14.veebruar 2018. a, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-12525
Tsiviilasi
Osaühing Servitur hagi OÜ Rosaltes ja Radix Transport OÜ vastu solidaarselt kahju 60 256,90 eurot hüvitamiseks ja viivise saamiseks ning Osaühing Servitur hagi OÜ Rosaltes vastu asja parendamiseks tehtud kulutuste 9 581 eurot hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagis OÜ Rosaltes ja Radix Transport OÜ vastu solidaarnõuetes 65 077,45 eurot Hagis OÜ Rosaltes vastu 10 347,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Servitur (registrikood 11268013), juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka (isikukood 36803280252), asukoht AiWil Õigusbüroo OÜ, Mustamäe tee 4 Tallinn 10621, e-post: [email protected] Kostja I: OÜ Rosaltes (registrikood 10421010), juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx), e-post: xxxx; xxxx Kostja II: Radix Transport OÜ (registrikood 12567114) juhatuse liige Xxxx(isikukood 36308210235), e-post xxxx; xxxx Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu, Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
06.02.2017; 05.04.2017; 19.06.2017 kohtuistungil, osalesid hageja seadusjärgne esindaja Xxxx ja lepinguline esindaja Viljar Subka ning nõustaja Aivar Orukask; kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
ning kostja II seadusjärgne esindaja Xxxx(v.a 05.04.2015 istungil)
RESOLUTSIOON
Jätta kostjate OÜ Rosaltes ja Radix Transport OÜ 20.01.2017 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks, rahuldamata. Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus:
3.2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Osaühing Servitur (edaspidi hageja või ka Servitur) esitas 17.08.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Rosaltes (edaspidi Kostja I või ka Rosaltes) ja Radix Transport OÜ (edaspidi Kostja II või ka Radix) vastu omandiõiguse ja valduse rikkumisega põhjustatud majandustegevuse seiskamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, remondikulude tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
9.Esimene kohtuistung toimus 06.02.2017, osalesid hageja esindajad ja nõustaja ning kostja II juhatuse liige ja kostjate lepinguline esindaja (II kd, lk 139 jj).
10.Teine kohtuistung toimus 05.04.2017, osalesid hageja esindajad ja nõustaja ning kostjate lepinguline esindaja (II kd, lk 161-162).
11.18.04.2017 esitas hageja helisalvestiste osas stenogrammid (II kd lk 164-176) ja 28.04.2017 andsid kostjad oma seisukoha stenogrammi vastavuse kohta salvestisele (II kd lk 169-171).
12.Kolmas kohtuistung toimus 19.06.2017 (II kd lk 176-181), tunnistajana kuulati üle Xxxx. Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja (II kd, lk 182-193).
13.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 30.06.2017 (II kd lk 194-202) ja oma lõppseisukohad (II kd, lk 203-206). Vastuväited kostja menetluskuludele esitas hageja 05.07.2017 (II kd lk 215-216).
14.Kostjate lõplikud seisukohad ja menetluskulude dokumendid on esitatud 30.06.2017 (II kd lk 207-212) ning vastuväited hageja menetluskuludele 04.07.2017 (II kd lk 213-214). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
15.Hageja palub mõista hageja kasuks välja: -
Rosalteselt ja Radixilt solidaarselt majandustegevuse seiskamise ja omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju 60 256,90 eurot (s.o majandustegevuse seiskamise tõttu saamata jäänud tulu 44 000 eurot ja hageja vallasvara väärtus 16 256,90 eurot).
-
Rosalteselt ja Radixilt solidaarselt viivis kahjunõudelt 60 256,90 eurot alates hagi esitamisest 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
-
Rosalteselt üüritud ruumide remondi hüvitamiseks 9 581 eurot ja viivised sellelt summalt alates hagi esitamisest 17.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
-
Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja neilt välja mõista ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt.
16.Hageja toob hagi alusena välja järgmised asjaolud:
-
Hageja üürnikuna (ainusosanik ja juhatuse liige Xxxx) ja Rosaltes üürileandjana, osanik (50%) Xxxxisikus, sõlmisid 03.04.2015 suulise üürilepingu Xxxx kinnistul asuvas tootmishoones ruumide (edaspidi Xxxx või ka üüritud ruumid) remontimiseks ja kasutamiseks eesmärgiga asuda seal tõstuksi tootma. Üürisummaks lepiti kokku 1000 eurot kuus (+käibemaks), seejuures esimeste kuude üür tasaarvestatakse remondile tehtavate kulutustega. Xxxx andis hagejale üle ka üüritavate ruumide võtmed.
-
03.04.2015 kuni 05.06.2015 teostas hageja ruumides remonti ja kohandas need tõstuste tootmiseks, kulutades selleks 9 581 eurot.
-
Hageja viis üüritud ruumidesse talle kuuluva mööbli ja tööriistad, mille koguväärtus oli 16 256,90 eurot.
-
05.06.2015 sõlmisid Rosaltes (juhatuse liige Xxxx) ja Radix kirjaliku üürilepingu hagejale varasemalt üüritud ruumide Radix kasutusse andmiseks. 05.06.2015 teatas hageja tolleaegne töötaja XxxxSMS-sõnumi teel hagejale, et Servitur OÜ-l puudub edaspidi juurdepääs üüritud ruumidele. Lukud on vahetatud. Sarnane sõnum saabus hagejale ka Xxxx.
-
18.06.2015 saatis hageja Radix esindajale e-kirja, mille palus teatada, millal on võimalik kätte saada üüritud ruumides asuv ja hagejale kuuluv vara. 03.07.2015 üleandmise akti alusel andis Radix hagejale üle kaks komplekti laadimismajade detaile, ülejäänud vara üle ei antud.
