15. veebruar 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7622
Tsiviilasi
Xxxx ja Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu täiteasjades nr 025/2014/2700 ja 025/2014/2701 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Xxxx OÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx, elektronpost [email protected]) Xxxx (isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Kiik (elektronpost [email protected]) ja Liisa Linna (elektronpost [email protected])
Kostja
Xxxx OÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx, 10122 Tallinn) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab (elektronpost [email protected]) ja Hanne-Loore Härma (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 20.06.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xxxx OÜ (registrikood xxxx) 20.06.2017 kohtuistungil esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
2.Võtta menetlusse Xxxx OÜ (registrikood xxxx) ja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) hagiavaldus 02.11.2017.a Harju Maakohtule esitatud tervikhagis esitatud nõuetes.
Jätta rahuldamata Xxxx OÜ (registrikood xxxx) hagiavaldus Xxxx OÜ (registrikood xxxx) vastu nõudes tunnistada täiteasjas nr 025/2014/2700 sundtäitmine lubamatuks suuremas ulatuses kui Xxxx OÜ (registrikood xxxx) ja Xxxx, isikukood xxxx) võlgnetav 1776,18 eurot.
4.Jätta rahuldamata Xxxx, isikukood xxxx) hagiavaldus Xxxx OÜ (registrikood xxxx) vastu nõudes tunnistada täiteasjas nr 025/2014/2701 sundtäitmine lubamatuks suuremas ulatuses kui Xxxx OÜ (registrikood xxxx) ja Xxxx, isikukood xxxx) võlgnetav 1776,18 eurot.
5.Rahuldada osaliselt Xxxx OÜ (registrikood xxxx) ja Xxxx, isikukood xxxx) hagiavaldus Xxxx OÜ (registrikood xxxx) vastu alternatiivsetes nõuetes. 1 (9)
6.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 025/2014/2700 ja 025/2014/2701 selliselt, et sundtäitmine on lubatav kokku üksnes viivise 18 788,60 (kaheksateistkümne tuhande seitsmesaja kaheksakümne kaheksa koma kuuekümne) euro osas.
7.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2016 ja 06.07.2016 kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) menetluskulud nende endi kanda.
9.Jätta kindlaks määramata Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Xxxx OÜ (hageja 1) ja Xxxx (hageja 2) esitasid 13.05.2016 hagiavalduse Xxxx OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (I kd, tl-d 1-11). Hagiavaldus sisaldas hagi tagamise avaldust. Kohus rahuldas 17.05.2016 hagi tagamise avalduse ja peatas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 025/2014/2701 (I kd, tl 77). Kohus tegi 06.07.2016 täiendava määruse hagi tagamise kohta (I kd, tl 83). Kohus jättis hagi 07.07.2016 käiguta (I kd, tl 86). Hagejad esitasid 04.08.2016 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 89-95). Kohus võttis hagi 07.12.2016 menetlusse (I kd, tl 105). Kostja vastas hagile 04.01.2017 (I kd, tl-d 109-114). Eelistung toimus 11.04.2017 (I kd, tl-d 160-163). Hageja esitas 12.05.2017 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 133137). Kostja vastas hageja 12.05.2017 menetlusdokumendile 19.05.2017 (I kd, tl-d 145-149). Eelistung toimus 20.06.2017 (I kd, tl-d 170-173). Hageja esitas 02.11.2017 tervikhagi (I kd, tl-d 178185). Kostja vastas tervikhagile 24.11.2017 (I kd, tl-d 187-195).