Mõista XX-lt YY kasuks välja määruskaebuse menetlemise kulude hüvitis 198 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale (resolutsiooni p 4) ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 178 lg 2).
2-17-16921 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 10. novembril 2017 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik I, kohtutäitur) 31. oktoobri 2107. a otsuse täiteasjas nr 176/2014/1135. Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur 31. oktoobri 2017. a otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse täitemenetluse uuendamise otsuse tühistamiseks ja uuendamise peatamiseks ning sundväljatõstmisega seotud täitetoimingute tegemiseks, sh sundväljatõstmiseks 28. novembril 2017 kell 11. Kohtutäitur leidis ekslikult, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud sedavõrd erandlikke asjaolusid enda tervise kohta, mis annaksid alust väljatõstmiseks algatatud täitemenetlus peatada. Uuendatud täitemenetlus tuleb peatada, sest väljatõstmisotsuses ei ole märgitud temaga koos elavate kolmandate isikute väljatõstmist. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse viia läbi ekspertiisi avaldaja tervisliku seisundi tuvastamiseks ning palus peatada täiteasjas menetluse vähemalt kuueks kuuks.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur on määranud neli korda aja kinnisasja vabatahtlikuks väljaandmiseks ja võlgnike ning nendega koos elavate isikute sundkorras väljatõstmiseks. Kõikidel kordadel on olnud erinev takistus, mille tõttu ei ole toimingut teha saanud. Kohtutäitur müüs väljaandmisele kuuluva kinnisasja ja tagastas enamlaekunud tulemi 17 529 eurot 86 senti avaldaja kontole juba 20. jaanuaril 2015. Võlgnikul ja temaga koos elavatel isikutel on olnud piisavalt aega, et leida uus eluase ja oma vallasasjad ümber kolida.
3.YY (puudutatud isik II, sissenõudja) palus jätta avalduse rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust tema väljatõstmiseks algatatud täitemenetlus peatada või kohtutäituri otsus tühistada. Avaldajal on olnud piisavalt aega elu ümberkorraldamiseks, kuid ta ei ole selleks midagi teinud. Avaldaja väidetav kehv tervis ja majanduslik olukord ei ole tal takistanud viie aasta jooksul erinevaid kaebusi kohtule esitada ega seganud vallatava maja remontimist. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus jättis 28. novembri 2017. a määrusega avaldaja ekspertiisitaotluse rahuldamata ja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning tühistas alates määruse jõustumisest hagi tagamise abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamise. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 ja 2 ja § 46 lg 2 p-le 2.
2-17-16921 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt uuendas kohtutäitur põhjendatult 18. septembri 2017. a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 176/2014/1135, sest peatamist tinginud asjaolu langes ära. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et täitemenetlust takistab asjaolu, et enampakkumise aktis ei ole nimetatud kõiki isikuid, kes peavad kinnisasja valduse üle andma. Sundenampakkumise akt on täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, s.t kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Alusetu on ka võlgniku väide selle kohta, et täituril puudub õigus nõuda ZZ-lt kinnisasja valdust, sest tsiviilasjas nr 2-14-62246 ei ole kohus otsuses kohustanud üürnikku ZZ valdust üle andma. Nimetatud kohtuasjas on kohus leidnud, et kinnisasja koormamine väidetavalt 2011. aasta sügisel (enne enampakkumist) 10 aastaks sõlmitud üürilepinguga ei oma õiguslikke tagajärgi, sest sellist lepingut ei olnud sõlmitud. Pärnu Maakohus tuvastas 20. juuni 2016. a otsusega, et ZZ-l ei ole olnud õigust üürilepingu alusel kinnisasja vallata. Seega võib kohtutäitur nõuda enampakkumise akti alusel valduse üleandmist nii võlgnikult, ZZ-lt kui ka teistelt sama kinnistut valdavatelt isikutelt. Kordusenampakkumise akti alusel tuleb kinnisasi vabastada kõigi isikute asjadest. Sundtäitmist ei takista võlgniku suutmatus talle antud tähtaja jooksul kinnistult ära viia nii enda isiklikud asjad kui loomade aedikud. Täitemenetluses on võlgnikule antud piisavalt aega, et toimetada kinnisasjalt ära nii loomade puurid kui kolmandatele isikutele kuuluvad asjad. Enampakkumine toimus 10. septembril 2012 ja täitemenetlust alustati 6. juulil 2014. Seega oli avaldajal 3 aastat aega, et võtta ette samme kinnisasja uuele omanikule üleandmiseks.