-
08.07.2015 asusid hageja endine töötaja ja Radix osaniku ja juhatuse liikme Xxxxpoeg Xxxxja Xxxx, Radixi teadmisel, tegutsema hagejale varasemalt üüritud ruumides ja hageja vara kasutades, tehes seda äriühingu OÜ Doorflex all.
-
31.05.2016 esitas hageja Rosaltesele nõudeavalduse remondikulude hüvitamiseks ja vara tagastamiseks, millele Rosaltes ei vastanud.
-
Üürisuhe on poolte vahel faktiliselt lõppenud alates 05.06.2015 (vt ka hagiavaldus p 31, I kd lk 9). Kuna aga 03.04.2015 suuliselt sõlmitud rendilepingut ei ole kumbki pool kehtivalt üles öelnud, siis kehtib rendileping edasi (vt ka hageja 06.03.2017 menetlusdokumendi p II alapunkt 2 teine lõige, II kd lk 142 pöördel).
17.Hageja leiab, et Rosaltes ja Radix tegutsesid eelnevalt kooskõlastatult eesmärgiga võtta hageja majandustegevus üle ja tekitada hagejale kahju:
-
Rosaltesel puudus alus hagejaga 03.04.2015 sõlmitud suulise üürilepingu lõpetamiseks ja hageja vara Radixile üleandmiseks.
-
Rosaltesel ja Radixil puudub õiguslik alus hageja vara valdamiseks ja käsutamiseks.
-
Rosaltes ja Radix rikkusid 05.06.2015 hageja valdust ja omandiõigust ning seiskasid hageja majandustegevuse.
-
Radix andis 08.07.2015 üüritud ruumid ja hageja vara üle Doorflex OÜ-le, kelle tegevusala kattub hageja omaga.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et :
a) 03.04.2015 hageja sõlmitud üürilepingu ülesütlemine 05.06.2015 oli Rosaltese poolt õigusvastane ja seega tühine. Seetõttu ei võinud Rosaltes anda üüritud ruume Radixi kasutusse ega takistada juurdepääsu üüritud ruumidele. b) Radixil ja Rosaltesel puudus õiguslik alus kasutada ja käsutada hageja vara, mis asus 05.06.2015 üüritud ruumides ja mida pole hagejale tagastatud. c) Kuna kogu hageja majandustegevuseks vajalik vara ja vahendid asusid üüritud ruumides, on Radix ja Rosaltes muutnud üüritud ruumidele juurdepääsu takistamisega ja vara väljaandmisest keeldumisega, hageja majandustegevuse võimatuks, mis on põhjustanud hagejale suure kahju.
19.Õigusliku alusena tugineb hageja nii VÕS § 276 lg 1 ja § 278 p 3 ehk üürilepingu regulatsioonile kui ka õigusvastaselt kahju tekitamist käsitlevatele sätetele VÕS § 1043, § 1045 lg 1p 5 ja lg 2; lg 4 ning § 1049.
20.Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist alates hagi esitamisest 17.08.2016 TsMS § 387 alusel kuni põhinõude täimiseni (kahju hüvitamiseni) VÕS § 113 sätestatud määras.
21.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda. Hageja menetluskulud on 4 971,20 eurot (riigilõiv 1 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3 721,20 eurot ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja ta on käibemaksukohustuslane.
Rosaltes ja hageja vahelist 03.04.2015 suuliselt sõlmitud üürilepingut kinnitab hageja juhatuse liikme ja Xxxx29.06.2015 telefonivestlus ning üüritud pinnal 11.05. ja 19.05.2015 tehtud fotod.
-
Nasdoor Group OÜ ei ole 01.03.2015 sõlminud Rosaltesega rendilepingut. See on fabritseeritud.
-
Hageja leiab, et kostjad tegutsesid ühiselt hageja vara ja majandustegevuse ülevõtmisel, mida kinnitavad telefonivestluste salvestised hageja ja Radix vahel.
-
Hageja leiab, et tema nõuded kostjate vastu on põhjendatud ja ei ole aegunud.
23.06.02.2017 menetlusdokumendis lisab hageja, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu, kuna hageja vara ei saa tulenevalt Nasdoor Group OÜ 29.06.2015 kirjalikust kinnitusest asuda Nasdoor Group OÜ valduses. Kostja I on asunud Xxxx kinnistut müüma, mida kinnitab 12.12.2016 müügikuulutus. Kuulutusele lisatud fotodelt nähtub, et müüakse ka hagejale kuuluvat vara (kontori sisustus).
Kostjate vastuväited hagile Kostja I Rosaltes vastuväited
24.Kostja leiab oma 07.11.2016 vastustes hagile, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja I esitas hagile järgmised vastuväited: -
Rosaltes vaidlustab hagis esitatud asjaolud, sest need ei ole tõesed.
-
Xxxxei olnud hageja märgitud ajal Rosaltese juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Osaühingu osa omanik ei saa ühingut esindada tuginedes Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1. Xxxx Allikveel puudusid volitused Kostja I nimel Xxxx kasutamise lepingute sõlmimiseks (vt ka Kostja I 07.11.2016 vastuväited p 2.19, II kd, lk 27).
-
Ka faktiliselt ei ole XxxxRosaltese esindajana 03.04.2015 mingisugust üürilepingut hagejaga sõlminud – hageja ei ole üürilepingu sõlmimise ja olemasolu kohta tõendeid esitanud. Kuna Rosaltes ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud ei saanud seda üles öelda ja seda pole ka tehtud.
-
Xxxxei ole hageja esindajale tootmisruumide võtmeid üle andnud.
-
Rosaltese ainuke seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxxei ole kunagi hageja esindajaga suhelnud ega teda näinud.