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kinnitati hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustusid hagejad solidaarselt tasuma kostjale põhivõlgnevusena 40 000 eurot igakuiste osamaksetena suurusega 2000 eurot. Osamaksed tuli tasuda iga kuu 25. kuupäevaks. Pooled leppisid kokku, et osamakse tegemisega viivitamise korral on hagejad kohustatud solidaarselt tasuma viivist 0,5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et osamakse tasumise kohutuse rikkumise, s.h mistahes osamakse tegemisega hilinemise korral muutub kompromissisumma tasumata osa täies ulatuses sissenõutavaks. Samuti leppisid pooled kokku, et osamakse tasumise kohustuse rikkumise korral on hagejad kohustatud tasuma leppetrahvi 1000 eurot. 2 (9)
Hageja 2 laste ja elukaaslasega uhtus 16.06.2014 raske liiklusõnnetus. Hageja 2 jäi töölt kõrvale, et hoolitseda laste ja elukaaslase eest. Hagejad pidid esimese osamakse tegema hiljemalt 25.06.2014. Hagejal 1 puudus vara kohustuse täitmiseks. Hagejal 2 läks toimunust saadud šoki tõttu meelest esimene osamakse teha. Hageja 2 palus kostjalt 26.06.2014 maksmise alustamiseks pikendust kuni 16.07.2014. Hageja 2 tasus esimese makse 2000 eurot 24.07.2014. Kostja pöördus 12.09.2014 täitemenetluse alustamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi poole, kes alustas täitemenetlust. Hagejad ja kostja sõlmisid 24.10.2014 elektronkirjavahetuses kokkuleppe, mille kohaselt loobus kostja täitemenetluses täiendava intressi arvestamise. Hagejad ja kostja sõlmisid 30.10.2014 allkirjastatud kokkuleppe, millega kujundati ümber kompromissist tulenev võlasuhe ning fikseeriti lõpliku võlasummana 50 828,89 eurot, millest hagejatel on tasumata 1775,99 eurot. Kostja on loobunud nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus tekkida võiva viivise tasumise nõudest. Alternatiivselt taotlevad hagejad viivise vähendamist, sest pooled on pidanud läbirääkimis kõrvalnõuete mittenõudmise suhtes ja kostja on esitanud eksitavaid tahteavaldusi, nagu oleks ta kõrvalnõuetest loobunud; kostja on saanud põhivõla kätte sama aja jooksul, nagu selle nägi ette täitedokumendiks olev kompromiss; kostja ei ole kandnud kahju; hagejate majanduslik olukord ei võimalda kumuleerunud viivisesummat tasuda; ei ole õiglane karistada hagejaid kõrvalnõuetega ulatuses, nagu kostja nõuab; hagejad said 26.06.2014 toimunud suhtlusest kostjaga aru, et kostja loeb viivituse põhjendatuks ega hakka viivist arvestama kogu nõudesummalt; hagejad mõistsid 30.10.2014 sõlmitud nõusolekus ositi tasumiseks, et viiviseid edasi ei arvestata; kostja peatas 24.10.2014 kompromissipakkumisega viivisenõude. Kohtutäitur on poolte kokkulepet ignoreerinud. Viivis on karistusliku iseloomuga. Kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi raha tasumise kohustuse rikkumise eest (I kd, tl-d 178-185).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja leiab, et Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kinnitatud kompromiss on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole sõlminud hagejatega kokkulepet kompromissist tulenevate nõuete ümberkujundamiseks, s.h lõplikuks fikseerimiseks. Kostja ei ole loobunud kõrvalnõuete esitamisest. Pooled ei ole 20.10.2014 kuni 24.10.2014 peetud e-kirjavahetuses sõlminud hagejate kirjeldatud kokkulepet. Kostjal on õigus nõuda leppetrahvi. Viivise vähendamise taotlus on põhjendamatu (I kd, tl-d 187-198). II.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
Vastuväide kohtu tegevusele
