara ühisomanikud A. P. ja V. P. . Kuna V. P. on surnud, siis ei ole õiguslikult ainult ühel elus oleval ühisomanikul kinkelepingust taganeda. VÕS § 270 lg 2 kohaselt, kui kinkija sureb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist (sp siis VÕS § 270 lg 1 märgitud tähtaeg 1 aasta), lähevad lõikes 1 nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja ei taganemisavalduses ega hagis välja toonud, et kostja põhjustas V. P. surma tahtlikult ja õigusvastaselt või ta takistas teda lepingust taganemast. Õiguslikult ei ole võimalik selline olukord, kus hageja on mõtteliselt kinkinud 1⁄2 kinnistu, saab lepingust taganeda kogu kinnistu osas. Kostja leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu.
5.Hageja on oma 21.03.2024 menetlusdokumendis leidnud, et kinkelepingust taganemisele ei laiene VÕS § 270 lg 2 piirang, sest hoolimata asjaolust, et V. P. on surnud, oli ka A. P. kinkija ning ta on elus ning temal on õigus hinnata, kas kingi saaja on tema suhtes jämedat tänamatust üles näidanud, või mitte ja koos sellega ka taganemisõigust teostada.
6.Kostja oma 13.08.2024 menetlusdokumendis tõi välja, et hageja ei ole tõendanud, et talle on pärimise korras üle läinud abikaasa õigus kinkelepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et V. P. õigus kinkelepingust taganeda, on üle läinud hagejale.
7.Hageja leiab, et hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda ilma teise kinkija, abikaasa V. P. -ta, sest V. P. oli surnud. Hageja ei ole taganemisõigust pärinud, vaid see kuulus temale kui ühele kinkijale, abikaasade ühisvarasse kuulunud eseme endisele ühisomanikule. Hageja on 11.02.2025
2-24-3175 toimunud eelistungil selgitanud, et V. P. pärimismenetlust pole läbi viidud. Kui V. P. elas, kinkisid nad hagejaga ennast varatuks ühiselt, mistõttu on abikaasade osad määramata ja sellest tulenevalt on üleelanud abikaasal taganemisõigus. Hageja 11.03.2025 menetlusdokumendis leiab, et hageja on kinkelepingust taganenud ja nõuab hagiga terve XXX kinnistu tagastamist, hoolimata asjaolust, et kinnistu oli kinkelepingu sõlmimise ajal hageja ja tema tänaseks surnud abikaasa V. P. ühisomandis. Hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda, sest ta oli ise kinkelepingu järgi kinkija ning taganemisalus tekkis alles pärast teise kinkija surma 18.07.2018. Kinkelepingust taganemise õigus ei läinud üle V. P. teistele pärijatele PKS § 270 lg 2 alusel, et nad oleks pidanud taganemisõigust teostama ühiselt, sest taganemise alust ei olnud tekkinud enne pärandi avanemist ja nad ei saanud seda pärida. Kui kohus sellega ei nõustu ja leiab, et hageja ei saa nõuda omandi tagasikandmist sellele osale kinnistust, mille oleks pärinud V. P. teised pärijad, peale hageja, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt, 5/8 mõttelise osa kinnisasjast, ulatuses.
