Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus XX psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
korduvaks
nende Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543).
Tsiviilasi nr: 2-17-11001 Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohus lubas 16.06.2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras XX (puudutatud isik) suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 19.06.2017, sest tal esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist oli puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. 19.06.2017 määrusega pikendas Viru Maakohus esialgset õiguskaitset kuni 25.07.2017. Viru Maakohtu 21.07.2017 määrusega määrati puudutatud isik kohtupsühhiaatrilise ekspertiis tegemise eesmärgil psühhiaatriahaiglasse vaatlusele kuni 25.08.2017. Viru Maakohus 24.08.2017 määrusega paigutas puudutatud isiku tulenevalt tema psüühilisest seisundist korduvalt tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni 14.09.2017.
2.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, avaldaja) esitas 07.09.2017 Harju Maakohtule taotluse, milles palus luba puudutatud isiku tahtevastase ravi jätkamiseks tulenevalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest tema psüühilise seisundi kohta. Avaldaja palus puudutatud isiku tervislikust seisundist tulenevalt kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni kolm kuud.
3.SA PERH poolt 05.09.2017 avaldajale esitatud taotluse kohaselt ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund oluliselt paranenud. Patsient ravivajadusest aru ei saa ega nõustu edasise haiglaraviga. Ravita jäädes on aga tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, mistõttu on vaja kohaldada puudutatud isikule tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist haiglatingimustes orienteeruvalt kolme kuu jooksul. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas 11.09.2017 määrusega Tallinna linna avalduse ning andis loa puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni 14. detsembrini 2017. Kohus märkis määruse resolutsioonis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 14.12.2017 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.
5.Maakohus leidis, et psühhiaatrite arvamusest nähtub, et vaatamata regulaarsele ravile püsivad puudutatud isikul endiselt paranoidsed luulumõtted ning ta ei pea jätkuvalt end haigeks ega mõista ravivajadust. Kontrollitud keskkonnas püsib siiski käitumine rahulik, võtab vastu ordineeritud ravi. Ravita jäämisel võib puudutatud isik olla ettearvamatu käitumisega ja ohtlik enesele ja teistele.
6.16.08.2017 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (akt nr 392, ekspert ÜK) nähtub, et puudutatud isik põeb paranoidset skisofreeniat. Puudutatud isik avaldab spontaanselt paranoilisi ja suurusluulu mõtteid. Avaldab, et Eesti riik kustutab gaasiga tema mälu, mistõttu ei saavat ta kõigile küsimustele vastata. Haigeks end ei pea ning ravi ei olevat vaja. Nõuab haiglast väljalaskmist, et siis Eestist lahkuda kas Venemaale või Lätti. Psüühiliselt on puudutatud isik selge teadvusega, orienteerub õieti ajas, kohas 2(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-11001 ja enese isikus. Situatsioonist arusaam ja haiguskriitika puuduvad täielikult. Eestis kiusatakse teda taga, jälitatakse, jälgitakse kaameratega. Gaasiga kustutatakse tema mälu. Tal on esinenud kuulmismeelepetteid. Peab end geeniuseks, kirjanikuks, filmistsenaariumide ja laulude autoriks. Tundeelu ja tahteavaldused on otseselt mõjustatud psühhootilistest elamustest. Ema suhtes on käitunud agressiivselt, peksnud teda, kuna on veendunud, et ema mürgitas teda. Tähelepanu ja kontsentratsioonihäired. Mälu ja kognitiivsete võimete tagasilangust ei tähelda, kuid need on psühhoosist pärsitud. Haigus on alanud vähemalt viis aastat tagasi ning on käesolevaks omandanud püsikululise iseloomu. Puudutatud isik ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik ka eestkostet.
7.Tulenevalt eelnevast ja arvestades seejuures asjaoluga, et puudutatud isik vajab jätkuvalt aktiivravi, leidis kohus, et avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud. Määruskaebus
8.Puudutatud isik on esitanud esindaja vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik, kuna psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Puudutatud isik on seisukohal, et ta on terve ja ravi ei vaja. Puudutatud isikul ei ole vaimse tervisega probleeme ja tema kinnipidamine on lubamatu. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole vägivaldne olnud ja tema tahte vastane ravimine on alusetu.
9.Kohus ei peaks tuginema üksnes konkreetse arsti või eksperdi arvamusele. Eksperdiarvamus peab olema millegagi põhjendatud. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena. Asjaolu, et isik on avaldanud soovi Eestist lahkuda, ei tähenda veel seda, et isik on ohtlik iseendale või teistele. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja hinnangul on praeguses asjas täidetud kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise kriteeriumid. 30.10.2017 kirjutati puudutatud isik haiglast välja ja ta jätkab ravi ambulatoorselt.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS 3(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-11001 § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
13.Kolleegium märgib, et tulenevalt SA PERH vastusest määruskaebusele on vaidlustatud määruse alusel kohaldatud tahtevastane ravi määruskaebuse lahendamise ajaks lõppenud (haiglaravi lõppes 30.10.2017, määruskaebus saabus ringkonnakohtusse 05.02.2018). Lisaks võis tahtevastane ravi kesta maakohtu määruse järgi maksimaalselt kuni 14.12.2017. Eelmärgitule vaatamata annab ringkonnakohus hinnangu vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkusele.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused ei olnud 11.09.2017 määruse tegemise ajal täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatrite arvamust.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatrid diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol (tl 10). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ravi ei vaja, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Avaldaja esitas 07.09.2017 taotluse puudutatud isiku tahtevastase ravi jätkamiseks tulenevalt SA PERH 05.09.2017 esitatud taotlusest ja psühhiaatrite arvamusest ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatrite asjas avaldatud arvamustega (17.07.2017 psühhiaatrite arvamus (tl 3); ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt (tl-d 9-10); 05.09.2017 psühhiaatrite arvamus (tl 20)). Sõltuvalt oma seisundist oli puudutatud isik avaldaja taotluse esitamise ajal võimetu ise otsustama ravi vajaduse üle. Vaatamata regulaarsele ravile, puudus 05.09.2017 seisuga puudutatud isikul endiselt haiguskriitika. Puudutatud isik vajas jätkuvalt ravi ja jälgimist statsionaari tingimustes. Psühhiaatrite hinnangul võis puudutatud isik ravita jäämisel oma ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii endale kui teistele, mh olid puudutatud isikul jätkuvalt paranoidsed veendumised ema suhtes. Seetõttu oli psühhiaatrite hinnangul vajalik jätkata puudutatud isiku tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes orienteeruvalt kolme kuu jooksul (tl 20 ja selle pöördel). Maakohtu määrusest nähtub, et esimese astme kohus on psühhiaatrite hinnanguga arvestades jõudnud järeldusele, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud. Maakohus on määrust vastavas küsimuses piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-11001
16.Määruskaebuses väidetu, et kohus ei tohiks tugineda isiku ohtlikkuse hindamisel üksnes arstide ja ekspertide arvamustele, on iseenesest õige. Eksperdiarvamus on üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Samas ei ole maakohus kolleegiumi arvates eelmärgitu vastu eksinud. Maakohus on võtnud arvesse asjas arvamuse avaldanud psühhiaatrite hinnangud, kuid kuulanud kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 ära ka puudutatud isiku enda ning veendunud tema tervislikus seisundis. Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid ja muud kogutud teavet koosmõjus hinnanud ning asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused.
17.Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
18.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.