4.Kostja esitas 20.06.2017 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele. Kohus avaldas istungil: „kohus saab aru, et kostja oleks pidanud saama 45 198,99 eurot, kohtutäitur oleks pidanud saama 5629,90 eurot. 1455,29 eurot peaks veel saama kohtutäitur. 43 423 eurot on saanud kostja ja peaks saama veel 1775,99 eurot. 1776,18 eurot saaks kostjad hagejalt nõuda eeldusel, et poolte vahel oli kokkulepe kompromissi summa osas“ (I kd, tl 172). Kostja esindaja avaldas: „Kostja esitab vastuväite kohtu tegevusele. Hagejad ei ole sellised numbreid kuskil välja toonud, ka hagi esemes pole selliseid numbreid välja toonud“ (I kd, tl 172). TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus täitis asjaolude arutamisega TsMS § 351 lõikes 1 sätestatud kohustust. Kohtu poolt avaldatu ei kujutanud kohtu poolt siduvate seisukohtade võtmist menetluses. Seetõttu ei ole kohus rikkunud menetlusõigust, mistõttu tuleb kostja vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata. Menetletavad nõuded
3 (9)
5.Hagejad esitasid 04.08.2016 menetlusdokumendis hageja 1 nõude tunnistada täiteasjas nr 025/2014/2700 sundtäitmine lubamatuks suuremas ulatuses kui kostjale võlgnetav 2060,97 eurot ja hageja 2 nõude tunnistada täiteasjas nr 025/2014/2701 sundtäitmine lubamatuks suuremas ulatuses kui kostjale võlgnetav 2060,97 eurot (I kd, tl-d 93, 94). Kohus võttis hagiavalduse 07.12.2016 menetlusse (I kd, tl 105). Hagejad muutsid 02.11.2017 kohtule esitatud tervikhagis oma nõudeid ning esitasid täiendavalt alternatiivsed nõuded. Hagejate nõuded olid järgmised. Hageja 1 taotles sundtäitmise täiteasjas nr 025/2014/2700 lubamatuks tunnistamist suuremas ulatuses kui võlgnetav 1776,18 eurot. Hageja 1 esitas täiendavalt alternatiivse nõude tunnistada täiteasjas nr 025/2014/2700 sundtäitmine lubamatuks pärast 12.09.2014 põhinõudelt 40 000 eurot ja leppetrahvilt 1000 eurot arvestatud viiviste osas. Hageja 2 esitas sama sisuga nõuded sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/2701 (I kd, tl 178). Kohus ei ole senises menetluses võtnud selget seisukohta hagejate nõude muutmise osas, kuid on andnud kostjale võimaluse muudetud nõuetega hagiavaldusele vastata. Kostja on laiendatud nõuetele ja täiendavalt esitatud alternatiivsetele nõuetele vastanud 24.11.2017 (I kd, tl-d 187-198). Kohus peab hagi muutmise lubatavuse kohta menetluses võtma selge seisukoha (vt nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15; Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-16, p 15). Kohus lubab hagejatel muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet selliselt, et kummagi hageja lõplikuks nõudeks jääb sundtäitmise lubamatuks tunnistamine suuremas ulatuses kui võlgnetav 1776,18 eurot. Kohtu hinnangul kujutab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ulatuse muutmine endast TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes põhinõude laiendamist, mis ei kujuta endast hagi muutmist TsMS § 376 lg 1 mõistes. Hageja esitas tervikhagis alternatiivsed nõuded. Tervikhagi vastab alternatiivsete nõuete osas hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Kohus võtab alternatiivsed nõuded menetlusse ja lahendab need ühes menetluses koos varem esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetega. Kohus ei määra kostjale eraldi tähtaega tervikhagis esitatud laiendatud nõutele ja alternatiivsetele nõuetele vastamiseks, sest kostja on laiendatud nõuetele ja täiendavalt esitatud alternatiivsetele nõuetele vastanud 24.11.2017 (I kd, tl-d 187-198). Hagiavalduse lahendamine ilma kostjale eraldi vastamistähtaja määramiseta ei riku seetõttu poolte õigusi ega takista hagiavalduse lahendamist. Kohus juhindub asja lahendamisel tervikhagis avaldatud hagi aluseks olevatest asjaoludest (I kd, tl-d 178-185) ja kostja tervikhagile esitatud vastuse aluseks olevatest asjaoludest (I kd, tl-d 187-198). Asjaolud, mis ei ole vaidlusalused
6.TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestab, et tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled ei vaidle menetluses järgmiste asjaolude üle, mistõttu asjaolud ei vaja TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 231 lg 2 mõistes tõendamist: Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kompromissi kinnitamine, kompromissi sisu ja kompromissi jõustumine. Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX ja kostja täitmisavalduste alusel täitemenetluse alustamine hageja 1 suhtes täiteasjas nr 025/2014/2700 ja hageja 2 suhtes täiteasjas nr 025/2014/2701. 4 (9)
Kostja esitas 12.09.2014 esitati sundtäitmisele põhivõla 40 000 eurot tasumise nõue, leppetrahvi 1000 eurot tasumise nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise 14 195 eurot tasumise nõude. Kostja esitas 09.04.2016 sundtäitmisele täiendava viivise tasumise nõude summas 26 805 eurot ajavahemiku 14.09.2014 kuni 09.04.2016 eest. Hagejate poolt 47 597,42 euro tasumine, millisest summast on kohtutäitur saanud täitemenetluse kuludena 4174,61 eurot (vt I kd, tl 171). Hagejate peamine nõue
7.Hagejad soovivad peamise nõudena sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist uuremas ulatuses kui Xxxx OÜ ja XXX XXXX võlgnetav 1776,18 eurot. Hagejad vaidlevad sundtäitmisele esitatud nõudele osaliselt vastu ning leiavad, et nad on kohustatud Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (täitedokument) alusel kostjale tasuma 1776,18 eurot. Hagejad põhjendavad hagi väitega, et hagejad ja kostja sõlmisid kompromissi, milles leppisid kokku täitedokumendist tuleneva nõude ümberkujundamises selliselt, et hagejad tasuvad täitemenetluses 50 828,89 eurot (s.h kohtutäituri tasu) (I kd, tl 178 pöördel). Summas sisalduvad 27.10.2014 kostja esindajale tasutud 6000 eurot ja kohtutäiturile tasutud 4000 eurot. Hagejate hinnangul tuleneb kokkulepe hageja 2 ja kostja vahel ajavahemikus 20.10.2014 kuni 24.10.2014 peetud kirjavahetusest ja hageja 2 poolt 30.10.2014 allkirjastatud 28.10.2014 dokumendist täiteasjas nr 025/2014/2701 (võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine) (I kd, tl 180-181).
8.Kohus on seisukohal, et hagejad ja kostja sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse ositi tasumise kohta. Kokkuleppe olemasolu nähtub sellest, et hageja 2 on täiteasjas nr 025/2014/2701 allkirjastanud dokumendi nimetusega võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine (I kd, tld 50-52). Kostja ei ole kokkulepet allkirjastanud, kuid kohtu hinnangul nähtub kostja tahteavaldus kokkuleppe sõlmimiseks sellest, et kostja on aktsepteerinud hageja 2 poolt maksete tegemist maksegraafikust lähtuvalt. Seejuures on kostja hagejaga 2 peetud e-kirjavahetuses avaldanud, et kostja ei pea maksegraafiku muutmist võimalikuks (vt I kd, tl 53 – XX XXX 22.04.2016 elektronkiri hagejale 2 – „Olen edastanud Teie alloleva soovi võlausaldajale, kes asus seisukohale, et ei pea hetkel võimalikuks maksegraafikut muuta“). Seega pidas kostja maksegraafikut siduvaks, mis kinnitab kokkuleppe olemasolu. Kokkuleppe osapooleks tuleb lugeda ka hageja 1, kelle juhatuse liikmeks hageja 2 on. Kohus arvestab eeltoodu tuvastamisel muuhulgas sellega, et pooled on kinnitanud, et sellise kokkuleppe sõlmimise üle nad ei vaidle (I kd, tl 161).
