XXXi kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 24.05.2016.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/1011
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: XXX (isikukood XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Jaanus Silm, e-post [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): XXX (isikukood XXX) Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman, e-post [email protected] Puudutatud isik II: kohtutäitur Kaire Põlts, e-post [email protected] Puudutatud isiku II esindaja: kohtutäituri abi Tõnu Kala, epost: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XXXi kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 24.05.2016.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/1011 rahuldamata.
Jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda.
Mõista XXXilt XXX kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 280,80 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
1.Harju Maakohtu 29.10.2015 kohtumäärusega kinnitas maakohus XXX ja XXXi vahelise kompromisslepingu.. Nimetatud kokkuleppega kohustus XXX mitte suhtlema XXXga vahetult, posti teel, telefoni teel, elektroonilise side vahendusel (sh e-posti teel), sms teel ning sotsiaalvõrgustike vahendusel; mitte pildistama ega filmima koera XXX, mitte lähemalt, kui 15 meetrit; mitte loopima esemeid koera pihta ega kinnistule XXX; mitte taguma piirdeaeda koera ärritamiseks, õrritama, narrima ega hüüdma koera XXX.
2.19.04.2016 sai XXX oma lepingulise esindaja vahendusel kätte Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts poolt edastatud 24.03.2016 kuupäeva kandva dokumendi nimega „täitmisteade võlgnikule ja sunniraha määramise hoiatus“, Harju Maakohtu 29.10.2015 kohtumääruse ning 24.03.2016 kuupäeva kandva „kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“. Samuti olid lisadena kaasa pandud erinevad arvamused ja seisukohad ning fotod, millega sissenõudja soovis tõendada kohtumääruse rikkumist ja koera ärritamist ja õrritamist XXX poolt.
3.Edastatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 025/2016/1011 XXX avalduse alusel, asudes hindama sissenõudja poolt koos täitmisavaldusega esitatud tõendeid ja tegema nendest järeldusi. Selline tegevus väljub kohtutäituri pädevuse piiridest.
4.20.04.2016 esitas avaldaja kohtutäituri tegevusele kaebuse, milles palus tühistada 24.03.2016 täitmisteate ja sunniraha määramise hoiatuse, tühistada 24.03.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning täitemenetluse lõpetada. Avaldaja põhjendas kaebust ennekõike asjaoluga, et formaalselt täitedokumendiks olev kohtulahend on sedavõrd ebaselge, et seda ei saa täita ning selle täitmisele võtmine eeldab kohtutäiturilt sisuliselt õigusliku vaidluse lahendamist ehk asumist kohtu rolli. Lisaks tugineti asjaolule, et sunniraha hoiatuse tegemiseks vajalikud eeldused on täitmata ning esitatud täitedokumenti, kui negatiivset lahendit ei saa täita.
Kohtutäitur jättis oma 24.05.2016 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
6.XXX esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 24.05.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1011. Kaebuse motiivid olid järgnevad. Täitedokumendiks olev kohtulik kompromiss on ebaselge ja seda ei ole võimalik täita; täitedokumendiks oleva kohtumäärusega võetud kohustuse rikkumise tuvastamine eeldab kohtutäiturilt õiguse mõistmise rolli võtmist, mis aga väljub kohtutäituri formaliseeritusse põhimõttest; avaldaja ei ole kohustust rikkunud ning antud tõendid seda ka ei kinnita; kohtutäitur on andnud täitmisteates ebaseaduslike korraldusi, mille järgimata jätmisel hoiatatakse sunniraha määramisega; kohtutäitur on tuginenud ebaõigesti TMS §-le 19; täitemenetluse läbiviimine n.ö igaks juhuks või rikkumise vältimiseks ei ole lubatud; kuna täitemenetluse alustamine on ebaseaduslik on ebaseaduslik ka sellega kaasnev kohtutäituri tasu.
7.Kohtule esitatud kaebuses taotleb avaldaja: tühistada kohtutäituri 24.05.2016 otsus täiteasjas 025/2016/1011 ning tühistada 24.03.2016 täitmisteade ja sunniraha määramise hoiatus, tühistada 24.03.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja lõpetada täitemenetlus nr. 025/2016/1011. Puudutatud isiku I (sissenõudja) seisukoht
8.Puudutatud isik I vaidleb avaldaja avaldusele vastu. Puudutatud isik I leiab, et sunniraha määramise hoiatus ei ole vaidlustatav (Riigikohtu kohtumäärus nr 3-2-1-4-13, p 58). Sellepärast
avaldaja argument sunniraha määramise hoiatuse vaidlustamise osas tuleb kohtul jätta tähelepanuta, avaldus ise vastavas osas rahuldamata.
9.Samuti on ebaõige avaldaja seisukoht, et täiedokumenti saab täitmisele pöörata ainult siis, kui võlgnik seda vabatahtlikult ei täida ja sissenõudja saab seda kohtutäiturile tõendada. Avaldaja viitab ekslikult TMS § 183. TMS § 183 rakendamine eeldab aga täitemenetluse algatamist ja täitedokumendi kättetoimetamist, mis ongi antud juhul toimunud.
10.Seadus ei nõua sissenõudjalt täitedokumendi rikkumise tõendamist kui täitemenetluse algatamise eeldust. Rikkumise tõendamise vajalikkust ei nähtu ka täitedokumendi resolutsioonist (TMS § 19 lg 1). Sellepärast ei põhine avaldaja väide seadusel. Avaldaja ei selgita, miks tema arvates on täitedokument ebaselge ja seda ulatuses, mis teeb selle täitmise võimatuks. Antud väide on paljasõnaline. Nagu tõi puudutatud isik I välja kohtueelses menetluses, kompromissiläbirääkimisel ja kompromissi kinnitamisel ei ole avaldaja väitnud, et võetavad kohustused oleksid talle ebaselged. Antud otsitud argument on mõeldud täitemenetluse vältimiseks.
11.Puudutatud isik I palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (kohtutäitur) seisukoht
12.Puudutatud isik II vaidleb esitatud kaebusele kogu ulatuses vastu.
13.Kohtutäitur on otsuses (p. 2.1.) selgitanud järgnevat: TMS § 2 sätestab nõuded, mida täidetakse TMS alusel. Nimetatud §-s loetletud täitedokumentidest, seejuures lg 1 p 1 kohaselt, kuuluvad TMS alusel täitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja määrused tsiviilasjas. Täitedokument (Harju Maakohtu 29.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5608, mis on jõustunud 04.11.2015) vastab TMS § 2 lg 1 p 1 sätestatud täitedokumendi tunnustele ning kuulub seega TMS alusel täitmisele.
14.TMS § 23 lg 1 kohaselt, kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 23.02.2016 täitmisavalduse eelnimetatud kohtumääruse, millega on kinnitatud kohtulik kompromiss sissenõudja ja võlgniku vahel. Arvestades ülaltoodut on kohtutäitur algatanud täitemenetluse tsiviilasjas jõustunud kohtumääruse alusel, mille algatamiseks on sissenõudja esitanud täitmisavalduse. Ülaltooduga on täidetud täitemenetluse algatamiseks kohustuslikud eeldused ning kohtutäitur oli kohustatud algatama täitemenetluse.
15.Täitedokumendiks olev kohtumäärus on resolutiivosas täitemenetluse läbiviimise kontekstis täiesti arusaadav/mõistetav, nagu seda viitas kohtutäituri ka enda otsuses (p. 2.1.). Avaldaja on asunud innukalt tõlgendama täitmisavaldusele lisatud sissenõudja dokumente ja nendest enda poolt tuletatud järeldusi omistama kohtutäituri tegevusele, mis on aga meelevaldne ning põhjendamatu. Sissenõudja poolt täitmisavaldusele lisatud dokumendid on kohtutäituri hinnagul esitatud eelkõige sissenõudjal siseveendumuse tekkimise põhistamiseks, et võlgnik võib pärast täitemenetluse algatamist asuda rikkuma täitedokumendiga võetud kohustusi täitedokumendiga määratud toimingutest hoidumisel. Kohtutäitur juhib avaldaja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur ei ole sissenõudja poolt esitatud dokumentide alusel määranud võlgnikule sunniraha.
16.Kohtutäitur juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et toimingud, millistest hoidumist täitedokumendi alusel võlgnikult oodatakse, on täitedokumendis expressis verbis sätestatud. Toodut arvestades on alusetu tugineda väitele, et täitedokumendi sisu on ebaselge (kohtusse esitatud kaebuse lk 3 viimane lõik).
17.Kohtutäitur märgib vastuväite korras võlgniku kaebusele, et Riigikohus on kohtuasjas lahendis 3-2-1-4-13 osundanud, et sunniraha määrates on kohtutäituril kaalutlusõigus (p 49, viimane lause), nagu on kohtutäitur ka viidanud oma otsuses (p. 2.1., lk 6 - lk 7). Kohtutäitur jääb nimetatud seisukohtade juurde. Toodut arvestades ongi kohtutäituril õigus hinnata võlgniku käitumist täitedokumendis sätestatu kontekstis sunniraha määramise otsustamisel. Kohtutäituri nimetatud seisukohta toetab seega kehtiv õiguspraktika nimetatud Riigikohtu seisukohtade näol. Seega ei põhista võlgniku väited kohtutäituril kaalutlusõiguse puudumisest täitemenetluse algatamise õigusvastasust ega muid võlgniku kaebuses toodud nõudeid.