-
Hageja pole toonud esile kas ja millal maksti ruumide kasutamise eest üüri ning kuidas ja kas toimus tasaarvestus.
-
Kostja I sõlmis 01.03.2015 äriruumi rendilepingu Nasdoor Group OÜ-ga ning andis viimase kasutusse Xxxx hoones ruumid kasutamiseks tootmishoonena. Tegemist on samade ruumidega, mis on hagis kirjeldatud. Kostja I sõlmitud rendilepingus Nasdoor
Group OÜ-ga on ette nähtud, et renditud ruumides teeb parendusi rentnik omal kulul ja need hüvitamisele ei kuulu. -
Kostja I ei ole Radixiga samade ruumide kasutamise osas ühtegi lepingut sõlminud. Rosaltesele teadaolevalt kasutab Kostja II Nasdoor Grupp OÜ juhatuse liikme Xxxx sõlmitud suulise kokkuleppe alusel Xxxx kinnistu õueala sõidukite hoidmiseks. Muid kokkuleppeid ei ole.
-
Kostja I ei ole andnud hagejale nõusolekut parenduste tegemiseks ega kiida neid ka heaks. Kostja I ei tunnista ka parenduseks tehtud kulutuste suurust, eriti tööjõukulu summas 6 240 eurot. Kostja ei tunnista ka hagis esitatud nimekirjas märgitud materjalide maksumust, need on tõendamata.
-
Üüritud ruumides võis parendus-ja ümberehitustöid teha Nasdoor Group OÜ, selleks oli ta rendilepingu järgi õigustatud. Ühtlasi sätestas rendileping, et ümberehituskulud kannab rentnik.
-
Kostja I palub kohaldada aegumist üüritud asjale tehtud parenduste hüvitamiseks VÕS § 338 lg ja 2ning TsÜS § 142 lg 1 ja § 143 alusel (vt ka Kostja I 07.11.2016 vastuväiteid p 2.6.5, II kd, lk 25).
-
Kostja I ei tunnista hagi väidet, et hageja on Xxxx viinud mööblit ja tööriistu 16 256,90 euro ulatuses, see väide on tõendamata ning esitatud nimekirjad ei ole dokumentaalseks tõendiks.
-
Kuna Kostja I ei ole hageja valdust ega omandit rikkunud, siis ei saanud Kostja I põhjustada ka hageja majandustegevuse seiskumist ega hagejale kahju tekitada.
-
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 82 lg 1 alusel peab hageja tõendama, et valdaja valdab temale kuulunud asja. Seda pole hageja tõendanud. Samas pole hagis valduse rikkumisega seotud nõuet esitatud, kuigi valduse rikkumine on hagi väitena esitatud. Hagist ei selgu ka see, kus täna asuvad väidetavalt Xxxx tootmishoonesse viidud hageja asjad.
-
27.09.2016 esitatud hagi p-s 31 märgib hageja, et väidetav üürileping lõppes 05.06.2015, kuna ka hageja ise ei olnud enam üürilepingu jätkamisest huvitatud. Seega ei saanud üürilepingu ülesütlemine hagejale kahju põhjustada, kuna üürileping lõppes ka hageja tahte järgi.
-
Kostjale I teadaolevalt on hageja majandustegevus jätkunud ka pärast nn üürilepingu lõppemist 05.06.2015.
-
Kostja I ei nõustu ka hageja saamata jäänud tulu arvestusega : hageja on võtnud aluseks hageja eelmise majandusaasta käibe, kuid pole arvestanud kulutusi, mis sellise käibe saamiseks tuleb teha. Hageja 31.12.2015 seisuga bilansi kohaselt ei ole hagis esitatud nõuded raamatupidamises kajastatud.
25.Eeltoodu alusel palub Kostja I kohaldada remondikulude hüvitamise nõude 9 581 eurot suhtes aegumist, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I palub menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Kostja I menetluskulud on 3 571,20 eurot, s.o 31 töötunni eest, a 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I on kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane.
Kostja II Radix vastuväited -
Osaliselt kattuvad Kostja II vastuväited kostja I vastuväidetega ning seetõttu neid siinkohal ei korrata. Kohus toob välja Kosja II esile toodud spetsiifilised vastuväited:
-
Hageja juhatuse liike Xxxx ja Xxxxpidi läbi Nasdoor Group OÜ hakkama tootma uksi ja selleks vajaliku üüripinna leidma. Xxxxisa Xxxx(ettevõtte Radix kaudu) andis äriidee elluviimiseks Nasdoor Group OÜ-le 150 000 eurot laenu tingimusel, et Nasdoor Group OÜ raamatupidamist kontrollib Radix raamatupidaja. Xxxx sellest tingimustest kinni ei pidanud ja kandis Xxxxteadmata Nasdoor Group OÜ kontolt 60 000 eurot hageja kontole ja hakkas saadud laenu arvelt äritegevust arendama Xxxxmööda minnes (Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.5.1; II kd, lk 34). Hageja hakkas ka Nasdoor Group OÜ klientide tellimuste eest arveid esitama hoopis enda nimel.
-
Kostja II ei ole Rosaltesega hageja viidatud üürilepingut sõlminud, seda pole hageja ka tõendanud. Kostja II kasutab Xxxx õueala Nasdoor Group OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel.
-
Xxxxei ole olnud Rosaltese juhatuse liige ning seega ei saa tema sõnumid hagejale omada siduvat toimet Rosaltesele.
-
Radixile teadaolevalt oli Nasdoor Group OÜ-l kokkulepe hagejaga, et hageja teeb üüritud pinnal remonttööd ning esitab sellekohase arve Nasdoor Group OÜ-le. Sellist arvet pole hageja Nasdoor group OÜ-le esitanud.
