Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega (parandatud 15.02.2018 määrusega) kuulutati välja A K pankrot. 11.04.2019 määrusega lõpetati võlgniku A K pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku A K pankrotimenetluses jäi rahuldamata kohtutäitur K Fi nõue 47,66 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1182,53 eurot, kohtutäitur A P nõue 85,97 eurot (praegune võlausaldaja kohtutäitur R S), xxx OÜ nõue 152,18 eurot, Keskkonnainspektsiooni nõue 2107,17 eurot (praegune Keskkonnaamet), kohtutäitur E K nõue 417,88 eurot, AS xxx nõue 969,31 eurot (praegune xxx AS), kohtutäitur K V nõue 72,52 eurot, Osaühing xxx nõue 3873,50 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ), xxx Aktsiaseltsi nõue 1329 eurot, OÜ xxx 648,74 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ). Käesolevaks hetkeks on võlgniku A K kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • xxx palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik ei ole menetluse kestel makseid teinud ja võla jääk on 1329 eurot. Võlgnikul oleks soovi korral hea tahte eesmärgil olnud võimalik teha makseid mingiski ulatuses. Samuti on arusaamatu, mida ta on teinud endale tasuvama töökoha leidmiseks. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajatel nõuete rahuldamiseks. • Kohtutäitur K V ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Pankrotimenetluses ega kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole kohtutäiturile makseid laekunud. • xxx AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. Nõude jääk on 969,31 eurot. • Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus) jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja on tasaarvestanud tagastatava tulumaksu arvel nõudeid ja võla jääk on 866,14 eurot. • xxx OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi makset. Seega on võla jääk 152,18 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. • Keskkonnaamet leiab, et võlausaldaja nõudeid ei saa lugeda lõppenuks, sest kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Nõude jääk on 1297,63 eurot.

•

xxx OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Võlgnik ei ole väljamakseid teinud. OÜ xxx nõude jääk on 648,87 eurot ja xxx OÜ nõude jääk on 3873,50 eurot.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks A K kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 19.02.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldajad xxx, kohtutäitur K V, xxx AS ja xxx OÜ paluvad jätta võlgniku kohustustest vabastama. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus (Maksu- ja Tolliamet) jätab vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad xxx OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Keskkonnaamet leiab, et tema nõudeid ei saa lugeda lõppenuks. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnikul on puuduv töövõime ja ta saab töövõimetoetust. Samas on ta aruande perioodil olnud hõivatud tööga ja tema töötasu on olnud vahemikus 226,08 kuni 790 eurot kuus. Oma igakuised kulutused katab võlgnik ise. Võlgniku majanduslik olukord on keeruline. Võlausaldajad on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole neile menetluse kestel väljamakseid teinud. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Vaatamata võlgniku puuduvale töövõimele on ta menetluse kestel olnud hõivatud tööga. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 2 ja 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ega töövõimetoetusele. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgniku igakuise töötasu suurus on olnud

igakuiselt erinev jäädes enamjaolt alla ühe kuupalga alammäära. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Vastuseks võlausaldaja xxx OÜ seisukohale kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel ei oma sisulist tähtsust kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid täitnud arvestatavas ulatuses. Võlgniku saab jätta kohustustest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on rikkunud talle seadusega ettenähtud kohustusi süüliselt. Käesolevas asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb A K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A K majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi täitnud ja see ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks temale seadusega pandud kohustusi paremini täita. Samas selliselt jätkuks tema majanduslikult raske olukord veelgi kauem. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A K (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.