5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXX ́ilt välja XXXX kasuks menetluskulud summas 745 eurot.
6.Jätta XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 283,10 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXX esitas 14.10.2016.a Harju Maakohtule hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXXX . Hagiavalduse kohaselt on kostja väidetava nõude alusel hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr XXXX , mille esemeks on kostja väidetav viivise nõue hageja vastu summas 2 882,91 eurot. Hageja kostja väidetava viivise nõudega ei nõustu, kuna kostja ei ole hagejale esitanud mistahes tõendeid ega arvutust, millele kostja väidetav viivise nõue tugineb ning kuidas on see tekkinud. Kostja viivise nõue on seda ebausutavam, et kostja ei ole hageja suhtes kunagi mistahes viivisenõudeid ega nende aluseks olevaid arvestusi esitanud. Seda enam, et täiteasja dokumentidest nähtub, et kostjal puudub hageja vastu mistahes põhinõue. Kuna kostja ei ole oma väidetavat viivisenõuet käesoleva ajani põhistanud ega tõendanud, siis lasub selles osas tõendamise koormus kostjal. Hageja hinnangul ei ole proportsionaalne kohtutäituri tegevus, kus kohtutäitur müüb kostja väidetava viivisenõude summas 2 882,91 eurot täitmise katteks maha hageja kodu, mille turuväärtus on ca 300 000 eurot. Seda olukorras, kus kohtutäitur on maha müünud juba hagejale kuuluva kaasomandi osa hinnaga 17 000 eurot.
2.Arvestades, et täitemenetluses on vara juba rohkem kui 21 000 euro eest müüdud, siis ei ole hageja hinnangul võimalik, et kostjal oleks hageja vastu mistahes viivisenõue, kuna viivisenõue rahuldatakse tulemist esimeses järjekorras. Täitemenetluses nr XXXX oli esialgseks sissenõudjaks XXXX OÜ, mis on alates 10.08.2015.a äriregistrist kustutatud. Kuidas ja millisel õiguslikult alusel on nüüd sissenõudjaks muutunud XXXX ei ole keegi hagejat informeerinud, mistõttu jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on XXXXl tekkinud nõue hageja vastu ning alus täitemenetluse läbiviimiseks. Hageja palub hagi rahuldada, tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr XXXX lubamatuks ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Täiteasi nr XXXX on algatatud 13.06.2014.a täitmisavalduse ning 05.06.2014.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-11495 alusel. Hagejalt mõisteti välja põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, viivisvõlgnevus 640 eurot, menetluskulud 1 431,70 eurot (kokku 22 071,70 eurot) ja viivis määraga 0,02% põhinõudelt päevas alates 13.03.2014.a kuni põhinõude täitmiseni. 13.06.2014.a seisuga oli kostja nõude suurus 20 447,70 eurot. Samuti on kohtutäitur hagejat informeerinud sellest, et 26.06.2015.a sõlmiti ühinemisleping, ühendavaks isikuks on XXXX ja ühendatavaks ühinguks XXXX OÜ. Kostja on seisukohal, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXXX on õigusliku aluseta, mistõttu palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste esindajad kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
6.Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.06.2014.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-14-11495, millega mõisteti XXXXilt välja 03.10.2012.a krediidilepingust pealkirjaga „Laenuleping“ tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot ja viivisvõlgnevus 640 eurot XXXX OÜ kasuks ja mõisteti XXXXilt välja XXXX OÜ kasuks viivis määraga 0,02% põhinõudelt (20 000 eurolt) päevas alates 13.03.2014.a kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks mõistis kohus XXXXilt välja põhjendatud menetluskulu 1 431,70 eurot XXXX OÜ kasuks ning kohustas väljamõistetud menetluskuludelt XXXXit tasuma tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (I kd tl 7475, 118).
7.Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ka sellele, et talle ei ole mõistetav, miks on sissenõudjaks kostja XXXX , kui lahend on tehtud XXXX OÜ kasuks, lisaks on äriregistri andmetel XXXX OÜ registrist kustutatud. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu, s.o hageja teadmatus või selgituste puudumine, ei saa olla käesoleval juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Äriregistri andmed on kõigile avalikud. Äriregistrist nähtub, et kostja on XXXX OÜ ühendav füüsiline isik (II kd tl 103). Kohus selgitab veelkord, et alates 01.01.2015.a näeb äriseadustik ette osaühingu lõpetamise selliselt, et äriühingu vara ühendatakse füüsilise isiku varaga (ÄS § 391 lg 7). Tegemist on vabatahtliku likvideerimismenetluse alternatiivse, lihtsama ja kiirema menetlusega juhuks, kui osaühingul on üks osanik. Ühinemisega kaasneb füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest. ÄS § 403 lg 1 sätestab, et ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. TsÜS § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Kuivõrd XXXX OÜ-l olid olemas hageja suhtes rahaliselt hinnatavad õigused (kohtulahendist tulenev võlgnevus), siis läksid XXXX OÜ ja XXXX ühinemisel nimetatud õigused XXXX le üle. Seega on igati seadusega kooskõlas, et täiteasjas nr XXXX on seoses XXXX OÜ kustutamisega sissenõudjaks XXXX .
8.Hageja vaidleb sundtäitmisele vastu muuhulgas põhjusel, et leiab, et viivisenõue on põhjendamatu ja põhinõue tema suhtes puudub. Samas ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi sisulist põhjendust ega omapoolset arvutust, millest nähtuks, et sundtäidetav viivisenõue on põhjendamatu. Viivisenõue tuleneb otseselt täitedokumendist. Samast dokumendist tuleneb ka põhinõue. TMS § 56 lg 1 ja 2 järgi sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Täitemenetlusest saadud raha (edaspidi tulem) jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Kohus palus pooltel selgitada, kas nad on kokku leppinud teistsuguses
täitmise järjekorras, kui on märgitud seaduses (II kd tlk 89-90). Pooled ei ole kohtumenetluses esiletoonud, et täitemenetluse käigus oleksid pooled kokkuleppinud teistsuguse täitmise järjekorra, kui on sätestatud seaduses.
9.Täitmisavaldusest nähtub, et 05.06.2014.a kohtulahendi täitmisele pööramisel võttis sissenõudja arvesse 22.04.2014.a. hageja poolt tasutud summa 2 000 eurot ning on arvestanud sellega kaetuks viivisintressi 22.04.2014. seisuga ja osaliselt võla sissenõudmise kulude katteks. Seega oli sissenõudja nõude suuruseks täitmisavalduse kohtutäiturile esitamise ajaks põhinõue 20 000 eurot, millele lisandus viivis 212 eurot ajavahemiku 22.04.-13.06.2014.a eest ja tasumata menetluskulud summas 235,70 eurot, kokku 20 447,70 eurot (I kd tl 78). Vastavalt kohtuotsusele tuli põhivõlgnevuselt ja tasumata menetluskuludelt arvestada täiendavat viivistvastavalt siis 0,02% päevas alates 14.06.2014 kuni põhinõude täitmiseni ja VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Asja materjalidest nähtub, et ajavahemikul 15.09.2014.a kuni 12.06.2015.a laekus sissenõudjale tema nõude katteks kokku 222,08 eurot. Tulenevalt TMS § 56 lg 2 tuleb see summa lugeda laekunuks täitmisele pööratud viivise summas 212 eurot katteks. Ülejääv 10,08 eurot tuleb lugeda menetluskuludelt summas 235,70 eurot arvestatava viivise (12.06.2015.a seisuga 19,12 eurot) katteks. Seega oli sissenõutava summa suuruseks 13.06.2015.a seisuga põhinõue 20 000 eurot (+ täitemenetluse kestel lisandunud viivis 1 460 eurot), menetluskulud summas 235,70 eurot, millele lisandub viivis 9,04 eurot. Ajavahemikul 13.06.2015.a kuni 30.12.2015.a laekus sissenõudjale kokku 1 559,78 eurot, millest 255,19 eurot tuleb lugeda menetluskulude ja menetluskuludelt lisandunud viivise katteks [235,70+9,04+(10,45 viivis ajavahemiku 13.06-30.12.2015 eest)] eurot. Ülejäänud summa 1 304,59 (1559,78-255,19) euro arvel tuleb vähendada põhinõudelt summas 20 000 eurolt kogunenud viivist (seisuga 30.12.2015.a 2 260 eurot). Seega tuleb lugeda hageja võlgnevuse suuruseks täitemenetluse 31.12.2015.a seisuga põhivõlgnevus 20 000 eurot, millele lisandub viivis summas 955,41 eurot. Ajavahemikul 07.01.