-
Kostjale II ei ole teada, et üüritud pinnal oleks olnud hagejale kuuluvaid esemeid. Hageja pole tõendanud ei asjade olemasolu ega nende kuuluvust talle.
-
Radix väidab, et uste tootmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid soetas Nasdoor Group OÜ (vt ka Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.20; II kd lk 39) ning Radix on kohtule esitanud ka sellekohased arved ja kauba saatedokumendid. See tõendab, et uste tootmisega tegeles Nasdoor Group OÜ, mitte hageja, kellel puudusid selleks vahendid.
-
Kahju suuruse kujunemine on arusaamatu ja tõendamata.
26.Eeltoodu alusel palub Radix jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt välja Kostja II menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Kostja II menetluskulud on 3 240 eurot, s.o 33,75 töötunni eest, a 96 eurot ilma käibemaksuta. Kostja II kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga (II kd lk 207-211).
27.20.02.2017 vastasid kostjad hageja 22.11.2016 menetlusdokumendile, märkides senitoodule lisaks järgmist:
-
Hageja väidetud tööriistad ja materjalid on vähemalt osaliselt Nasdoor Group OÜ valduses ja kasutuses, mida kinnitab Xxxxu poolt 16.06.2015 vormisatud ja Nasdoor Group OÜ-le adresseeritud tasaarvestuse avaldus ja nõue asjade väljaandmiseks. Seega pole hageja töövahendeid Kostja II valduses. Lisaks nõuab hageja oma 16.06.2015 ekirjas välja oluliselt vähem tööriistu, kui on kajastatud hagile lisatud nimekirjas.
-
16.06.2015 on hageja juhatuse liige Xxxx esitanud avalduse Nasdoor Group OÜ juhatusest tagasiastumiseks. Selles avalduses viidatakse, et kõnealuseid tööriistu ja Xxxx ruume kasutab Nasdoor Group OÜ ning seega mitte Kostja II (nagu väidetakse hagis). Sellest tulenevalt paluvad kostjad jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata – hagi on esitatud valede kostjate vastu.
-
Hageja esitatud salvestiste osas märgivad kostjad, et pole andnud eelnevalt nõusolekut teabe salvestamiseks. Lisaks on salvestatud teave vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohatu.
-
Hageja esitatud fotod tõendavad Nasdoor Group OÜ majandustegevust, mitte hageja oma.
-
Kostjad eitavad Nasdoor Group OÜ ja Kostja I vahelise rendilepingu fabritseerimist – puudub keeld allkirjastada lepingut muul kuupäeval, kui on lepingul märgitud kuupäev, kui pooled on nii kokku leppinud.
-
Nasdoor Group OÜ 2015 majandusaasta aruanne kinnitab tõstuste tootmist.
28.06.02.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et remondi raames paigutati Xxxx ruumidesse valgustid, veeti elektrijuhtmestik ja pandi signalisatsioon. Lisaks paigaldati kontoriruumidesse parkett ja mööbel. Tööriistad viis hageja Xxxx 03.04.2015. Hageja kinnitas, et Kostja I juhatuse liikmega pole ta kohtunud, suulise üürilepingu sõlmis ta Xxxxning üüri ei ole ta maksnud – seda ei jõudnud teha, kuna parendused pidi tasaarvestatama üürimaksetega. Hageja peab kostja I tegevust ebaseaduslikuks, kuna üürilepingu ülesütlemisest ei teavitatud ette 2 kuud ning ametlikult lepingut üles ei öeldudki. Hageja ei ole uste tootmisega tegelema saanud hakata, kuna Radix võttis majandustegevuse ja varad üle. Leivatsehh üüriti ja tehti korda selleks, et alustada seal uste tootmist. Kostjad selgitasid, et hageja loetletud asju ei ole nende valduses. Xxxx ruumide rentnik on Nasdoor Group OÜ ning Radix rendib ainult õueala oma veokite hoidmiseks. Rosaltes ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud. Kostjal on üürileping Nasdoor Group OÜ-ga ning Rosaltesele teadaolevalt tellis Nasdoor Group OÜ hagejalt parendustööd Xxxxs. Ka tasu selle eest pidi hagejale maksma seega Nasdoor Group OÜ. Hageja ei ole aga oma töö eest Nasdoor Group OÜ-le vastavat arvet esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused: 29.1 Kostjate 20.01.2017 menetlusdokumendis on p 2.4 muuhulgas leitud, et hagi on esitatud valede kostjate vastu ning tuleks seetõttu jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja seda kostjad ka taotlevad. Kostjad tuginevad sellele, et nemad ei valda hageja asju ning hageja juhatuse liige Xxxx on oma 16.06.2015 avalduses Nasdoor Group OÜ juhatusest tagasi astumiseks märkinud muuhulgas, et Nasdoor Group OÜ kasutuses on (Xxxx) tootmisruumid. Seega ei saa ega saanud need olla Radixi kasutuses. Samuti on kostjate seisukoht, et Rosaltes pole hagejaga Xxxx tootmisruumide kasutusse andmiseks mingisuguseid lepinguid sõlminud. 29.2 Kohtu seisukoht kostjate taotluste osas on järgmine: TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus (vt ka RKTK lahend kohtuasjas nr 3-2-1-94-16). Kohus leiab, et kostjate tõstatatud väited (et kostjad ei valda hageja vara ning poolte vahel ei ole Xxxx tootmisruumide kasutamist puudutavaid lepinguid) nõuavad tõendite hindamist, mida kohus teeb lahendi tegemise käigus ja seetõttu ei ole alust jätta hagi menetluse kestel läbi vaatamata pelgalt kostjate väidete alusel.
Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt ka RKTK lahend tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p-d 13, 14 või tsiviilasjas nr 2-178139/20). Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet ning tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, saab kohus jätta hagi rahuldamata. 29.3 Eeltoodu alusel jätab kohus kostjate 20.01.2017 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
30.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, tsiviilasjas esitatud poolte seisukohad, kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistaja Xxxxi (I.N) ütlused kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
31.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises: Hageja juhatuse liige Xxxx ja Radix juhatuse liikme Xxxxpoeg Xxxxsoovisid koos majandustegevust alustada. Xxxx ja Xxxxomasid oskuski tõstuste paigaldamisel ning Xxxxisal olid rahalised vahendid, mis annaks baasi alustada tõstuste tootmisega. Xxxx ja Xxxxotsustasid äritegevust alustada Nasdoor Group OÜ kaudu, milles mõlemad olid ka juhatuse liikmed. Xxxxisa Xxxxettevõte Radix andis Nasdoor Group OÜ-le laenu 150 000 eurot, et viimane saaks üürida ruumid, soetada vajalikud vahendid, et alustada tõstuste tootmist. Xxxxkandis aga saadud laenust kokku 60 000 eurot enda ainuomandis olevale ettevõttele Servitur ehk hagejale (vt ka laenuleping 03.04.2015; II kd lk 53 jj). Tõstuste tootmise alustamine Nasdoor Group OÜs oli aga juhatuse liikmete vahel kooskõlastamata ja ebaselge. Laenuandja Radix leidis, et laenu saamise tingumusi ja kasutamise sihtotstarvet rikuti ning Xxxxja Xxxxu koostöö lõppes (juhatuse liikmete vahelist konflikti on kajastatud ka Nasdoor Group OÜ 2015 majandusaasta aruande tegevusaruandes. Vt ka II kd lk 96). Vahepeal tehtud toimingutest on sündinud käesolev vaidlus sellest, millised lepingud olid asjaosaliste vahel sõlmitud ning kellele kuulub tõstuste tootmiseks soetatud vara. Hageja väidab, et tema sõlmis Rosaltesega üürilepingu Xxxx tootmisruumide kasutamiseks, tegi seal remonti ning ostis tööriistad ja tõstuste tootmiseks vajaliku materjali. Kostjad on koos tegutsedes aga takistanud hagejal üüritud ruumide kasutamist ning valdavad ruumidesse jäänud hageja vara. Sellega on kostjad takistanud hageja majandustegevust. Lisaks soovib hageja ruumidele tehtud remondi maksumuse hüvitamist. Kostjad aga eitavad nii üürilepingu sõlmimist kui ka seda, et Xxxx tootmisruumides oleks hagejale kuuluvat vara.
32.Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
Kohus on poolte kattuvate selgituste ja väidete alusel (hagiavaldus p 4, I kd, lk 4; Kostja I vastuväited 07.11.2016 p 2.19, II kd, lk 27; Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.5, II kd, lk 34) tuvastanud, et hageja juhatuse liikme Xxxxu ja kostja Radix juhatuse liikme Xxxxvahel on ka varasemad tsiviilõiguslikud suhted, mis seisnevad selles, et Xxxxettevõte Radix andis Xxxxja Xxxxu ettevõttele (Nasdoor Group OÜ) laenu kokku 150 000 eurot, millest 60 000 anti laenuna hagejale (Vt ka laenuleping 02.04.2015; II kd lk 44 jj ning laenuleping 03.04.2015; II kd lk 53jj).
-
Kohus on tuvastanud, et Servitur ainuke juhatuse liige ja ainuosanik on Xxxx (t lk 9394). OÜ Rosaltes juhatuse ainuke liige on Xxxxning osanikeks on võrdsetes osades Xxxx ja Xxxx(t lk 95-97). Radix Transport OÜ juhataja on Xxxxning ainuosanik OSAÜHING KOSE PARKLA (t lk 98).
-
Nasdoor Group OÜ usaldusosanikud olid perioodil 13.02.2015 kuni 18.02.2015 Xxxx ja Xxxxning mõlemad olid juhatuse liikmed alates 18.02.2015 kuni 02.09.2015. Alates 02.09.2015 on Nasdoor Group OÜ ainuke juhatuse liige Xxxx(II kd lk 88).
-
Kohus on tuvastanud, et Xxxx kinnistu omanik on Rosaltes (t lk 99). Pooled ei vaidle selle üle, et 03.07.2015 aktiga on Kostja II andnud hagejale üle metallkonstruktsioonid (laadimismajade osad), mis asusid Xxxx õuealal. Aktis hageja pretensioone ei väljendanud (vt ka Kostja II 07.11.2016 vastuväited p 2.7; II kd, lk 35).
33.Pooled vaidlevad selle üle:
-
Kas Rosaltes ja hageja vahel on 03.04.2015 sõlmitud suuline üürileping Xxxx tootmisruumide kasutamiseks, kas see leping on lõppenud või mitte ja kui on, siis millal ja mille alusel leping lõppes. Kas üürilepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on kostjad hagejale kahju tekitanud.
-
Kas Xxxx ruumides oli või on hagejale kuuluvat vara, s.o tööriistad ja tõstuste tootmise algmaterjalid.
-
Kes on kohustatud hüvitama hageja poolt Xxxx tootmisruumides tehtud remondi, millises suuruses ja mille alusel.
-
Kostjad on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele remondikulude hüvitamiseks, mille viimane on esitanud VÕS § 286 alusel.
34.Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas Rosaltes ja hageja sõlmisid 03.04.2015 suulise üürilepingu Xxxx ruumide kasutamiseks või mitte, kuna see on hageja nõuete aluseks ning eelduseks aegumise küsimuse lahendamisel.
35.TsÜS § 34 lg 1 ja 2 ning ÄS § 180 lg 1 tuleneb, et juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada ainult juhatuse või seda asendava organi liige. Teised isikud, muuhulgas juriidilise isiku teiste organite liikmed, ei saa ilma sellekohase volituseta seda teha.
36.Hageja väidab, et sõlmis Rosaltese ühe osaniku Xxxx03.04.2015 suulise üürilepingu Xxxx ruumide kasutamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellise kokkuleppe olemasolu kohta, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et Xxxx oleks olnud volitus Kostja I nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks. Asjaoludest ega esitatud tõenditest ei nähtu, et Kostja I oleks teadlik olnud lepingu sõlmimisest Servituriga, et ta oleks seda aktsepteerinud või heaks kiitnud. Kostjad on väitnud (II kd lk 22 p 2.2; Kostja I 07.11.2016 vastus hagile), et Rosaltese ainus esindusõiguslik isik – juhatuse liige Xxxx, pole Xxxx kunagi suhelnud ega kohtunud. Samuti kinnitas seda 06.02.2015 kohtuistungil hageja ise (vt ka II kd lk 139 pöördel). Ka muud hageja esitatud asjaolud (et Xxxx teatas, et Xxxx juurdepääs on lõppenud ning et samasuguse teate edastas hagejale Xxxx) ei kinnita lepingu olemasolu - kumbki mainitud isikutest pole volitatud tegutsema Rosaltese nimel. Tsiviilasjas kogutud tõendid lepingu olemasolu ei kinnita.
Muuhulgas andis XXXX19.06.2017 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Xxxxoli Xxxxnädal enne 05.06.2015 konflikti öelnud, et xxxx on tegemata üürileping ja et see on vaja kindlasti ära teha (vt II kd lk 180). Lisaks sellele on kostjad esitanud äriruumi rendilepingu 01.03.2015, mis on sõlmitud Rosaltese ja Nasdoor Group OÜ vahel Oru külas asuvate ruumide kasutamiseks (II kd lk 31-32). Üürilepingus kajastatud kinnistu katastritunnuse järgi on tegemist Rosaltesele kuuluva Xxxx kinnistuga (vt ka I kd lk 99). Hageja väidab küll, et tegemist on fabritseeritud lepinguga, kuid tõendeid selle kohta, et leping ei kehti või on tühistatud, kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole Rosaltese ja Nasdoor Group OÜ vahel sõlmitud lepingu pooleks, ega saa seda seetõttu vaidlustada. Kostjale I ei ole hageja üüri maksnud, samuti ei ole esitatud avaldust remonttööde kulutuste tasaarvestamiseks üürisummaga (nagu oli väidetavalt kokku lepitud). (vt ka hageja selgitused 06.02.2017 kohtuistungil, II kd lk 139 pöördel.) Lepingu hilisema allkirjastamine ei muuda seda kehtetuks – kokkulepete selline vormistamine ei ole keelatud.
37.Eeltoodu alusel leiab kohus, et tema ette toodu asjaoludel ei saa tuvastada, et Rosaltes ja hageja vahel oleks 03.04.2015 Xxxx tootmishoone kasutamiseks lepinguid sõlmitud – Xxxx puudusid volitused Rosaltese nimel üürilepingu sõlmimiseks ning tema tegevus ei saanud tekitada Rosaltesele üürilepingust tulenevaid õigusi või kohustusi. Seetõttu ei oma õiguslikku tähendust ka XxxxSMSsõnumid hagejale (vt I kd lk 182) ega ka see, milliselt telefoninumbrilt need on saadetud. Samal põhjusel ei saa olla õiguslikku tähendust Xxxx saadetud SMS-sõnumil (vt I kd lk 149). Kostjate kinnitusel kasutab ruume Nasdoor Group OÜ. Kohus ei saa pelgalt selle alusel, et hageja tegi Xxxxs remonti, tuvastada üürilepingu olemasolu Kostja I ja hageja vahel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaks, et Rosaltes on Xxxxpoolt väidetavalt Rosaltese nimel hagejaga kokku lepitu hiljem heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. Seega Xxxx poolt Rosaltese nimel hagejaga kokkulepitud tehing on tühine.
38.TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Hageja ei saa nõuda tühise üürilepingu lõpetamise või rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
39.Kuna hagejal ei ole alust esitada nõudeid tühise lepingu alusel, siis puudub ka alus ja vajadus lahendada kostjate avaldust aegumise kohaldamiseks VÕS § 338 alusel. Hageja õigus nõuda remondikulutuste hüvitamist, võib tuleneda mõnest muust alusest, mitte sellest, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping ja selle lõppemisest.
40.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kostjate vastu hagejale kuulunud tööriistade, mööbli ja muu vara hõivamise ja mittetagastamise eest hüvitise saamiseks.
Kuigi hageja on ka seda nõuet käsitlenud üürilepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena, siis kohus pole üürilepingu olemasolu Rosaltese ja hageja vahel tuvastanud.
41.TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus talle esitatud asjaolude alusel, millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega kvalifitseerib kohus haginõude sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt RKTK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10).
42.Hageja väidab, et talle kuulunud materiaalne põhivara ja mööbel, mis on loetletud 24.09.2016 hagiavalduse p 8 (II kd lk 4-5), asus Xxxx ruumides seisuga 05.06.2015, mil hagejalt võeti ära võimalus Xxxx ruumidesse pääseda.
43.Kostjad on õigesti viidanud, et olemuselt on hageja nõue valduse kaitse nõue, kuid hageja pole esitanud valduse taastamise nõuet (asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest), vaid kahju hüvitamise nõude.
