XXX hagi Nord Property OÜ vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
6945,93 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Darja Sudarinen (isikukood XXX, e-post: [email protected]) Kostja: Nord Property OÜ (registrikood 12201146, asukoht Ahtri tn 8, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
23. jaanuar 2018 Hageja: XXX Hageja lepinguline esindaja: Darja Sudarinen Kostja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Nord Property OÜ-lt XXX kasuks põhinõue summas 5894,51 eurot ning hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 510,64 eurot.
2.Mõista Nord Property OÜ-lt XXX kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (5894,51 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud Nord Property OÜ kanda. 3.2 Mõista Nord Property OÜ-lt välja XXX kasuks menetluskulud summas 1162,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 712,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda XXX kontole nr EE271010010328593017. 3.3 Kostja Nord Property OÜ poolt hagejale XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1162,50 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-17-15068 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja XXX esitas 24.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Nord Property OÜ vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista Nord Property OÜ-lt 6469,24 eurot XXX kasuks ning põhinõude võlgnevuse summalt 5958,60 eurot viiviseid 8% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni; jätta Nord Property OÜ kanda XXX menetluskulud, sh riigilõiv summas 450 eurot ning jätta Nord Property OÜ menetluskulud ja asja läbivaatamise kulud Nord Property OÜ kanda.
2.Hageja sõlmis 23.05.2016 ridaelamu ostmiseks broneerimislepingu kostjaga, keda esindas maakler XXX. Hageja tasus broneerimistasu 7750 eurot Nord Property OÜ esindajale XXXle. Kuivõrd notariaalset ostu-müügitehingut lepingus ette nähtud tähtajaks müüjast sõltuvatel asjaoludel ei toimunud, ütles 29.08.2016 hageja lepingu üles ja avaldas kostja esindajale soovi saada broneerimistasu summas 7750 eurot tagasi. Kostja esindaja allkirjastas 31.08.2016 kinnituse, et ta on võtnud hagejalt 7750 eurot broneerimistasu ja lubas selle raha hagejale tagastada 1-2 nädala jooksul alates kinnituse allkirjastamisest (st hiljemalt 14.09.2016). Kostja esindaja ei tagastanud hagejale kogu broneerimistasu. Hageja pöördus 20.10.2016 kirjalikult kostja poole nõudega hageja poolt tasutud broneerimistasu tagastada. Kostja teavitas 29.10.2016 vastuses, et kostja esindajaga on tööleping lõpetatud 2 kuud tagasi ning väidetavalt tegutses kostja esindaja omavoliliselt ja esindas kostjat ilma volituseta. Kostja keeldus broneerimistasu tagastamisest.
3.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga ning 23.04.2017 esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile. 26.07.2017 rahuldas tarbijavaidluste komisjon hageja kaebuse ning kostja pidi tasuma hagejale 5958,60 eurot. Kostja ei täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsust. Hagejal on õigus nõuda kostjalt broneerimistasu tagastamist vastavalt broneerimislepingule, sest hiljemalt 04.07.2016 ei toimunud ostu-müügitehingut. Kostja ei tagastanud hagejale broneerimistasu ning seetõttu on hageja ilma jäänud sellest, mida ta lepingu alusel õigustatult ootas ja see on toimunud kostja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Kostja esindajal oli kolmandate isikute jaoks kostja nimel volitus sõlmida broneerimisleping. Kostja käitumine lõi aluse usalduseks, et tegemist on tema töötaja või isikuga, kes tegutseb tema nimel. Arvestades asjaolusid oli kostja esindajal kostja volitus tehingu sõlmimiseks. Kui selgub, et kostja esindajal ei olnud kostja volitust TsÜS § 121 lg 2 alusel, siis on hageja arvamusel, et kostja esindajal oli näivusvolitus, mida reguleerib TsÜS § 118 lg 2. Asjaolu, et broneerimislepingust tulenevalt kinnisasja müüja tahtel pidi hageja maksma tasu kostja esindaja kontole, ei mõjuta volituse kehtivust ja hageja õigusi. Kui majandustegevuses tegutseva isiku töötaja omastab vara, mille ta sai kliendilt ja pidi üle andma tööandjale, ei mõjuta see suhet majandustegevuses tegutseva isiku ja kliendi vahel.
4.Hagejal oli mõistlikult alus uskuda, et esindajana tegutseval isikul (st kolmandal isikul) on volitus tehingu tegemiseks. Esiteks avaldas kostja kinnisvara müügikuulutuse, kus oli märgitud
2-17-15068 kontaktisikuks kostja esindaja. Lisaks sellele tasus kostja kinnisvara müügikuulutuse avaldamise eest. Eeltoodu on avalikkusele avaldatud teave, mille põhjal võib eeldata, et kostja esindaja tegutses kostja nimel. Teiseks kinnitab seda asjaolu, et kostja andis kostja esindaja kasutusse enda e-posti aadressi ([email protected]). Muuhulgas oli müügikuulutuses ja kostja kodulehel märgitud kostja esindaja kontaktiks eeltoodud e-posti aadress. Teatavasti antakse e-posti aadress isikule, kes on töötaja või seotud isik. Kolmandaks kinnitab seda asjaolu, et kostja andis kostja esindaja kasutusse broneerimislepingu projekti, mis on kasutatav kostja poolt. Siinkohal tuleb märkida, et kostja on ka kirjavahetuses viidanud, et kostja esindajal ei olnud õigust muuta projekti nii, et raha kantakse kostja esindaja isiklikule kontole. Sellega on kostja möönnud, et on selle projekti kostja esindajale andnud ja kostja omavoliliselt muutis seda viisil, mida kostja ei lubanud. Neljandaks kinnitab seda asjaolu kostja kinnitus 20.10.2016 e-kirjas, et kostja ja kostja esindaja vahel oli tööleping ja see lõpetati 2 kuud tagasi (st 20.08.2016). Samas e-kirjas kinnitab kostja, et kostja kodulehel on kostja esindaja endiselt esitletud kostja töötajana. Seega broneerimislepingu sõlmimisel 23.05.2016 oli kostja esindaja ja kostja vahel kehtiv tööleping ning kostja esindaja oli isik, keda kostja kasutas enda majandus- ja kutsetegevuses. See, millises mahus, mis ajani ning, mis pädevusega pidi kostja esindaja täitma tööülesandeid, ei saanud olla hagejale teada, sest tegu oli kostja ja kostja esindaja sisesuhtega.
5.Kostja on teinud avaldusi ja käitunud viisil, mis võimaldas kolmandal isikul mõista heas usus, et kostja esindaja tegutseb kostja nimel ning kostja on sellest teadlik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud näivusvolituse regulatsiooni eesmärk on kaitsta teise poole õigustatud huve. Kostja kohustus oli tagada, et tema avaldatud kuulutuste teave on õige, et tema dokumente kasutavatel isikutel on selleks volitus ja, et isikud, kes on tema töötajad või olid seda, ei tegutseks jätkuvalt tema nimel, kui neil puudub selleks vastav volitus. Hageja on arvamusel, et kostja ei olnud enda tegevuses hoolas ning jättis kontrollimata, mis sisuga lepinguid on tema töötaja sõlminud tema nimel. Samuti kostja ei teinud kõik endast oleneva, mis võimaldaks tema klientidel ja teistel kolmandatel isikutel eeldada, et kostja esindaja ei tegutse enam kostja nimel. Seda tõendab ka asjaolu, et müügikuulutustest ja kostja kodulehelt eemaldati kostja esindaja kontakt vaid pärast seda, kui hageja pöördus kaebusega kostja esindaja suhtes kostja poole, seega alles 2 kuud pärast töölepingu lõpetamist. Kostja majandustegevuses on tavapärane, et kostja esmajärjekorras pidanuks eemaldama kõikidest müügikuulutustest ja enda kodulehelt kostja esindaja kontakti pärast töölepingu lõpetamist kostja esindajaga.