18.Kohtutäitur juhib avaldaja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur on otsuse p 2.1. (lk 7) selgitanud järgnevat: täitmisteates sisaldub lause, mille järgi, kohtutäitur kohustab võlgnikku muuhulgas eemaldama oma kinnistult koera ärritavad ja õrritavad seadmed ning lõpetama koera XXX õrritamise ja ärritamise. Kohtutäitur möönab, et nimetatud sõnastus võib olla mitmetimõistetav. Kohtutäitur selgitab, et nimetatud lausega on kohtutäitur tegelikkuses pidanud silmas seda, et võlgnik on kohustatud järgima täitedokumendiga endale võetud kohustusi (täitedokumendi p. 1.1., 1.2.), milliste kohustuste tagamiseks on kohtutäitur täitmisteatega teinud võlgnikule sunniraha hoiatuse. Seega ei ole kohtutäitur sundinud võlgnikku tegema täitedokumendist mittetulenevaid kohustusi ja esitanud selle kinnituseks ka Otsuses toodud selgitused. Kohtutäitur kinnitab jätkuvalt, et võlgnikul on kohustus hoiduda üksnes täitedokumendiga sätestatud tegevusest ning mitte midagi enamat. Seega on vastavasisuline arutelu avaldaja kohtusse esitatud kaebuses asjakohatu ning täiesti ebavajalik.
19.Kohtutäitur on TMS § 19 kohta esitanud oma põhjendused otsuse p lk 5 ning jääb esitatud seisukoha juurde. TMS § 19-le viitamine ei riku võlgniku õigusi täitemenetluses, mistõttu põhjenda sellele tuginemine kuidagi otsuse või täitemenetluse läbiviimise õiguspärasust.
20.Arusaamatu ja põhjendamatu on võlgniku kaebust läbiv temaatika, et täitedokumendi täitmine on võlgnikule ülemäära koormav, mistõttu rikubki täitemenetlus võlgniku õigusi. Kohtutäitur ongi võlgnikule selgitanud igati õiguspäraselt, et täitemenetlusega käesolevas täiteasjas on tegemist tulevikku suunatud ja preventatiivse täitemenetlusega (otsuse lk 6, I lõik), kohustamaks võlgnikku täitma endale täitedokumendiga võetud kohustusi. Seega on ebaõige võlgniku järeldus, et täitedokumendist nähtuvalt on täitemenetlus algatatud ja avaldajale antud korraldused toimunud rikkumise lõpetamiseks. Kohtutäitur on ka oma otsuses selgitanud võlgnikule, millist käitumist võlgnikult oodatakse (otsuse p. 2.1., sh lk 5-6, lk 7 II lõik) ning kohtutäitur jääb jätkuvalt nimetatud seisukoha juurde. Toodut arvestades on ekslik ka võlgniku seisukoht nagu on kohtutäitur täitmisteates nõudnud mingi väidetavalt toimuva tegevuse lõpetamist ja mingi vara eemaldamist kinnisasjalt, mitte ei ole suunanud oma nõuet üksnes tulevikku.
21.Kohtutäitur on avaldanud otsuses ka kohtutäituri tasude osas oma seisukoha (otsuse p 2.2.) ning jääb nimetatud seisukohtade juurde.
22.Võlgniku kaebuse nõuded tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata Kohtu seisukoht ja põhjendused
23.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
24.Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasuse osas (II), kolmandaks analüüsib sunniraha määramise õiguspärasust (III) ja kohtutäituri tasu määramise õiguspärasust (IV). Lõpetuseks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (V).
I Menetluslikud küsimused
25.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
26.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enne lahendi tegemist enda lõplikud seisukohad või olla kirjalikult ärakuulatud (tl 53, 54). Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. II Täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasus
27.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-119-02 ja hilisemates lahendites osundanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.
28.Täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1. Muu hulgas on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5608, millega kohus kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi (jõustunud 04.11.2015) ja pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja esitas lahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.
29.Eeltoodust tulenevalt on eeldused täitemenetluse algatamiseks täidetud ja täitemenetlus seega algatatud õigesti.
30.Avaldaja leiab, et täitedokument ei ole piisavalt selge, et seda saaks täita. Samuti on ta seisukohal, et poolte kohustused ei ole kompromissi kinnitava määrusega määratletud selliselt, et kohtutäitur saaks antud dokumendi suhtes läbi viia täitemenetlust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Lahendi resolutsioon on piisavalt selge, et pooled mõistaksid oma kohustusi ja täitur saaks lahendit täita.