44.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 ja § 89 tagavad asja valdajale ja/või omanikule nõudeõiguse igaühe vastu, kes nende valdust ja/või omandit rikub (ära võtab). Iseenesest on ukseluku vahetamisega isiku juurdepääsu takistamine ruumile, kus asusid isiku asjad, kvalifitseeritav isiku valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi. Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline. Sellist nõuet ei saa aga tulenevalt AÕS § 45 lg 2 rahuldada, sest hagejal puudus õigus Leivatehase ruumide kasutamiseks ja sinna asjade viimiseks (üürilepingu puudumine, otsuse p 37-38). Samuti on nõude rahuldamine välistatud tulenevalt AÕS § 48 lg 1, mis sätestab õigust lõpetava tähtaja – AÕS § 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Hagi aluseks on valduse äravõtmine 05.06.2015 ja seega lõppes nõude esitamise tähtaeg 05.06.2016. Hagi on esitatud 17.08.2016. Kostjad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et hageja ei kasutanud pärast valduse äravõtmist pikema aja jooksul ühtegi õiguskaitsevahendit.
45.Hageja on alternatiivsena tuginenud ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele normidele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja lg 2 ja lg 4 ning § 1049.
46.Võõra vara ebaseadusliku valduse korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt ka RKTK lahend kohtuasjas nr 3-2-1-60-09). Sellist nõuet pole hageja esitanud. Siiski ei välista see kohtu arvates rahalise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel
(objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-1911). Sellist deliktiõiguslike asjaolude kogumit ei ole hageja kohtule esitanud. Seega puudub kohtul võimalus VÕS § 1043 kohaldamiseks.
47.06.02.2017 kohtuistungil selgitas hageja juhatuse liige Xxxx, et koostas hagis kajastatud nimekirja ning viis need asjad Xxxx ruumidesse 03.04.2015. 05.04.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et üüripinnale jäänud vara koosseis ja väärtus saadi Servitur põhivara raamatupidamisandmete järgi. Muid tõendeid hagiavalduses sisalduvas nimekirjas märgitud vara omandamise või kuuluvuse kohta esitatud ei ole. Kohtuistungil on uuritud I kd lk 172 vara nimekirja, millel puuduvad koostajad andmed ja kinnitus või allkiri ning teave nimekirja koostamise alusmaterjalide kohta. Kohus on 06.02.2017 kohtuistungil (vt II kd lk 139 pöördel) hageja tähelepanu sellele juhtinud ja andnud võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, kuid hageja pole seda teinud. Selle vara asumist Xxxx ruumides soovib hageja tõendada fotodega II kd lk 2-3 ja 11.06.2015 videosalvestusega, mida on uuritud 19.06.2017 kohtuistungil. Fotodel on näha kontoriruum ja riietusruum ning eraldi tootmisruumid, milles asuvad mitmed asjad, kuid võimatu on tuvastada, mis täpselt tootmisruumides asub ja kelle vara see on. Hageja on esitanud ka Xxxx müügikuulutuse detsembrist 2016 (II kd lk 136-138), mille juures olevatelt fotodelt on näha ka sanitaarruumid, kuid pole teada, millises seisus olid sanitaarruumid 05.06.2015, kui hageja valduse kaotas.
48.Lisaks on kostjad esitanud Marcegaglia Builtech s.r.l. con socio unico arve 15.04.2015 Nasdoor Group OÜ-le (II kd lk 66) ja Nasdoor Group OÜ konto väljavõtte (II kd lk 50-52) kinnitamaks tõstuste tootmiseks vajaminevate detailide ostmist. Kuigi arve alusel ei ole selge, mida täpselt on ostetud artikli RRR610 ja 500 STUCCO RAL 8014 L 12500 all, siis koostoimes Cargofast 13.05.2015 arvega Nasdoor Group OÜ-le on võimalik tuvastada, et Itaaliast on Marcegaglia saatnud xxxx just uksepaneelid (II kd lk 68). Kostjad on esitanud Aircom OÜ 04.05.2015 arve Nasdoor Group OÜ-le (II kd lk 67), millest nähtub, et Nasdoor Group OÜ on soetanud kolbkompressori, vooliku, kiirühendused, kruviklambreid, spiraalvooliku, puhastuspüstoli jm töövahendeid. Ehitusmaterjalide ost ilmneb ka kostjate esitatud Bauhaus Eesti OÜ 09.04.2015 arvest (II kd lk 70). Muuhulgas on ostetud lamp ning põranda- ja seinaplaate. Kostjad väidavad, et need Nasdoor Group OÜ-le kuuluvad asjad asuvadki Xxxx tootmisruumides. Lisatud on ka foto uksepaneelidest asukohaga Xxxx tootmisruumides (II kd lk 72). Uksepaneelide kohta asukohaga Xxxxs on fotod esitanud ka hageja (II kd lk 80-87).
49.Kohtul ei ole tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada, milline vara konkreetselt kuulus hagejale ja kas mõni hagejale kuuluvatest esemetest asub Xxxx tootmisruumides. Seega ei saa kohus tuvastada, kas esineb üldse deliktiõiguslik tegu – hagejale kuuluva vara äravõtmine. 19.06.2017 kohtuistungil uuritud videosalvestus kinnitab, et Xxxxu ja Xxxxvahel on laenulepingutest tulenev konflikt : et Xxxxandis Xxxxile ja Xxxxule 150 000 laenu ja ta (Xxxx) kuritarvitas selle raha. Tsiviilasja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid videosalvestis täiendavalt ei tõenda.
