TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-12018/154
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 13.02.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1512

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 172 lg 1, 3Menetluskulud hagita menetlusesPKS § 203 lg 4TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 232Tõendite hindamine TsMS § 526 lg 2Eestkostja määramine TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel TsÜS § 8 lg 2Füüsilise isiku teovõime

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-12-12018

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Kohtuasi

XX avaldus täisealise isiku üle seatud eestkoste lõpetamiseks Täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.08.2017 eestkoste pikendamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja XX (ik XXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik YY (ik XXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 12.08.2017 määrus muutmata.

2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Sarnased lahendid

TSÜS

korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid igakuiselt oma töötasu, pensioni ja saadava üüritulu ulatuses. Eestkoste on seatud kõigi tehingute tegemiseks, mis ületavad kogusummas avaldaja ühe kuu sissetulekut. Eestkostetaval on valimisõigus ja ta loetakse mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et kohtuasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, eestkostja arvamusega, määratud esindaja seisukohaga ja kohtu poolt ärakuulamisega oli tõendatud, et eestkostetav ei suuda psüühikahäirete tõttu jätkuvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Eestkostetav on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada viie aasta võrra. Samuti leidis, et Tallinna linn Lasnamäe Linnosa Valitsuse kaudu on sobiv olema eestkostetava eestkostja. Eestkoste jätkamist on toetanud ekspert oma arvamuses, eestkosteasutus ning eestkostetavale määratud esindaja. Eestkoste lõpetamist on toetanud vaid eestkostetava isa. 03.05.2017 ekspertiisiakti kohaselt põeb eestkostetav kroonilist vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Tal esinevad psüühika häired, mis takistavad ja piiravad tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saada, oma käitumise juhtida ning oma tegude kaugtagajärgi mõista. Ta ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat lähema viie aasta jooksul. Eestkostja ülesannete ringi võiksid jääda kõik õigusliku ja majandusliku valdkonna küsimused. Eestkosteasutus oli seisukohal, et kui kohtupsühhiaatriline ekspertiis teeb kindlaks eestkoste vajaduse, tuleb Tallinna linnal jätkata eestkostja ülesannete täitmist. Eestkosteasutus leidis samuti, et avaldaja edasine eestkostevajadus ei ole ära langenud. Määruskaebus

14.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eestkostetav ei ole toonud määruskaebuses kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle eestkoste pikendamata jätmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii TsMS §-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut. Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei vaja eestkostjat, on vastuolus kohtuasja materjaliga, eelkõige 03.05.2017 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis toodud järeldustega. Ekspertiisiakti kohaselt esineb avaldajal vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et avaldaja on TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kes vajab jätkuvalt eestkostet. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduse tegi. Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik. Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja asjas esitatud arvamuste pinnalt õigesti tuvastanud, millises osas on isiku teovõime psüühika- või käitumishäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühika- või käitumishäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse eestkoste lõpetamiseks. Maakohus on põhjendatult eestkostja ametiaega pikendanud. Maakohus on õigesti leidnud, et Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on sobiv isik eestkostjana jätkama. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus viie aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 12.08.2022. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja