XX avaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste lõpetamiseks Täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2017 eestkoste pikendamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja XX (ik XXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik YY (ik XXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 12.08.2017 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
1.Harju Maakohus algatas 23.03.2012 määrusega (tsiviilasi 2-11-9869) hagita menetluse XXle (avaldaja/eestkostetav) eestkostja määramiseks, sest läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esines isikul püsikujuline paranoidne skisofreenia, mis piirab tema võimet kestvalt ja olulisel määral oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest aru saada.
2.Harju Maakohtu 28.12.2012 määrusega (tsiviilasi 2-12-12018) seati avaldaja üle eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ning määrati tema eestkostjaks Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu tähtajaga 5 aastat. Avaldajal lubati teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
3.Eestkostetav esitas 10.03.2017 maakohtule avalduse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Avalduses leiti, et eestkoste ei ole vajalik, kuna eestkostetav saab ise oma huvide tagamise ja kaitsmisega hakkama. Eeskoste teeb ta elu raskemaks, põhjustades vara äravõtmist. Psühhiaatrid tekitavad talle füüsiliste ja psüühiliste mõnitustega ning tehtavate katsetustega valu, puudeid ja psüühilisi haigusi. Piiratud on võimalus tegutseda teadustöö ja äritegevuse valdkonnas.
4.Tallinna linna 02.05.2017 arvamusel ei ole eestkostetava avaldus põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Eestkostetaval puudub täielikult haiguskriitika, ta peab end terveks, on luululine psühhiaatrite suhtes ja keeldub kasutamast ravimeid nende kõrvalmõjude tõttu. Eestkostetav on toonud Lasnamäe Linnaosa Valitsusse hulgaliselt pilte tema kehal olevatest löövetest ja kirjeldanud, et ta kehasse on paigutatud „kiip“ vm seade, mis saadab talle elektrilööke ja jälgib tema elu; tõendeid (telefon, mälukaardid jms), millel on väidetavalt andmeid tema jälitamise ja tagakiusamise kohta. PERH Psühhiaatriakliiniku arstid pidavat võtma endale tema „leiutisi“. Tallinna linn on nõus jätkama avaldaja eestkostjana, kuivõrd teada ei ole ühtegi füüsilist isikut, kes sooviks täita tema eestkostja ülesandeid.
5.Kohus määras 20.04.2017 avaldaja suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi 17.05.2017 ambulatoorses aktis nr 253 leiti, et avaldaja eestkostevajadus ei ole ära langenud.
6.Puudutatud isiku eestkostetava isa YY 06.06.2017 arvamuse kohaselt on vajalik poja üle eestkoste lõpetamine.
7.Avaldajale määratud esindaja oli 12.05.2017 seisukohal, et avaldaja elab endiselt luuludes, kuid ei ole ohtlik. Eestkostja ülesandeks võiks jätta järelevalve avaldaja korteri käsutamise üle. Üüritulu kasutamise üle võiks isik ise otsustada.
8.03.07.2017 ärakuulamisel kinnitas eestkostetav, et ta jääb oma avalduse juurde ja soovib eestkoste lõpetamist. Ta on terve ja eestkoste segab tal teadustöö tegemist ja äritegevusega alustamist. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 12.08.2017 määrusega eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata, kuna eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Maakohus pikendas eestkostetavale määratud eestkostja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valituse kaudu) ametiaega viie aasta võrra, s.o kuni 12.08.2022. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu
korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid igakuiselt oma töötasu, pensioni ja saadava üüritulu ulatuses. Eestkoste on seatud kõigi tehingute tegemiseks, mis ületavad kogusummas avaldaja ühe kuu sissetulekut. Eestkostetaval on valimisõigus ja ta loetakse mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et kohtuasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, eestkostja arvamusega, määratud esindaja seisukohaga ja kohtu poolt ärakuulamisega oli tõendatud, et eestkostetav ei suuda psüühikahäirete tõttu jätkuvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Eestkostetav on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada viie aasta võrra. Samuti leidis, et Tallinna linn Lasnamäe Linnosa Valitsuse kaudu on sobiv olema eestkostetava eestkostja. Eestkoste jätkamist on toetanud ekspert oma arvamuses, eestkosteasutus ning eestkostetavale määratud esindaja. Eestkoste lõpetamist on toetanud vaid eestkostetava isa. 03.05.2017 ekspertiisiakti kohaselt põeb eestkostetav kroonilist vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Tal esinevad psüühika häired, mis takistavad ja piiravad tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saada, oma käitumise juhtida ning oma tegude kaugtagajärgi mõista. Ta ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat lähema viie aasta jooksul. Eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik õigusliku ja majandusliku valdkonna küsimused. Eestkosteasutus oli seisukohal, et kui kohtupsühhiaatriline ekspertiis teeb kindlaks eestkoste vajaduse, tuleb Tallinna linnal jätkata eestkostja ülesannete täitmist. Eestkosteasutus leidis samuti, et avaldaja edasine eestkostevajadus ei ole ära langenud. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus eestkostetav maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada eestkostetava üle seatud eestkoste täies ulatuses. Eestkostetav on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tema võimet iseseisvalt hakkama saada. Kohus ei ole arvestanud eestkostetava soovide ja võimetega. Eestkostetav ei ole viis aastat eestkostet kasutanud. Psühhiaatrid on pannud valediagnoose, põhjustanud puuet. Peale kohtusse pöördumist on naabrid hakanud ilmutama erilist agressiooni ja süstima eestkostetavale erinevaid viirusi kaela piirkonda, mille kinnituseks on kaebusele lisatud fotod. Psühhiaatrid varjavad tõde. Kohus rikkus seadust, kaitstes arste. Menetluse edasine käik
11.Eestkostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
12.Eestkostetavale määratud esindaja leidis, et kaevatav määrus vastab esindatava huvidele hoolimata sellest, et ta ise seda ei adu. Määruse tühistamiseks puudub alus.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eestkostetav ei ole toonud määruskaebuses kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle eestkoste pikendamata jätmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii TsMS §-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut. Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei vaja eestkostjat, on vastuolus kohtuasja materjaliga, eelkõige 03.05.2017 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis toodud järeldustega. Ekspertiisiakti kohaselt esineb avaldajal vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et avaldaja on TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab jätkuvalt eestkostet. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduse tegi. Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik. Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja asjas esitatud arvamuste pinnalt õigesti tuvastanud, millises osas on isiku teovõime psüühika- või käitumishäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühika- või käitumishäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse eestkoste lõpetamiseks. Maakohus on põhjendatult eestkostja ametiaega pikendanud. Maakohus on õigesti leidnud, et Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on sobiv isik eestkostjana jätkama. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus viie aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 12.08.2022. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja
määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.