50.Ka hageja väited selle kohta, kes valdab tema vara, on vastuolulised. Esmalt märgib hageja, et tema vara valdajaks on Radix 27.09.2016 hagiavalduse p 9 (II kd, lk 5), seejärel, et vara valdab OÜ Doorflex (samas p 13; II kd, lk 6). Seejärel väidab hageja 27.09.2016 hagiavalduse p 18, et OÜ-l Rosaltes ja Radix Transport OÜ-l puudub seaduslik alus hagejale kuuluva vara muuhulgas kasutamiseks ja kinnihoidmiseks (II kd, lk 6). 05.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei tea, kelle käes on tema vara (vt ka II kd, lk 162). Kostjad on esitanud 01.03.2015 äriruumide rendilepingu Nasdoor Group OÜ ja Kostja I vahel (II kd lk 31jj) väites, et Xxxx ruume kasutab Nasdoor Group OÜ. Hageja väidab, et ruume kasutab alates 08.07.2015 Doorflex OÜ tuginedes äriregistri andmetele, kuna see on märgitud ettevõtte asukohaks. Lepingut esitatud ei ole.
51.Kuna kohus sedastas, et tal ei ole võimalik tuvastada, milline vara kuulus hagejale ja kus see asub, siis ei ole kohtul tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada ka seda, kes hageja vara valdust rikkus ja millal ning kelle valduses on hageja vara.
52.Kuna Rosaltes on vara üürile andnud (Nasdoor Group OÜ-le juba 01.03.2015), siis ei saanud Rosaltes 05.06.2015 hageja vara hõivata. Radix ei ole Xxxx üürnik väidetavalt olnud (kuigi hageja esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad, et Kostja II juhatuse liikme Xxxxavaldused selles osas on olnud vastuolulised), siis ei saa kohus olemasolevate tsiviilasja materjalide alusel tuvastada, et kostjad on hageja vara hõivanud.
53.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjate vastu majandustegevuse seiskamise ja omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju 60 256,90 eurot (s.o majandustegevuse seiskamise tõttu saamata jäänud tulu 44 000 eurot ja hageja vallasvara väärtus 16 256,90 eurot) saamiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole võimalik rahuldada ka viivisenõuet.
54.Lisaks nõuab hageja Kostjalt I üüritud pinna remondile ajavahemikus 03.04.2015-05.06.2015 kulunud 9 581 euro hüvitamist.
55.Hageja on nõude aluseks pidanud VÕS § 286 ehk üürilepingust tulenev nõue. Kohus on käesoleva otsuse p-s 37-38 tuvastanud, et Kostja I ja hageja vahel puudus üürileping, seega ei saa hageja nõue tuleneda VÕS § 286.
56.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue saab tugineda mõnele muule õiguslikule alusele. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama § lg 2 kohaselt kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust muuhulgas juhul, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Kohus on tuvastanud, et Rosaltes juhatuse liige oli teadlik rendilepingu sõlmimisest Nasdoor Group OÜ-ga ning kirjalikult vormistatud rendilepingu p 5.2.2 sätestas, et
renditud ruumide parendamise ja ümberehitamisega seotud kulud kannab rentnik (II kd lk 32). Rosaltes kinnitab, et Xxxx ei ole kostja I juhatuse liikmega rääkinud ja seda kinnitas ka Xxxx ise 06.02.2017 kohtuistungil (II kd lk 139 pöördel). Seega ei teadnud Rosaltes, et hageja hakkab Xxxx ruumides tegema remonttöid ja et Kostja I peaks need hüvitama. Võis olla, et hageja tegi remonti Xxxx saadud loa alusel, kuid viimasel puudus õigus anda luba kolmandate isikute (Kostja I) vara kasutamiseks ja remontimiseks. Radix esindajad on 06.02.2017 kohtuistungil küll kinnitanud, et hageja tegi hagis kirjeldatud ulatuses Xxxxs remonti (II kd lk 140 pöördel), kuid isik, kelle asjale parendusi tehti, ehk Kostja I, vaidleb kulutustele vastu. 07.11.2016 vastuse p 2.6.1 on Kostja I sõnaselgelt väljendanud, et pole andnud hagejale nõusolekut selliseid toiminguid teha ja kulusid kanda ega kiida tehtut heaks – Kostja I ise pole plaaninud ruumides omal kulul remonti teha. Ka vaidleb Kostja I 07.11.2016 vastuse p-s 2.6.3 vastu kulude suurusele, eelkõige tööjõukulu osas. Radix on selgitanud, et hagejalt tellis remonttööd Xxxx rentnik ehk Nasdoor Group OÜ (07.11.2016 menetlusdokumendi p 2.9). Seega on võimalik, et hagejal on nõudeid Nasdoor Group OÜ või ka Xxxxvastu, kellega tal oli väidetavalt sõlmitud kokkulepe, kuid esitatud asjaoludel ei saa kohtu hinnangul hageja esitatud nõudeid rahuldada Radixi ja Rosaltese vastu.
57.VÕS § 1042 lg 2 p 2 alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude Kostja I vastu remonttööde eest hüvitise saamiseks. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.
58.VÕS § 1049 kohaldamise aluseid ei ole kohus tuvastanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
59.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
60.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
61.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
62.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
63.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on enne viimast kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja ja dokumendid esitanud hilinenult. TsMS § 176 sätestab ühemõtteliselt menetluskulude astmelise esitamise juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Hageja on küll menetluskulude hilinenult esitamisel tuginenud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, kuid selle kohtuasja asjaolud olid pisut erinevad käesolevast tsiviilasjast ning TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu seisukohad kohustuslikud vaid sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule. Kohus on
kohustatud kohtlema pooli võrdselt (TsMS § 7) ning lähtuma seadusest (TsMS § 436 lg 1). Kohtu selgitused
64.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.