6.Kostja kohustus oli kontrollida tema nimel sõlmitud lepingute sisu ning võtta ühendust hagejaga ja informeerida teda toimunust pärast väidetavat töölepingu lõpetamist kostja esindajaga. Muuhulgas oli kostja kohustus tuvastada, et tema nimel sõlmitud broneerimislepingus on märgitud konto numbriks tema töötaja isiklik konto, kui see oli vastuolus kostja tahtega. Alates broneerimislepingu ülesütlemisele järgnevast päevast on hagejal õigus nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Hageja palub nõuda kostjalt välja viivise VÕS § 113 alusel alates 14.09.2016 (broneerimistasu tagastamise kokkuleppeline kuupäev) kuni 10.10.2017 (hagiavalduse kuupäev) summas kokku 510,64 eurot. Viivis on arvutatud järgmiselt: põhiosa võlgnevus 5958,60 eurot*viivise aastane määr 8%/100/365*viivitatud päevade arv 391. Alates 11.10.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude võlgnevuse summalt 5958,60 eurot viiviseid 8% aastas.
7.29.11.2017 esitas hageja arvamuse kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud ega temalt raha saanud. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud broneerimislepingu, mis on sõlmitud 23.05.2016 ridaelamu ostmiseks kostjaga, keda esindas maakler XXX. Hageja on esitanud tõendina ka maksekorralduse, millest nähtub, et hageja tasus broneerimistasu summas 7750 eurot vastavalt broneerimislepingu punktile 5 ning ka kostja esindaja XXX kinnituse, et ta on saanud hagejalt 7750 eurot broneerimistasu. Hageja on seisukohal, et kostja nimel lepingu sõlminud ja broneerimistasu saanud isikul (XXXl) oli
2-17-15068 esindusõigus lepingu sõlmimiseks ja broneerimistasu vastuvõtmiseks. Kostja teadis, et XXX tegutseb tema esindajana, ja talus XXX tegevust. Kostja ei ole põhjendanud, mis põhjusel kostja avaldas kinnisvara müügikuulutuse, kus oli märgitud kontaktisikuks XXX ning miks ta tasus kinnisvara müügikuulutuse avaldamise eest, kui ta ei omanud mistahes õigussuhet nii XXXga kui ka lepingus märgitud müüjaga (XXX, isikukood XXX). Kinnisvaraportaali müügikuulutusele saadetud päring suundus edasi XXXle e-mailile. Edasine suhtlus küll toimus XXX initsiatiivil teiselt e-maililt, kuid eeltoodu annab tunnistust sellest, et kostja andis XXX kasutusse enda e-maili ning volitas teda tegutsema enda nimel. Hageja võis mõistlikult eeldada, et kostja kui tuntud ettevõtte poolt avaldatud müügikuulutuses sisalduv info on õige.
8.Ei ole tavapärane, et mitmete töötajatega kinnisvara vahenduse alal tegutsevas ettevõttes täidab juhatuse liige ainuisikuliselt kinnisvaramaakleri ülesandeid. Tavapärane on, et juhatuse liige tegeleb ettevõtte juhtimisega. Äriregistrist on võimalik kontrollida juhatuse liikme volitusi, mitte töötajate või muude seotud kolmandate isikute volitusi, seega ei ole põhjendatud kostja viide, et hageja oleks pidanud kontrollima XXX esindusõiguse olemasolu äriregistrist. Samuti ei pidanud hageja vajalikuks nõuda XXX’lt Nord Property OÜ esindusõiguse tõendamist või pöörduma kostja poole isiklikult vastava päringuga, sest hageja eeldas, et Nord Property OÜ tuntud ettevõttena kinnisvara vahenduse alal on usaldusväärne ning tema poolt avaldatud müügikuulutused sisaldavad tõest informatsiooni. Hageja kontrollis ka kostja kodulehekülge, kus oli avaldatud XXX kontaktid, mh kostjale kuuluv e-mail . Kostja kodulehel (https://www.nordproperty.ee) oli XXX andmed toodud ära kostja kontaktandmete all koos teiste ettevõtte töötajate kontaktidega. Hagejale ei tundu usutav, et kostja tuntud ettevõttena avaldab suvaliste kinnisasjade müügikuulutusi ning suvaliste isikute kontaktandmeid enda koduleheküljel. Isegi, kui kostjal puudus lepinguline suhe XXXga ja kinnisasja omanikuga, siis avaldades eeltoodud andmed mistahes põhjusel, mõjutas kostja käitumine hagejat mõistlikult uskuma, et XXXle on antud volitus tehingu tegemiseks, ning kostja teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust.
9.Hageja on sõlminud XXXga võlatunnistuse, millega XXX kinnitas, et võlgneb hagejale rahaliste kohustuste (broneerimisraha tagastamine) mittetäitmisest tulenevalt seisuga 23.11.2016 kokku 7750 eurot. Võlatunnistuse alusel ei tekkinud XXXl uut iseseisvat kohustust hageja ees. XXX on hagejale tasunud nõude katteks 1791,4 eurot ning 10.10.2017 laekus kohtutäituri vahendusel nõude katteks veel 64,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada nõuet kostja vastu 64,09 euro võrra. Hageja nõue kostja vastu on 6405,15 eurot ning lisaks alates 11.10.2017 kuni nõude täieliku tasumiseni põhiosa nõudelt 5958,60 eurot viivis 8% aastas. XXX ilmselt omastas kostja vara, kuid kui majandustegevuses tegutseva isiku töötaja omastab vara, mille ta sai kliendilt ja pidi üle andma tööandjale, ei mõjuta see suhet majandustegevuses tegutseva isiku ja kliendi vahel. XXX võlatunnistuse sõlmimisega nõustus, et on saanud kostja nimel raha ning ei ole seda andnud üle kostjale, mistõttu nõustus ta selle ka tagastama hagejale kostja nimel. XXX aga ei tagastanud kostja nimel saadud broneerimistasu täies ulatuses, mistõttu kohustub kostja hagejale vastavalt broneerimislepingule tagastama broneerimistasu, mille tema nimel tegutsenud isik eeldatavasti võis jätta kostjale üle andmata. Hagejal ei ole võimalik kontrollida, kas XXX andis broneerimistasu kostjale üle, sest XXX ja kostja vahel on sisesuhe.
10.Kostja kodulehekülje andmetel tegutseb Kuldar Vallandi kostja tegevjuhina, seega on väheusutav, et tema poolt avalikkusele ja klientidele edastatud info XXX töölepingu kohta on ebaõige. Kuldar Vallandi kinnitas e-kirjas hagejale, et tal on siduv leping kostjaga ning ta on volitatud ettevõtet esindama kõikides küsimustes. Eeltoodu annab veel kord tunnistust sellest, et kostja majandustegevuses on tavapärane teha avaldusi ja käituda nii, et see mõjutab teisi isikuid mõistlikult uskuma kostja poolt edastatud informatsiooni õigsust, kuid probleemide ilmnemisel ei soovi kostja võtta vastutust ning taganeb enda avaldustest ja väljaütlemistest. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et hageja tegi tehingu isikuga, kes ei saagi broneerimist tagada. Hagejal on alus
2-17-15068 tasutu tagasisaamiseks nii lepingu alusel kui ka lepingust taganedes. Tegemist pidi olema kolmepoolse lepinguga, kuid lepingul puudub kinnisasja müüja allkiri, seega jäi õigussuhe vaid kostja ning hageja vahele. Broneerimislepingu eesmärk oli kinnisasi broneerida hageja kui võimaliku ostja kasuks kokkulepitud ajaks. Kui kohus tuvastab, et vaidlusalune broneerimisleping on tühine, kuna see ei vasta seaduses sätestatud notariaalsele vorminõudele, sisaldades kinnisasja võõrandamise kohustust, siis kostja kohustub hagejale tagastama broneerimislepingu alusel saadu.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles 15.11.2017 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Nord Property OÜ ja XXX vahel puudub ega ole olnud kunagi mistahes lepingulist suhet – ei töölepingu ega muu võlaõigusliku lepingu mõistes. Nord Property OÜ töötaja (Kuldar Vallandi) poolt e-kirjas sedastatu antud isikuga töölepingu lõpetamise kohta, oli eksitav info, kuna ta ei olnud nende ajaoludega täpselt kursis. Nord Property OÜ ja XXX ei jõudnud omavahelises suhtluses kunagi nii kaugele, et sõlmida leping. Nord Property OÜ selgitab veel, et ta ei sõlmi maakleritega töölepingut, vaid ta koondab oma kodulehel maaklerite kontaktandmete avaldamise. Samuti puudub kodulehel mistahes viide lepingulisele või esindusõiguslikule seosele Nord Property OÜ suhtes. Pelgalt kodulehe fotolt esindusõiguse olemasolu eeldamine on kergemeelne ega ole kooskõlas tsiviilkäibes isikult oodatava hoolsuskohustusega. Hageja on sõlminud broneerimislepingu isikuga, kes ei ole kinnisvara objekti omanik ja ilma, et selle objekti omanik oleks lepingupool. Seega tegi hageja tehingu isikuga, kes ei saagi broneerimist tagada. Samuti suhtles hageja otse XXX kontaktandmetega (e-post, tel nr, konto nr jne), aga mitte Nord Property OÜ-ga. Kõik eeltoodud asjaolud oleks pidanud hagejas tekitama kahtluse ja mõjutama teda võtmaks käsile vajalikud hooldusmeetmed ja sellist lepingut mitte sõlmima ega raha antud isikule mitte tasuma.
12.Nord Property OÜ ei ole kuidagi oma tegevusega andnud mõista, et XXX tegutses eelmise esindajana. Antud juhul on hageja ilmselgelt jätnud tsiviilkäibes vajaliku hoole järgimata ning XXX mõjutustel langenud pettuse ohvriks. Nord Property OÜ ei ole puutumust sellise XXX manipuleerimisega. Nord Property OÜ ei olnud ka sellistest asjaoludest teadlik. Hageja oleks pidanud kontrollima esindusõiguse olemasolu äriregistri registrikaardilt ja täiendavalt nõudma XXX’lt nii kinnisvara objekti omaniku kui ka Nord Property OÜ esindusõiguse tõendamist või pöörduma nimetatud isikute poole isiklikult vastava päringuga. Hageja vastupidine käitumine on olnud aga kergemeelne ja hooletu. Ühtegi mõistlikku toimingut hageja teinud ei ole. Ta on põhjendamatult ja ilma esindusõiguse asjaolu tuvastamata sõlminud lepingu selgelt kolmanda isiku kinnisasjaga seonduvalt ning kostja esindusõigust mitteomava isikuga ja arusaamatutel põhjustel kandnud viimase arveldusarvele ka veel raha – midagi, mida iga teine mõistlik isik samadel asjaoludel ei teeks. Nord Property OÜ ei ole XXX ühtegi lepingut sõlminud ega temalt raha saanud. Seega ei ole hageja nõue ka põhjendatud. Kostja esitatavatest e-kirjadest nähtub, et tal on sõlminud vaidlusaluse summa osas XXX’ga sundtäitmisele allutatud võlatunnistuse. Seega on XXX hagejana võtnud omaks, et tal on alusetu rikastumise sätetest tulenev nõue XXX vastu, mis osas nad on ka võlatunnistuse sõlminud. Kostja leiab, et vaidlusalune tehing on tühine, kuna see ei vasta seaduses sätestatud notariaalsele vorminõudele, sisaldades kinnisasja võõrandamise kohustust. Kostja palub kohtul tuvastada, et hagejal puudub mistahes võlasuhe nii kostjaga kui ka lepingus märgitud müüjaga (XXX, isikukood XXX). Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt.
14.Esmalt märgib kohus, et hageja on hagiavalduse kohaselt nõudnud 6496,24 euro väljamõistmist, millest põhinõue on 5958,60 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks 10.10.2017
2-17-15068 sissenõutavaks muutunud viivised 510,64 eurot (tl 1-3). Hilisemalt on hageja vähendanud oma nõuet 64,09 euro võrra seoses 10.10.2017 kohtutäituri vahendusel XXXlt laekunud ettemaksuga (tl 47). Seega hageja põhinõude suuruseks on 5894,51 eurot (5958,60 – 64,09). Kostja ei ole hageja poolt esitatud nõuete arvestust kahtluse alla seadnud, seega lähtub ka kohus hageja poolt esitatud nõudearvestusest. Kohtu hinnangul ei muuda XXX arvel hagejale laekunud 64,09 eurot hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust, sest nimetatud summa laekus alles hagiavalduse esitamise päeval.
15.Vaidlus puudub selles, et hageja sõlmis 23.05.2016 ridaelamu ostmiseks broneerimislepingu maakler XXX’ga, kes esines kostja esindajana, kusjuures broneerimisleping on sõlmitud kostja blanketil (tl 5-6). Vastavalt broneerimislepingu punktile 5 kohustus hageja tasuma broneerimistasu 7750 eurot Nord Property OÜ esindajale XXX’le ning vaidlus puudub selles, et 23.05.2016 hageja nimetatud broneerimistasu ka tasus (tl 7). Kuivõrd notariaalset ostu-müügilepingut broneerimislepingus ette nähtud tähtajaks müüjast sõltuvatel asjaoludel ei toimunud, ütles hageja 29.08.2016 lepingu üles ja avaldas XXX’le soovi saada broneerimistasu summas 7750 eurot tagasi. XXX allkirjastas 31.08.2016 kinnituse, et ta on võtnud hagejalt 7750 eurot broneerimistasu ja lubas selle raha hagejale tagastada 1-2 nädala jooksul alates kinnituse allkirjastamisest (tl 8-9). XXX ega kostja ei ole tagastanud hagejale kogu broneerimistasu, vaid hageja kinnitusel on talle tagastatud XXX poolt kokku 1855,49 eurot, millise summa võrra on hageja oma nõuet vähendanud (vt tl 47).
16.Hageja pöördus kostja poole nõudega hageja poolt tasutud broneerimistasu tagastamiseks. Kostja teavitas hagejat 20.10.2016 ja 29.10.2016 vastustes, et XXX’ga (uus nimi XXX) on tööleping lõpetatud 2 kuud tagasi ning väidetavalt tegutses kostja esindaja omavoliliselt ja esindas kostjat ilma volituseta. Kostja keeldus broneerimistasu tagastamisest (vt tl 10 ja 14). Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga ning esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile. 26.07.2017 rahuldas tarbijavaidluste komisjon hageja kaebuse ning kostja pidi otsuse kohaselt tasuma hagejale 5958,60 eurot (tl 11-13). Kostja ei täitnud tarbijavaidluste komisjoni otsust. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt broneerimistasu tagastamist vastavalt broneerimislepingule, sest hiljemalt 04.07.2016 ei toimunud notariaalset ostu-müügitehingut. Kostja ei tagastanud hagejale broneerimistasu ning seetõttu leiab hageja, et on ilma jäänud sellest, mida ta lepingu alusel õigustatult ootas ja see on toimunud kostja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja leiab, et XXX’l oli kolmandate isikute jaoks kostja volitus sõlmida broneerimisleping ning kostja käitumine lõi aluse usalduseks, et maakler XXX näol on tegemist tema töötaja või isikuga, kes tegutseb tema nimel. Kui selgub, et kostja esindajal ei olnud kostja volitust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 alusel, siis on hageja arvamusel, et kostja esindajal oli näivusvolitus, mida reguleerib TsÜS § 118 lg 2. Hageja leiab, et asjaolu, et broneerimislepingust tulenevalt pidi hageja maksma tasu kostja esindaja kontole, ei mõjuta volituse kehtivust ja hageja õigusi.