9.28.10.2014 dokumendist täiteasjas nr 025/2014/2701 (võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine) ei nähtu poolte kokkulepped sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudest või muudest nõuetest loobumise kohta, põhinõude sissenõutavaks muutumise aja kohta, sissenõutavaks muutunud põhinõudelt edasise viivise arvestamise lõpetamise kohta ja lõplikus koguvõlgnevuses kokkuleppimise kohta. Iseenesest ei välista selliste kokkulepete dokumendist mittenähtumine nende olemasolu. Hagejad on tuginenud sellele, et kokkulepped tulenevad hageja 2 ja kostja vahel ajavahemikus 20.10.2014 kuni 24.10.2014 peetud kirjavahetusest ja hageja 2 poolt 30.10.2014 allkirjastatud 28.10.2014 dokumendist täiteasjas nr 025/2014/2701 (võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine). Seega peab kohus võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppe sisu väljaselgitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestatust juhindudes lepingut tõlgendama, lähtudes seejuures poolte e-kirjavahetuses avaldatust ning poolte käitumisest. Kohus on seisukohal, et kokkuleppe sisu väljaselgitamisel määrab olulist osa kostja 24.10.2014 e-kiri hagejale 2, milles kostja teeb kohtu hinnangul pakkumuse võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Elektronkirjast nähtub üheselt, et kostja on nõus võlgnikuga kokkuleppeks järgmistel tingimustel: 5 (9)
võlgnik tasub hiljemalt 25.10.2014 kostja advokaadist esindaja büroopidaja arvelduskontole juuli – september 2014 osamaksed kogusummas 6000 eurot; võlgnik asub alates oktoobrist tasuma kohtutäituri vahendusel igakuiselt 2000 eurot kompromissis näidatud kuupäevaks; olemasolevad keelumärked võlgniku varale jäävad kehtima; kostja on nõus arestimistoimingute edasilükkamisega; kui võlgnik ei täida kokkulepet, soovib kostja, et kohtutäitur läheks edasi arestimistoimingutega; kostja on nõus võlgniku arveldusarvete aresti alt vabastamisega (I kd, tl 41). Kohus on seisukohal, et e-kirjas ei sisaldu kostja ettepanekut sõlmida kokkulepe tingimustel, mille kohaselt fikseeritakse lõpliku võlgnevuse summa, loobutakse sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudmisest ning muudetakse põhinõude sissenõutavaks muutumise aega. Kohus on seisukohal, et e-kirja sisust ei ole selliste kokkulepete tuletamine võimalik. Isegi kui hageja 2 sai kostja pakutud tingimustest aru, et kostja on nõus võlgnevuse summa lõpliku suuruse fikseerimise, viivise nõudmisest loobumise ja kohustuse sissenõutavaks muutumise aja muutmisega, ei ole hagejad tõendanud, et kostja teadis sellest, kuidas hageja 2 väidetavalt tingimusi mõistis (VÕS § 29 lg 3). Kohtu hinnangul kinnitab kostja 24.10.2014 e-kirjas hagejate väidetud tingimuste puudumist ka 28.10.2014 dokument täiteasjas nr 025/2014/2701 (võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine). Dokumendist nähtub üheselt, et võlgnevuse suurus ei ole lõplik ning võib viivise arvel suureneda. See nähtub üheselt dokumendis märgitust (vt I kd, tl 50-52 – „Nõude sisu: võlg 55195€, millele lisandub viivis 0,5%päevas põhinõudelt 40 000€ ja leppetrahvilt 1000€. Nõude suuruseks täitemenetluses koos täitemenetluse kuludega on kokku summas 50828.89 eurot“ [---] „SELGITUS I VÕLGNETAV SUMMA KOKKU: 50 828.89 eurot, lisandub viivis“). Hageja 2 sai selliselt kokkuleppe sisust ka aru, see nähtub hageja 2 29.10.2014 e-kirjast kohtutäituri büroole, millest nähtub hageja 2 poolne möönmine, et nõude suurus ei ole lõplik ja sellele võib veel midagi lisanduda (vt I kd, tl 46 – „[---] Mul ei ole absoluutselt probleemi arusaamisega täitemenetluskulude osas ja kõiges, mis lisandub 55195 euri nõudele“ [---].). Kohus on seda arvestades seisukohal, et hagejate endi esitatud tõendiga (hageja 2 29.10.2014 e-kirjast kohtutäituri büroole, I kd, tl 46) on ümber lükatud hagejate väide, mille kohaselt ei mõistnud hageja 2 tegelikult, mida tähendasid 28.10.2014 dokumendis täiteasjas nr 025/2014/2701 (võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine) märgitud summad. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejad ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet, millega määrati kindlaks hagejate solidaarkohustuse lõplik suurus. Seetõttu ei kuulu hagiavaldus nimetatud alusel rahuldamisele.