27.novembri 2017. a ärakuulamisel andis võlgnik kohtule ütlusi, et tal ei ole võimalusi uue elukoha saamiseks, selgusetu on ka kinnisasjal aedikus hoitavate loomade saatus. Eeltoodule vaatamata ei ole võlgnik soovinud võtta vastu kohaliku omavalitsuse pakutavat teist elukohta ega palunud ka abi loomade varjupaigast koerlaste toimetamiseks mujale. Seega ei ole võlgnik ise astunud vajalikke samme selleks, et kinnisasi tegelikule omanikule üle anda, ning seda ei ole ka pikas perspektiivis ette näha. Selline olukord ei ole põhjendatav kaebaja huviga kasutada kinnisasja enda loomade ja asjade hoidmiseks, kui kinnisasja tegelikul omanikul puudub määramatuks ajaks võimalus enda omanikuõigusi teostada. Avaldajal kinnisasja valduse säilitamine saab toimuda ainult kokkuleppel uue omanikuga. Puudutatud isik II ei ole kohustatud tagama, et avaldajal oleks koht, kus elada. Kui võlgnik on teinud kinnisasjal asuva elamu parandamiseks kulutusi, siis on tal võimalus esitada nõue omaniku vastu kulutuste hüvitamiseks. Avaldajale määratud 70% töövõimekaotuse põhjuseks on haigestumine, diagnoosiga XXX ning sotsiaalkindlustusamet on avaldajale määranud toetuse 200 eurot, mistõttu on kaebaja leidnud, et ka majanduslikult ei ole tal võimalik leida endale uut eluruumi. Võttes arvesse, et avaldaja on enda tervisliku seisundi kohta tõendid esitanud, siis ei ole põhjendatud määrata täiendavalt tervisliku olukorra tuvastamiseks ekspertiis (TsMS § 238 lg 1 p 2). Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud sedavõrd erandlikke asjaolusid enda tervise kohta, mis annaksid alust peatada väljatõstmiseks algatatud täitemenetlus. Avaldaja ei ole statsionaarsel ravil ning tervise tõttu ei ole takistatud tema osavõtt täite- ja kohtumenetlusest. Avaldaja on selgitanud, et ta saab ravi, sest seoses täitetoimingutega on pingeolukord süvenenud. Võttes arvesse diagnoosi (XXX) võib olla alust avaldaja väitel, et uuendatud täitemenetlusest põhjustatud emotsionaalse seisundi tõttu on tal raske enda kodust lahkuda, kuid selline tervislik seisund ei saa olla põhjuseks täitetoimingute jätkuvaks edasilükkamiseks. Raske haigestumine täitemenetluse seadustiku järgi tähendab siiski olukorda, kus võlgnik on tervisliku seisundi
2-17-16921 tõttu võimetu menetluses osalema. Praegusel juhul on kaebaja võimeline osalema täitemenetluses ja kasutama aktiivselt enda menetlusõigusi. Seega ei ole avaldaja tervislik seisund selline, mis takistaks tal uut eluruumi otsida ja ära kolida. Avaldajal tuleb kasutada abi, mida pakub kohalik omavalitsus, kui kolimine on materiaalsete võimaluste puudumise tõttu raskendatud. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikule II on asjas osutatud õigusabi 5,25 tundi tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga). Kokku olid tema õigusabikulud 726 eurot, mis on asja mahtu ja menetlusdokumentide sisu arvestades vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb avaldajal tasuda riigituludesse riigilõiv avalduse esitamise eest 15 eurot ja hagi tagamise taotluse eest 50 eurot. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt lähtus maakohus üksnes sissenõudja huvidest ja vajadustest, jättes kõrvale avaldaja põhjendused ja argumendid, mis puudutavad avaldaja tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda. Avaldaja ei seadnud kahtluse alla sissenõudja õigusi, kuid palus arvestada reaalseid põhjusi, miks ei ole võimalik täituri otsust täita, ja palus täitemenetluse peatada või pikendada selle täitmist kuue kuu võrra. Maakohus jättis avaldaja ülekuulamisel olulised faktid ja kohtu ettepanekud sissenõudjale protokollimata. Maakohus viitas, et avaldaja oleks võinud juba aastaid tagasi hakata majast välja kolima, kuid avaldajal puudus vajadus ja põhjus majast välja kolida kuni üürilepingu vaidluse asjas kohtuotsuse jõustumiseni 4. mail 2017. Täituri antud väljakolimise tähtaeg 2 kuud on väga lühike aeg, et kõik taluga seotud isikud leiaksid uued elukohad. Avaldaja ei saa kolida linna üürikorterisse ega võtta vastu sotsiaalkorterit, kuna nendes kõigis on loomapidamise keeld. Väide, et loomad võib anda varjupaika, viitab kohtu vähesele informeeritusele varjupaikade olemusest ja tingimustest. Lisaks pole kõik loomad varjupaigasobilikud. Avaldaja on korduvalt ja selgesõnaliselt väljendanud, et palub väljakolimiseks aega 6 kuud. Sissenõudja menetluskulude väljamõistmine avaldajalt on ebaõiglane ning sissenõudja esindaja esitab kohtule põhjendamatult suuri esinduskulusid. Maakohus jättis avaldaja väited sissenõudja õigusabikulude kohta arvestamata.