-20.02.2016.a laekus sissenõudjale 3 817,41 eurot. Nimetatud summast tuleb arvestada viivise katteks 1 163,41 eurot [955,41+208 (viivis ajavahemiku 31.12.201520.02.2016.a eest)] ja 2 654 euro võrra vähendada põhinõuet, järelikult on põhinõude suuruseks 21.02.2016.a seisuga 17 346 eurot. Järgmine laekumine on toimunud 07.03.2016.a summas 22,07 eurot, selle summa arvelt tuleb lugeda osaliselt kaetuks põhinõudelt 17 346 eurolt arvestatud viivis 07.03.2016.a seisuga 55,51 eurot. Ajavahemikul 08.03.-22.06.2016.a on laekunud sissenõudjale 14 826,36 eurot. Nimetatud summast tuleb kogunenud viivise katteks arvestada 404,64 eurot (08.03.-22.06.2016.a ajavahemiku eest 371,20 eurot + 33,44 eurot 21.02.-07.03.2016.a perioodi viivise võlgnevuse eest). Seega tuleb põhinõuet summas 17 346 vähendada 14 421,72 euro võrra ja põhinõude suuruseks jääb 23.06.2016.a seisuga 2 924,28 eurot. 07.07.2016.a laekus sissenõudjale 21,37 eurot, millest 8,77 tuleb arvestada viivise katteks ja 12,60 euro võrra vähendada põhivõlgnevust, järelikult on põhivõlgnevuse suuruseks 08.07.2016.a seisuga 2911,68 eurot. 08.08.2016.a laekus sissenõudjale 21,37 eurot, millest viivise katteks tuleb arvestada 18,64 eurot ja 2,74 euro võrra tuleb vähendada põhinõuet, seega on põhinõude suuruseks 09.08.2016.a seisuga 2908,94 eurot. Sissenõudjale laekus 13.09.2016.a 2 840,17 eurot, millest 20,94 tuleb arvestada kogunenud viivise katteks ja seega on võlgnevuse suuruseks 14.09.2016.a seisuga 89,71 eurot. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pärast 13.09.2016.a oleks sissenõudjale laekunud tema nõude katteks rahalisi vahendeid, tuleb asuda seisukohale, et hagejal on jätkuvalt sissenõudja eest täitmata põhinõue summas 89,71 eurot, millele lisandub viivis 0,02% päevas. Kohus selgitab, et kasutas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorit www.viivisekalkulaator.ee.
11.Hageja on esiletoonud, et hagi esitamise seisuga on tema suhtes sundtäidetav viivisenõue 2 882,91 eurot. Hageja tugines sealjuures 22.06.2016.a. korduvale täitekutsele, mille kohaselt on nõude suuruseks viivis summas 2 882,91 eurot (I kd tl 7). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 23.06.2016.a seisuga oli hagejal võlgnevus kostja ees 2 924,72 eurot. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hagi esitamise ajal tema suhtes sundtäidetav nõue oli tunduvalt väiksem kui 2 882,91 eurot, kuivõrd sissenõudjale laekus 13.09.2016.a 2 840,17 eurot. Ka kostja poolt kohtule esitatud arvutuskäigust nähtub, et kostja hinnangul oli hageja võlgnevuseks 13.09.2016.a. seisuga põhinõue summas 85 eurot (II kd tl 87). Kohtu arvutuste kohaselt oli see nõue aga 89,71 eurot. Kostja oli täitmisavalduses selgelt esiletoonud, mis on antud asjas sundtäidetavate nõuete suurused ja kuidas need kujunesid. Kohus on nõuet kontrollides leidnud, et kostja ei ole täitemenetluses hagejalt nõudnud ebaseaduslikke või põhjendamatuid summasid. Hageja ei ole esiletoonud, et vaatamata sellele, et kostja nõue on kostja hinnangul hagi esitamise seisuga vaid 85 eurot, nõuaks kostja ikka temalt kordades suuremat summat so 2882,91 eurot. Kohus möönab, et kuivõrd 22.06.2016.a korduvale täitekutsele on märgitud, et tegemist on viivise võlgnevusega mitte põhivõlaga võib see olla hagejat eksitav, kuid see eksitus ei muuda sundtäitmist lubamatuks.
12.Kohus märgib, et hageja või tema esindaja oleks enne hagi esitamist pidanud suhtlema kohtutäituriga ja välja selgitama sundtäidetava nõude tegeliku suuruse vahetult enne hagi esitamist. Kohus selgitab, et täitemenetluse võlgnik peab oma õigusi kasutama heas usus ja tegema täitemenetluses koostööd kohtutäituriga, kasvõi niipalju, et jälgida tema vastu suunatud nõude vähenemist. Käesoleval juhul tulenes sundtäidetav nõue kohtulahendist ja oli lihtsalt välja arvutatav. Hageja ei saa umbmääraselt tugineda vaid sellele, et ta ei mõista tema vastu suunatud nõudeid ja nende kujunemist, kui ta ei ole ise oma täiteasja ja nõude vähenemise vastu huvi tundnud. Hageja ei saa eeldada ning oodata, et kostja esitab talle igal ajahetkel arvutuskäigu, kui suur on võlgniku võla jooksev suurus vaid võlgnik peab ka ise oma nõude vastu huvi tundma ja selle kustutamist jälgima. Kuivõrd hageja suhtes oli nii 22.06.2016.a kui ka hagi esitamise seisuga sundtäidetav nõue olemas ja kohus ei ole tuvastanud, et kostja nõudis hagejalt põhjendamatult nõude tegelikku suurust ületavaid summasid, jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Hageja on 09.08.2017.a menetlusdokumendis et sundtäitmine on lubamatu ka põhjusel, et kohtutäitur oleks pidanud hageja korteri asemel müüma maha hoopis arestid sõiduauto, mis oleks kindlasti olnud hagejat vähem koormavam ning hagejale vähem kahju tekitavam. Kohus selgitab, et eelpoolviidatud etteheide on käesoleval juhul asjakohatu kuivõrd ei puuduta sissenõudjat. Etteheide on suunatud kohtutäiturile ja kuuluks lahendamisele kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
14.Hageja märkis 31.07.2017.a menetlusdokumendis, et palub asja lahendada kohtuistungil. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd 13.10.2016.a hagiavalduses on hageja nõustunud kirjaliku menetlusega. Ka kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega. TsMS § 403 lg 1 kohaselt esimese lause kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sama paragrahvi lõige 2 järgi pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Menetluslik olukord muutunud ei ole, seega jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Samas menetlusdokumendis taotles hageja ka seda, et juhul kui kohus hageja vastuväidet ja tähtaja pikendamise taotlust ei rahulda, siis taotleb hageja kohtult tõendite kogumist ja kohtutäiturilt täiteasjas XXXX andmete välja nõudmist, millest nähtuks kuupäevaliselt täitemenetluses
laekunud ja kostjale üle kantud summad ning samuti andmed, mille katteks nimetatud summad on arvestatud. Kuivõrd hageja esitas ise 09.08.2017.a so enne kui kohus jõudis pärast puhkuselt naasmist lahendada hageja esitatud tähtaja pikendamise taotluse, tõendid kuidas on täitemenetluses laekumised toimunud, puudub vajadus täiendavaks tõendite kogumiseks ja kohus jätab taotluse tähelepanuta.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXXX tuleb jätta rahuldamata.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hagist nähtuvalt oli hageja hinnangul sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest saadav kasu 2882,91 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 2882,91 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Kostja on 06.10.2017 esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 028,10 eurot (sh käibemaks). Kostjale on õigusabi osutatud 7,45h ulatuses tunnihinnaga 138 eurot (sh käibemaks). Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud, hageja on 28.01.2018.a esitanud omapoolsed vastuväiteid.
22.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja kulusid. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud järgmised toimingud: hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine 2,6h; 20.02.2017.a seisukoha koostamine 1,9h; 09.05.2017.a kohtuistung 0,75h; Hageja 31.07.2017.a, 09.08.2017.a ja 11.09.2017.a seisukohtadega tutvumine, vastuse ja arvestuste koostamine 2,2h.
23.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagivastuse koostamiseks on tema esindajal kulunud 2,6h. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 1h. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Arvestades kostja poolt esitatud hagivastuse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et koos ettevalmistavate toimingutega on dokumendi koostamise 2,6 tunnine ajakulu põhjendatud.
24.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et 06.10.2017.a seisukoha koostamiseks on tema esindajal kulunud 2,2h. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 1h. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Arvestades kostja poolt esitatud hagivastuse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et koos ettevalmistavate toimingutega on dokumendi koostamise 2,2 tunnine ajakulu põhjendatud.
25.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
26.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 138 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne. Tõendite maht oli keskmisest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli keskpärane. Asjas toimus üks lühike istung. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-11513 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 144 eurot (käibemaksuta). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud kõrgemad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Sissenõudjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda sissenõudjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga).
27.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,45h, mis kostja esindaja kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu (100 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 745 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja
mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 283,10 euro ulatuses (taotletud summa 1 028,10 eurot – rahuldatud summa 745 eurot).
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.