10.Hagejad avaldasid, et isegi kui 24.10.2014 kuni 30.10.2014 poolte vahel sõlmitud kokkulepet ei saa käsitleda kõrvalnõuetest loobumise kokkuleppena, tuleb seda käsitleda kokkuleppena, mille kohaselt kuulus täidetuks lugemisele esmajärjekorras pärast täituritasude maha arvestamist põhinõue, mille suuruseks koos täitemenetluse kuludega oli 50 828,89 eurot (I kd, tl 183 pöördel). Kohus leiab, et kostja 24.10.2014 e-kirjast nähtub, et kostja tingimuseks on võlgniku poolt graafikujärgselt tekkinud võlgnevuse likvideerimine ja edasine graafikujärgsete maksete tegemine. Kostja ei ole e-kirjas seadnud kokkuleppe sõlmimise tingimuseks, et võlgnik tasuks talle lihtsalt 6000 eurot. Kostja e-kirjast nähtub sõnaselgelt kostja seatud kokkuleppe tingimus, et võlgnik tasuks juuli – september 2014 osamaksed ning asuks täitma olemasolevat maksegraafikut. Seega tuleb kostja 24.10.2014 e-kirjas sisalduvat pakkumust mõista selliselt, et kostja nõuab hagejalt põhivõla osamaksetena tasumist. Samal ajal ei sisalda pakkumus kostja loobumist muude nõuete sissenõudmisest. Seega sisaldab kostja e-kiri pakkumust sõlmida kokkulepe tingimusega, mille kohaselt rahuldatakse tasutud summade arvel esimeses järjekorras põhinõude tasumise nõue. Kohus on seisukohal, et sissenõudjal ja võlgnikul on õigus kokku leppida TMS § 56 lõikes 2 sätestatust 6 (9)
erinevas tulemi arvel nõuete rahuldamise järjekorras (v.a täitemenetluse kulude osas, millise nõude käsutamiseks sissenõudjal õigus puudub). Hagejad ei ole eraldi välja toonud kostja sundtäitmisele esitatud nõude suurust, arvestatuna selle põhjal, et täitemenetluses sissenõutud summade arvel on esimeses järjekorras loetud täidetuks täitemenetluse kulud ja seejärel põhivõlg. Eeltoodut arvestades lähtub kohus nõude suuruse kindlaksmääramisel poolte avaldatust. 12.09.2014 esitati sundtäitmisele põhivõla 40 000 eurot tasumise nõue, leppetrahvi 1000 eurot tasumise nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise 14 195 eurot tasumise nõue (I kd, tl-d 46, 153, 150-151). Kostja esitas 09.04.2016 sundtäitmisele täiendava viivise tasumise nõude summas 26 805 eurot ajavahemiku 14.09.2014 kuni 09.04.2016 eest (I kd, tl 155). Hagejad on täitemenetluse kestel tasunud 47 597,42 eurot, millisest summast on kohtutäitur saanud täitemenetluse kuludena 4174,61 eurot (I kd, tl 171). Eeltoodut arvestades on kostja poolt 12.09.2014 sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatud põhivõla 40 000 eurot, leppetrahvi 1000 eurot ja viivise 2422,81 eurot osas. Pärast nõuete rahuldamist eeltoodud ulatuses jäi hagejatel 12.09.2014 sundtäitmisele esitatud nõuetest täitmata viivise 11 772,19 eurot tasumise nõue. 09.04.2016 sundtäitmisele esitatud täiendava viivise tasumise nõue summas 26 805 eurot täies ulatuses tasumata. Hagejad ei ole hagiavalduses tuginenud väitele, et kostja poolt 09.04.2016 sundtäitmisele esitatud viivisenõude suurus on ebaõige tulenevalt poolte kokkuleppest rahuldada põhinõuded enne kõrvalnõudeid. Kohus märgib, et isegi kui hagejad sellisele väitele tugineksid, ületab põhinõudelt arvestatud viivis vaatamata põhinõude regulaarsele vähenemisele kostja poolt 09.04.2016 sundtäitmisele esitatud viivisenõuet. Eeltoodut arvestades ei mõjuta poolte kokkulepe nõuete rahuldamise järjekorra kohta kostja sundtäitmisele esitatud viivisenõude suurust ning ei too kaasa sundtäitmise lubamatust.