17.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja poolt XXX’le konkreetse tehinguga volituse andmine kostja nimel tegutsemiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et XXX’l puudus seadusjärgne esindusõigus kostja esindamiseks. Seega peab kohus lahendama pooltevahelise vaidluse selles, kas seoses vaidlusaluse broneerimislepingu sõlmimisega oli XXX’l kostja esindamiseks hageja ees nn näivusvolitus (TsÜS § 118 lg 2). TsÜS § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
18.Kohus leiab, et seoses vaidlusaluse broneerimislepingu sõlmimisega oli XXX’l kostja esindamiseks hageja ees nn näivusvolitus. Kostja väidab vastuses hagile, et Nord Property OÜ ja XXX vahel pole kunagi olnud mistahes lepingulist suhet – ei töölepingu ega muu võlaõigusliku
2-17-15068 lepingu mõistes. Kostja leiab, et kostja tegevjuhi poolt 20.10.2016 e-kirjas sedastatu XXX’ga töölepingu lõpetamise kohta (tl 10) oli eksitav info, kuna tegevjuht ei olnud ajaoludega täpselt kursis. Kostja väitel ei jõudnud Nord Property OÜ ja XXX omavahelises suhtluses kunagi nii kaugele, et sõlmida leping. Kostja selgitas, et ta ei sõlmi maakleritega töölepingut, vaid ta koondab oma kodulehel maaklerite kontaktandmete avaldamise, kusjuures kostja kodulehel puudub mistahes viide lepingulisele või esindusõiguslikule seosele Nord Property OÜ suhtes. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohus märgib, et TsÜS § 118 lg 2 nn näivusvolituse olemasoluks ei olegi tingimata vajalik, et esindajana tegutsev isik oleks sõlminud esindatavaga konkreetse kirjaliku lepingu. Seega, kuigi kohus peab põhjendamatuks kostja vastuväidet, nagu ei teadnuks kostja tegevjuht asjaolusid ja viidanuks justkui ekslikult XXX’ga sõlmitud töölepingule (tl 50 nähtuvalt on kostja tegevjuht kinnitanud, et tal on kostjaga siduv leping ja ta esindab kostjat kõikides küsimustes), ei oma XXX tööleping näivusvolituse olemasolu hindamisel ka määravat tähtsust.
19.Oluline on see, et kostja on tunnistanud oma seost maakler XXX’ga, eitamata seejuures XXX õigust kostja vahendatava kinnisvara suhtes broneerimislepingu sõlmimiseks, kostja e-posti aadressi kasutamiseks ja kinnisvarakuulutuses kostja kontaktandmetele viitamiseks. Samuti pole kostja eitanud, et vaidlusaluse kinnisvara müügikuulutuse avaldas ja selle eest tasus kostja. Kostja etteheited XXX’le ja hagejale seisnevad eelkõige selles, et hageja poleks pidanud kandma broneerimistasu XXX kontole, vaid hoopis kostja arvele (tl 10) ning XXX’l polnud õigust broneerimislepingut ilma kostja volituseta muuta (tl 11 pöördel, tl 14). Kostja ei väida seejuures, et XXX oleks kostja broneerimislepingu blanketi varastanud või muul viisil selle kostja tahte vastaselt enda valdusesse saanud. Eelnimetatud asjaoludel leiab kohus, et XXX käitumine mõjutas hagejat mõistlikult uskuma, et XXX’le kui esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning kostja kui esindatav pidi teadma, et XXX tegutseb tema nimel esindajana ja kostja talus sellist tegevust. Seega tuleb kohtu arvates lugeda, et kostja oli XXX’le volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2) ning kostja vastutab ka sellega seotud XXX käitumise tagajärgede eest.