31.Kaebaja hinnangul peab täitedokument olema sedavõrd selge, et selle täitmisele võtmiseks ei tule muid dokumente või tõendeid esitada. Kohus nõustub selle seisukohaga. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse muule kui täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu määrusele tuginedes. Avaldaja enda poolt kohtule esitatud täitmisteatest (tl 14-17) nähtuvalt on täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 29.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5608 ja XXX avaldus. Asjaolu, et täitmisavaldusega koos on sissenõudja esitanud 3 seisukohta ja kaks fotot, millega sissenõudja selgelt soovib tõendada väidetavat kohustuse rikkumist avaldaja poolt, ei muuda neid täitedokumendi osaks. Kohus selgitab, et mingist tegevusest hoidumise kohustust sisaldavat täitedokumenti täites tuleb
sissenõudjal põhistada, et kohustust on rikutud. Sissenõudja võib kohustuse rikkumise põhistamiseks esitada täiturile ka tõendeid, kuid need tõendid ei muutu täitedokumendi osaks.
32.Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on kohtumääruse resolutsioonis märgitud kaebuse esitaja kohustused piiritletud selliselt, et kohustuste rikkumise tuvastamine eeldab möödapääsmatult materiaalõigusliku vaidluse lahendamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist s.h. tõendite hindamist, mistõttu väljub sellise kohtumääruse täitmine kohtutäituri formaliseerituse põhimõttest ja kohtutäitur oleks pidanud keelduma nimetatud ebaselge lahendi täitmisest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur viib menetlust läbi täitedokumendi ja täitmisavalduse alusel, määrates sel alusel ka sunniraha. Tõendite hindamine osutub vajalikuks vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel juhul, kui võlgnik leiab, et talle on omistatud rikkumisi, mida ta toime pannud ei ole. See on aga materiaalõiguslik vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel ning ei puuduta kohtutäituri tegevust sunniraha määramisel. III Sunniraha määramise hoiatuse õiguspärasus
33.Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur teinud võlgnikule sunniraha hoiatuse (tl 14-17). Sunniraha määramist asja materjalidest ei nähtu.
34.Üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Kohus asub aga seisukohale, et TMS mõttest tulenevalt ei ole sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata. Hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse rahuldamiseks alust ka kaebaja väited, mis seonduvad sunniraha hoiatuse õiguspärasuse või õigusvastasusega.
35.Avaldaja märgib, et ei ole kohustust rikkunud ning antud tõendid seda ka ei kinnita. Kohus selgitab, et lahendades kaebust kohtutäituri otsusele, analüüsib kohus vaid seda, kas otsuse tegemisel võis esineda täituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. Muu hulgas saab kohus selles menetluses hinnata, kas täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt (kas selle algatamiseks olid täidetud formaalsed eeldused, kas lahend oli piisavalt selge, et seda saaks täita jms) ja kas kohtutäituri tasu on määratud õigesti.
36.Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile kui sellisele (ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi vms), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleva asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuet esitatud ei ole. Kui võlgnik soovib sellistele väidetele tugineda, on tal võimalik esitada kohtule eraldiseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus on seda menetlusosalistele selgitanud ka kohtu selgituskohustuse raames (tl 53, 54).
IV Kohtutäituri tasu õiguspärasus
37.Avaldaja leiab, et kuna täitemenetluse alustamine on ebaseaduslik, on ebaseaduslik ka sellega kaasnev kohtutäituri tasu.
38.Kohus tuvastas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud - ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse ja sunniraha määramisel mingeid minetusi ei esinenud. Seega on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses.
39.Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ka osas, milles kaebaja vaidlustab kohtutäituri otsust täituri tasu osas. V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmäramine
40.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
41.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
42.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.
43.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.
44.Puudutatud isik I on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 280,80 eurot (tl 45-49). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegu on võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas sissenõudja (puudutatud isik I) ilmselgelt õigusteadmistega esindaja abi.
45.Kohtutäituri otsuse vaidlustamise menetluses on TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel põhjendatud ka kohtueelse menetluse kulude hüvitamine. Kohtuvälised kulud on eriregulatsiooni puudumisel hüvitatavad koos kohtukuludega, kui kohus on jätnud menetluskulud mõne menetlusosalise kanda. Sama tõlgendus on ülekantav ka käesolevas asjas kohtueelse menetluse kulude hüvitamisele, kuna seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud on TsMS § 144 punkti 4 järgi kohtuvälisteks kuludeks, millised kuuluvad TsMS § 138 lg 1 alusel menetluskulude hulka koos sama sätte lõikes 2 loetletud kohtukuludega. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad käesolevas asjas avaldaja poolt puudutatud isikule I hüvitamisele ka kohtueelse menetluse kulud.
46.Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas. Kohus peab mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda, milleks on 156 eurot tunnis (koos käibemaksuta). Tegu on Tallinnas kehtiva tavapärase
advokaadi tunnihinnaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 280,80 eurot (sellest 109,20 eurot kohtueelse menetluse kuludena ja 171,60 kohtumenetluses kantud õigusabikuludena).
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
48.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu 15 eurot.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 50 eurot ehk 35 eurot nõutavast rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab avaldajale enamtasutud riigilõivu peale vastava avalduse esitamist kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.