11.Kohus on uurinud kõiki hagejate esitatud tõendeid, s.h neid, millele eelnevalt ei ole otseselt viidatud. Kohus on seisukohal, et hagejate esitatud tõenditest ei nähtu andmeid, mille põhjal saab lugeda hagejate väited tõendatuks. Samuti on kohus seisukohal, et hagejate väited kostja poolt täitemenetluse peatamise kohta tahte avaldamise osas on tõendamata. Ühestki poolte esitatud tõendist ei nähtu kostja poolt kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine otsesel või kaudsel viisil.
12.Ülaltoodut arvestades ei ole põhjendatud hagejate nõuded sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks suuremas ulatuses kui hagejate võlgnetav 1776,18 eurot. Kohus jätab hagejate nõuded rahuldamata. Viivise vähendamise taotlus
Hageja esitas kohtule alternatiivsed nõuded, mis põhinesid viivise vähendamise taotlusel.
Hageja on põhjendanud viivise vähendamise taotlust järgmiste väidetega: Pooled on pidanud läbirääkimis kõrvalnõuete mittenõudmise suhtes ja kostja on esitanud eksitavaid tahteavaldusi, nagu oleks ta kõrvalnõuetest loobunud; Kostja on saanud põhivõla kätte sama aja jooksul, nagu selle nägi ette täitedokumendiks olev kompromiss; Kostja ei ole kandnud kahju; Hagejate majanduslik olukord ei võimalda kumuleerunud viivisesummat tasuda; Ei ole õiglane karistada hagejaid kõrvalnõuetega ulatuses, nagu kostja nõuab; Hagejad said 26.06.2014 toimunud suhtlusest kostjaga aru, et kostja loeb viivituse põhjendatuks ega hakka viivist arvestama kogu nõudesummalt; Hagejad mõistsid 30.10.2014 sõlmitud nõusolekus ositi tasumiseks, et viiviseid edasi ei arvestata; 7 (9)
Kostja peatas 24.10.2014 kompromissipakkumisega viivisenõude. Kohtutäitur on poolte kokkulepet ignoreerinud. Viivis on karistusliku iseloomuga; Kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi raha tasumise kohustuse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et hagejad on esitanud lisaks viivise vähendamise taotlusele vastuväited viivisenõudele tulenevalt hea usu põhimõttest (väidetavad kostja eksitavad tahteavaldused) ja tulenevalt kokkuleppest (kostja peatas 24.10.2014 kompromissipakkumisega viivisenõude). Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole menetluses tõendanud kostja poolt tahteavalduste tegemist seoses viivisenõudega. Kostja poolt kohustuse täitmise osas antud nõusolekud või tehtud ettepanekud käivad eelkõige kohustuse täitmise aja kohta. Seejuures ei ole kostja kohtu hinnangul avaldanud tahet, millest nähtub kohustuse täitmise tähtaja mittesaabunuks lugemine. VÕS § 114 lg 2 kohaselt ei vabasta täiendava tähtaja andmine võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Eeltoodut arvestades ei ole kostja kohtu hinnangul käitunud hea usu põhimõtte vastaselt selliselt, et see annaks alust viivisenõude osaliseks või täielikuks rahuldamata jätmiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled ei sõlminud ajavahemikus 24.10.2014 kuni 30.10.2014 kokkulepet viivise nõudmisest loobumise kohta. Seetõttu ei saa hagejad sellise kokkuleppega põhjendada oma taotlust viivise vähendamiseks ega esitada vastuväiteid kostja nõudele sellisele kokkuleppele tuginedes.