6.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja ettekäänded kinnisasja valduse vabastamata jätmiseks otsitud ja vastuolulised. Menetluses kogutud informatsiooni ja tõendite alusel ei ole avaldaja tervis ega rahaline olukord sugugi nii halvad, et takistaksid kinnisasja vabastamist.
7.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldajal olnud piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks, et kinnisasja valdus vabastada. Avaldaja taotlusel ja sissenõudja nõusolekul oleks kohtutäitur saanud kaaluda TMS § 180 lg-s 2 sätestatud maksimaalse tähtaja pikendamist, kuid avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile taotlust pikendada vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaega.
2-17-16921
8.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendmaiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
10.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on avaldaja seisukohti arvestanud ja kõigi avaldaja väidete kohta määruses seisukoha võtnud ning asunud põhjendatult seisukohale, et avaldaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis andnuks kohtutäiturile või kohtule alust täitemenetlus TMS § 46 järgi peatada, sh ei saa avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et täitemenetlus tuleks peatada avaldaja raskesti haigestumise tõttu (TMS § 46 lg 2 p 2). Seetõttu on alusetu avaldaja etteheide, et maakohus on lähtunud üksnes sissenõudja huvidest ega ole avaldaja argumente arvestanud. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks ka see, et maakohus ei ole kõiki ülekuulamisel avaldatud väiteid protokollinud. TsMS § 477 lg 8 järgi protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ning ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praeguses asjas leidis maakohus, et sissenõudja esindaja kulud on kogu ulatuses põhjendatud. Asjaolu, et maakohus ei pidanud põhjendatuks avaldaja etteheiteid esindajal menetlustoiminguteks tegemiseks kulunud aja (5 tundi 15 minutit) ja esindaja tunnitasu määra (132 eurot) kohta, ei anna alust järeldada, et maakohus oleks eksinud esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates.
11.Eelnevat arvestades ei anna avaldaja määruskaebus alust maakohtu määrust tühistada ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Sissenõudja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse menetlemisega seotud kuluks esindajakulu 330 eurot. Esindajal kulus nimekirja järgi avaldaja
2-17-16921 määruskaebusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja seisukoha koostamiseks kokku 2,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole esindaja kulud kogu ulatuses põhjendatud. Arvestades asjaolu, et avaldaja määruskaebuses (sisuliselt 1 lk) on esitatud samad väited, mis on esitatud maakohtule, ei saanud esindajal kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, mis olulises osas kordas seniseid seisukohti (sisuliselt 1,5 lk), ning kliendiga suhtlemiseks kuluda kogemustega esindajal enam kui 1,5 tundi. Esindaja tunnitasu oli 132 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa õigusteadmistega esindaja tavapärast tasumäära. Eelnevat arvestades on sissenõudja määruskaebuse menetlemise vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 198 eurot (1,5 tundi × 132 = 198 eurot), mis tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista. Vastavalt sissenõudja taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.