2-17-19229/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

14.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik XXX esitas 27.12.2017.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud majanduslikult raskesse olukorda, kuna sattus halba seltskonda ja vanglasse ning oli töötu ja töötas juhutöödel. Võlgnik võttis kiirlaene, mida aga ei suutnud teenindada. Võlgnikul on võlgasid 13 461 eurot, millele lisanduvad täituritasud ja viivised. Tal on 6 last ja elab üürikorteris. Seoses terviserikkega saab töövõimetustoetust 202 eurot kuus ja ei ole võimeline kõrgepalgalist tööd tegema. Töötab osalise tööajaga kergematel töödel, töötasu ca 300 eurot kuus ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur tegi kindlaks järgneva: Võlgniku oli abielus kuni 2010.a ja lühikest aega ka 2014.a. Ühisvara ei ole. Enne 2014.a oli võlgniku perekonnanimeks XXX, teistkordselt abielludes võttis abikaasa perekonnanime. Võlgnikul on kokku 6 last, neist noorim on 18 aastane ja õpib kutsehariduskeskuses. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgniku suhtes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmeil käesoleval ajal kohtutäiturite menetluses 23 täiteasja. Suurimad võlausaldajad on Aktiva Finants OÜ (2306 eurot), Keskkonnainspektsioon (2106 eurot) ja Era Liisingu Inkassokeskus AS (1503 eurot). Teised nõuded on alla 1000 euro. Suure osa neist moodustavad Politsei – ja Piirivalveameti poolt määratud trahvinõuded. Kohtutäiturite poolt oli võlgniku konto arestitud. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku andmeil tal kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puudub sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on konto AS-s SEB Pank (jääk 0 eurot). Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. AS

Pensionikeskus andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma ja täiendava kogumispensioniga (III sammas) liitunud ei ole. Võlgnik omab vaid kohustusliku kogumispensioni kontot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 3 kohaselt kohustusliku kogumispensioni pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on 2015.a võlgnikule võõrandatud sõiduauto Volkswagen Passat, valmistatud 1993.a, milline on ajutiselt kustutatud. 25 aasta vanune sõiduauto märkimisväärset väärtust ei oma. Muid sõidukeid või väikelaevu ta ei oma. Võlgnikul on kohustusi üle 13 000 euro, kuid reaalse likviidse vara olemasolu, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära (hetkel 500 eurot) ulatuses kinnipidamisi teha ja pankrotivarasse arvata ei saa. Seejuures iga ülalpeetava pealt ei saa kinni pidada veel 1/3 alampalgamäärast. Arvestades, et võlgnikul on ka üks ülalpeetav, ei saa tema igakuisest sissetulekust pankrotivarasse arvata 665 eurot. Seega võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mida saaks arvata pankrotivarasse ja kasutada pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku asotsiaalsed eluviisid, mille tulemusena määrati talle rahatrahve ja ta mõisteti süüdi ka kriminaalkorras varguste ning kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Selle tulemusena mõisteti temalt välja tekitatud kahjud ning kohaldati ka vangistust. Samuti võttis ta kõrge intressiga kiirlaene, kuigi ei omanud nende teenindamiseks piisavat sissetulekut. Kõik see tõi omakorda kaasa hulga täitemenetluste algatamise ja võlgade kasvu täitekulude näol. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 13 000 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik