(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13573
Kohtuasi
Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED avaldus täisealise isiku O.T kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Mittetulundusühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Mittetulundusühing VIRUMAA TUGITEENUSED (registrikood 80245721), seaduslik esindaja EA Puudutatud isik: O.T (isikukood XXX), seaduslikud esindajad eestkostjad W.A ja N.L
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
VIRUMAA
TUGITEENUSED
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.09.2024 määrus jätta muutmata.
2.Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Mittetulundusühing VIRUMAA TUGITEENUSED (avaldaja) esitas 09.09.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku O.T (puudutatud isiku) kinnisesse asutusse paigutamiseks. Koos avaldusega esitati ka esialgne õiguskaitse taotlus.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Sotsiaalkindlustusameti 26.06.2024 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr XXXXXXXX suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele alates 01.07.2024 kuni 08.04.2029. Teenuse osutajaks on avaldaja, MTÜ Virumaa Tugiteenused, teenuse osutamise koht on XXX. Suunamisotsusele lisatud kokkuvõtte kohaselt on puudutatud isiku ühisteks eestkostjateks alates 18.03.2022 kuni 18.03.2027 määratud tema vanemad, W.A ja N.L. Puudutatud isikul on diagnoositud psüühikahäire F72 (raske vaimne alaareng) ja F83 (segatüüpi spetsiifilised arenguhäired); kõrvaldiagnoosideks on F98.0 (mitteorgaaniline enurees); F98.1 (mitteorgaaniline enkoprees); G82.1 (spastiline paraplegia).
3.Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku suhtes täidetud SHS § 105 lg-s 2 sätestatud eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Puudutatud isikut kardavad teised kliendid, kes hoiavad temast eemale, kuna ta on teiste suhtes keelav, ähvardav, lubades neid piinaval moel tappa ja muul moel viga teha. Lisaks on puudutatud isikul on teenusel viibides esinenud korduvalt raskesti mõistetavat käitumist ning äärmuslikku kahjustavat käitumist, mis väljendub peamiselt teistele klientidele haiget tegemises, kuid on rusikatega rünnanud ka tegevusjuhendajat ning lõhkunud keskkonda. Füüsilised rünnakud avalduvad ootamatult, neid pole olnud võimalik ennetada. Konkreetsed juhtumid on aset leidnud 03.07, 08.07, 11.07, 16.07, 20.07, 25.07, 29.07, 08.08, 19.08, 20.08 ja 08.09.2024. Kiirabi ja politseid on puudutatud isiku rünnete tõttu kohale kutsutud enamikel kordadel. 08.08.2024 juhtumil toimetas kiirabi puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse. Teiste klientide emotsionaalne tasakaal on häiritud, kolme rünnakute tõttu kannatada saanud kliendi ja kahe tegevusjuhendaja suhtes on rakendatud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenust. Kuna tervisliku seisundi tõttu ei suuda puudutatud isik püsivalt oma käitumisest aru saada ning on selle tõttu eelkõige kaasklientidele, kuid ka endale ja keskkonnale ohtlik, siis praegune teenuseosutaja ei suuda pakkuda piisavalt turvalist elukeskkonda teistele teenusel viibivatele klientidele ega ka puudutatud isikule endale. Teenusel pole hetkel võimalik läbi viia plaanitud sihipäraseid tegevusi peamiselt puudutatud isiku raskesti mõistetava ja ka äärmuslikult kahjustava käitumise tõttu. Avaldaja on puudutatud isiku teenusel viibimise ajal korraldanud kahel korral kohtumise Sotsiaalkindlustusameti (SKA) esindajate ja puudutatud isiku eestkostjatega. Kohtumisel lahendusteni ei jõutud. Avaldaja tegi Saku Vallavalitsusele kui puudutatud isiku elukohajärgsele kohalikul omavalitsusele ettepaneku esitada kohtule avaldus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid Saku vald keeldus menetluse algatamisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 10.09.2024 määrusega avaldaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning keeldus avalduse menetlusse võtmisest.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
2
2-24-13573
6.TsMS § 4771 lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 534 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse psüühikahäirega isiku paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse esitada ka psühhiaatrilise abi seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud isik, kelleks võib olla isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus käesolevas jaos sätestatud korras isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine. Sama sätte lg 2 sätestab, et psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja menetleb kohus ka isiku eestkostja avalduse alusel.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Lähtudes eelpool viidatud sätetest võib kohtule esitada esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise avalduse isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Avaldajaks on aga käesoleva juhul hoolekandeasutus, kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks, mistõttu jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.Samuti võib kohtule esitada isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhiavalduse kas isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus või eestkostja. Kuivõrd avaldajaks on hoolekandeasutus, kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks, keeldus kohus kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja teha uus määrus, millega otsustatakse avalduse menetlusse võtmine.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus menetlusõigust õigesti kohaldanud.
13.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole kaalunud avaldusega soovitud eesmärgi saavutamise vajadust ja võimalust. Avaldaja on selgitanud avalduses, et ta on pöördunud puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsuse, Saku valla poole, et vald esitaks kohtule avalduse isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid vald keeldus sellest. Kohus pidanuks kaasama puudutatud isikuna Saku valla. TsMS § 198 lg 3 kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.
14.Isiku kinnisesse asutusse paigutamise on hagita asi. Hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7) arvestades lasub kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest ning kohus peab seisma selle eest, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et avalduse esitas teenuseosutaja. Määruskaebuse esitaja on selgitanud puudutatud isiku ohtlikku käitumist, mis seisneb reaalsete vigastuste tekitamises kaasklientidele ja teenuseosutaja töötajatele.
3
2-24-13573
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et menetluse algatamiseks avalduse esitamise tähendus ja sellest tulenevad õigused ei ole hagita menetluses üheselt määratavad. Asjades, kus avaldaja peamine funktsioon on teavitada kohut olukorral reguleerimise vajadusest, nt isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlus, ei ole avaldaja õiguste tagamine menetluses nii kesksel kohal. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse menetluseõiguse normide rikkumisest.
esitaja
etteheidetega
maakohtule
19.Siinses asjas pöördus avaldaja kohtusse psüühiliselt haige isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse, tuginedes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolule. SHS § 105 lg 4 kohaselt otsustab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 6 kohaselt on isiku paigutamine kinnisesse asutusse hagita asi. TsMS § 476 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.
21.TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist kinnisesse asutusse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. TsMS § 533 lg 2 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja ka isiku eestkostja avalduse alusel.
22.Kuigi avalduses esile toodud asjaolud puudutatud isiku võimaliku ohtlikkusega seonduvalt on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõsised ja avaldaja soov abi leida sel põhjusel ka mõistetav, ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Avaldaja (teenuseosutajana) ei ole kehtiva õiguse kohaselt isikuks, kelle avalduse alusel kohus TsMS § 475 lg 1 p-s 6 sätestatud hagita menetluse algatada saaks. Seda ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka määruskaebuses tsiteeritud lõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandest. Maakohtu seisukoht, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, on põhimõtteliselt õige. 4
2-24-13573
23.Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et õigusaktidest ei tulene ka kohtule õigust omal initsiatiivil isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse algatamiseks, ei ole maakohtule tehtud etteheited avaldusega soovitud eesmärgi saavutamise vajaduse ja võimaluse kaalumata jätmisest, uurimisprintsiibi rikkumisest ning Saku valla puudutatud isikuna kaasamata jätmisest põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
24.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes avaldaja, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks määramiseks.
25.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.