14.Hagejad on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kostja õigus nõuda viivist tuleneb Harju Maakohtu 14.05.2014 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-XX-XXX. TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-64-17, p 10). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, on kohtulahendis selgelt kindlaks määratud (leppetrahvi suurus 1000 eurot), ei ole võimalik selle vähendamine TMS § 221 alusel esitatud hagiga. Lisaks eeltoodule on leppetrahvi nõue täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejad nõuda leppetrahvi vähendamist.
15.Hagejad saavad nõuda viivise vähendamist, sest üksnes kohtulahendi põhjal ei ole viivise lõplik suurus välja arvutatav. Kohtulahendiga ei ole kindlaks määratud, millise konkreetse päevani tuleb viivist arvestada. Samuti sõltuvad viivisenõude aluseks olevad asjaolud kompromissi täitmise ulatusest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi ja viivise vähendamise taotluse aluseks saavad olla näiteks järgmised asjaolud: viivise määr, viivitatud aeg, hageja poolt kohustuse täitmise ulatus, kostja õigustatud huvi, mõlema poole majanduslik seisund, kostjal kahju puudumine. Samuti asjaolud, millest nähtub, kas kostja on esitanud hagejad vastu põhivõlast suurema viivisenõude, sealhulgas nõudes seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kostja on hagejalt nõudnud viivist kokku 43 000 eurot (I kd, tl-d 150 pöördel, 155). Põhinõue on 41 000 eurot (s.h leppetrahv 1000 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kostjad esitanud hageja vastu põhivõlast suurema viivisenõude. Viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivisemäära (VÕS § 113 lg 1). Täitedokumendis tulenev hagejate nõue on täies ulatuses täidetud. Viivisenõue on täidetud 4422,81 euro ulatuses (s.h enne täitemenetluse algatamist tasutud 2000 eurot). Kostja sundtäitmisele 8 (9)
esitatud viivisenõue on 38 577,19 eurot. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et talle ei ole tekkinud kahju (I kd, tl 162 pöördel). Hagejad ja kostja ei ole kirjeldanud kohtule oma majanduslikku seisundit, mida kohus saaks hinnata. Hageja 1 ja kostja ei ole pidanud viivise väljamõistmist või väljamõistmata jätmist maksejõuetust põhjustada võivaks asjaoluks (I kd, tl-d 162-163). Kohus saab vähendada üksnes sellist viivisenõuet, mida ei ole veel täidetud. Kohus vähendab eeltoodud asjaolusid kaaludes kostja nõuet viivise 38 577,19 eurot tasumiseks 1000 euro võrra, sest kogu viivis, mida kostja hagejatelt on nõudnud, ületas 1000 euro võrra mis ületab põhivõlgnevust. Sundtäitmisele esitatud põhinõue on rahuldatud, viivisenõue on osaliselt rahuldatud ning kostja ei ole kandnud viivitusega seonduvalt kahju. Seda arvestades on kohtu hinnangul täiendavalt põhjendatud viivise 37 577,19 eurot vähendamine poole võrra, s.t kuni 18 788,60 euroni. Kohus leiab, et vähendatud viivise suurus vastab kostja lepingulisele huvile, milleks on võlgniku sanktsioneerimine kohustuse rikkumise eest. Kohus ei saa viivist vähendada suuremas ulatuses, kuivõrd see eeldaks ka poolte majandusliku seisundi hindamist, milleks pooled ei ole kohtule piisavalt andmeid avaldanud. Kohus rahuldab hagejate alternatiivsed nõuded sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks osaliselt. Kohus tunnistab täitemenetlused lubamatuks selliselt, et kostjal on õigus nõuda hagejatelt solidaarselt 18 788,60 euro tasumist. Hagi tagamise abinõud
16.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas 17.05.2016 ja 06.07.2016 hagi ja peatas täitemenetlused täiteasjades nr 025/2014/2700 ja 025/2014/2701. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Täitemenetluse peatamine ei ole otsuse täitmise tagamiseks vajalik, sest jõustumise korral on kohtulahend kohtutäiturile täitemenetluse jätkamise ulatuses osas kohustuslik. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 17.05.2016 ja 06.07.2016 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.