8.Kostja esitas 25.03.2025 kohtule taotluse jätta hageja hagi läbi vaatamata. Kostja hinnangul võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest puudub selgus, kas hageja oli V. P. ainus pärija ja saab kinkelepingust üksinda taganeda. Vaidlusalune kinnistu kuulus kinke ajal hageja ja tema abikaasa, V. P. , ühisomandisse. V. P. suri XXX ehk enne seda, kui hageja kinkelepingust taganes. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kes on V. P. õigusjärglased, kes saavad taganemise tulemusena nõuda kinnisasja omandi üleandmist. Hageja paljasõnalistest selgitustest lähtuvalt justkui ei olnud V. P. -l pärijaid, millest tulenevalt on hagejal üksi võimalik nõuda XXX kinnistu käsutamiseks kostja nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Kostja sellega ei nõustu. Kuigi kohustustehingu (kinkelepingu taganemisavalduse) sai hageja teha iseseisvalt (VÕS § 12 lg 1), siis kinnistu käsutamiseks on vaja V. P. pärija(te) nõusolekut. PärS § 18 lg 1 sätestab, et PärS § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Ei saa välistada, et V. P. pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus, kelleta hageja nõuet täita ei saa. Riigikohus on selgitanud, et rahuldada ei saa sellist haginõuet, mille tulemusel kajastuks kinnistusraamatus üks ühisomanikest ainuomanikuna. Kostja hinnangul võib viidatud seisukoht olla asjakohane käesolevas vaidluses. Hagi rahuldamise korral kajastuks kinnistusraamatus XXX kinnistu omanikuna ainult hageja, kuigi omanikuna peaks kajastuma ka V. P. pärija(d), juhul kui hageja ei olnud V. P. ainupärija. Selle kohta, kas hageja oli ainus pärija, teadmine puudub. Alternatiivse käsitlusena viitab hageja, et hagi tuleb rahuldada 5/8 ulatuses. Kostjale jääb see taotlus ebaselgeks. Hageja on taotlenud kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostja nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Seda taotlust ei ole võimalik rahuldada osaliselt. Järelikult ei ole hagi rahuldamisega võimalik saavutada hageja eesmärki. Tulenevalt eelnevast esineb kostja hinnangul TsMS § 423 lg 2 p 2 kohane alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema tänaseks surnud abikaasa V. P. kinkinud 05.05.2017 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga enda täisealisele lapsele (kostjale) kinnistu aadressil XXX (reg.nr XXX). Hageja ja tema abikaasa V. P. olid kinnistu ühisomanikud. Tulenevalt VÕS § 268 lg 1 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja toetub VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 268 lg-st 1 tuleneva alusetu rikastumise nõude esitamine eeldab seega õiguslikult võimaliku taganemisavalduse esinemist ja olemasolu, st vastavad hagi aluseks olevad asjaolud peavad olema esile toodud. VÕS § 270 lg 1 alusel võib
2-24-3175 kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
11.VÕS § 192 lg 1 alusel, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks.
12.Vaidlust ei ole selles, et kinkelepinguga on hageja ja V. P. kinkinud neile kuulunud ühisvara kostjale, kuid taganemisavalduse on kingisaajale esitanud ainult hagejal. Kohus leiab, et kehtivaks kinkelepingust taganemiseks peaks hageja käesoleval juhul tahteavalduse esitama koos V. P. pärijatega, mida hageja ei ole teinud. Kohus on kinkelepingust taganemisavalduse tegemist üksnes hageja poolt menetlusosalistega 11.02.2025 toimund eelistungil arutanud. Hageja on käesolevas menetluses leidnud, et et hageja võis taganemisavalduse teha ka üksinda, kuna teine kinkija on surnud. Kohtu hinnangul ei ole aga nimetatud hageja seisukoht VÕS § 192 lg 1 esimese lausega kooskõlas. 11.02.2025 toimunud eelistungil märkis hageja mh, et V. P. pärimismenetlust läbi ei ole viidud ning ei ole teada, kes on V. P. pärijad. Kohus on seisukohal, et kuivõrd V. P. pärimismenetlust pole läbi viidud ning pärijad pole välja selgitatud, siis ei ole ka antud põhjusel käesoleval juhul kohtule esitatud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kinnistu oli hageja ja tema abikaasa ühisomandis, siis kehtiva taganemisavalduse olemasolul ning nõude rahuldamisel tuleks kinnistu tagastada PärS § 130 lg 1 ja § 147 alusel hageja ning tema abikaasa pärijate ühisomandisse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
13.Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.
14.Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb 30.04.2025 kell 11.00 määratud istungi aeg tühistada.
15.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on käesoolevas menetluses 27.02.2024 määrusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldanud ning hagi tagamise abinõuna määranud kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hageja kasuks eelmärge ja märkus kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgnevalt: 1) eelmärge tsiviilasjas nr 2-24-3175 esitatud J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) nimel oleva kinnistu üleandmise nõude tagamiseks A. P. (A. P., isikukood XXX) kasuks; 2) märkus: tsiviilasjas nr 2-24-3175 on A. P. (A. P., isikukood XXX) esitanud hagiavalduse J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks. Kuivõrd kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb 27.02.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada.
Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
17.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
2-24-3175 Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
18.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.