20.Kohus nõustub käesolevat tsiviilvaidlust kohtueelselt läbi vaadanud Tarbijavaidluste Komisjoni 26.07.2017 otsusega selles, et XXX’l oli kolmandate isikute jaoks kostja nimel volitus sõlmida broneerimisleping. Nord Property OÜ käitumine lõi aluse usalduseks, et tegemist on tema töötaja või isikuga, kes tegutseb tema nimel. Asjaolu, et XXX muutis broneerimislepingu teksti nii, et tasu maksti tema enda kontole, ei mõjuta kohtu hinnangul hageja õigusi. Kohus leiab, et kui näivusvolituse alusel tegutsev XXX omastas vara, mille ta sai hagejalt ja pidanuks tegelikult üle andma kostjale, ei mõjuta see suhet kostja kui majandustegevuses tegutseva isiku ja hageja kui kliendi vahel. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-72-13 p-s 18 selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Kohus leiab, et antud juhul ongi tegemist sellise olukorraga, kus kostja poolt oma majandus- ja kutsetegevuses kasutatud maakler XXX positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võis hageja mõistlikult eeldada, et XXX’le oli volitus antud. Kohus leiab, et hagejale kui füüsilisele isikule, kes ei tegutse kinnisvara ostmisega kui igapäevase majandustegevusega, ei ole antud juhul etteheidetav, et ta kostja väitel justkui kergemeelselt eeldas XXX esindusõiguse olemasolu kinnisvara müügiga seotud kodulehe andmete alusel. Kohus leiab, et hagejalt ei saanud kujunenud olukorras eeldada XXX volituste kontrollimist äriregistrist. Nn näivusvolituse sisuks ongi see, et esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut ilma täiendava kontrollita mõistlikult uskuma esindusõiguse olemasolus. Seadusest ei tulene nõuet esindusõiguse olemasolu kontrollimiseks olukorras, kus esindusõigust võib mõistlikult eeldada. Eeltoodut ei muuda kostja väide, et XXX suhtles kostjaga ka oma isiklike sidevahendite abil. Hageja on õigustatult märkinud, et ei pidanud nõudma XXX’lt Nord Property OÜ esindusõiguse tõendamist või pöörduma kostja poole isiklikult vastava päringuga, sest hageja eeldas, et Nord Property OÜ tuntud ettevõttena kinnisvara vahenduse alal
2-17-15068 on usaldusväärne ning tema poolt avaldatud müügikuulutused sisaldavad tõest informatsiooni. Kostja pole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja kontrollis kostja kodulehekülge, kus oli avaldatud XXX kontaktid, mh kostjale kuuluv e-mail [email protected] ning kostja kodulehel (https://www.nordproperty.ee) oli XXX andmed toodud ära kostja kontaktandmete all koos teiste ettevõtte töötajate kontaktidega (vt tl 47). Samuti nähtub hageja poolt esitatud tõendist, et kinnisvaraportaali müügikuulutusele saadetud päring suundus edasi XXX’le e-mailile (tl 51). Kohus nõustub Tarbijavaidluste Komisjoni 26.07.2017 otsusega (tl 11-12) selles, et näivusvolituse regulatsiooni eesmärk on kaitsta teise poole õigustatud huve. Kostja etteheide kliendile (hagejale), et klient ei ole kontrollinud XXX volikirja, ei ole asjakohane. Kostja pidanuks ise tagama, et tema avaldatud kuulutuste teave on õige, et tema dokumente kasutavatel isikutel on selleks volitus ja samuti seda, et isikud, kes on tema töötajad või tegutsevad muul alusel tema nimel, ei põhjustaks oma tegevusega kahju kolmandatele isikutele.
21.Kohus nõustub Tarbijavaidluste Komisjoni 26.07.2017 otsusega (tl 11-12) näivusvolituse olemasolu kinnitavatest asjaoludest ka järgnevas: (I) Esiteks kostja poolt kinnisvara müügikuulutuse avaldamine, kus kontaktisik oli XXX, kellel oli ka kostja meiliaadress. Müügikuulutuse avaldas ja selle eest tasus kostja. See on avalikkusele avaldatud teave, mille põhjal võib mõista, et XXX tegutses kostja nimel; (II) Teiseks kinnitab seda asjaolu, et kostja andis XXX’le enda meiliaadressi. Meiliaadress antakse isikule, kes on töötaja või seotud isik; (III) Kolmandaks kinnitab seda asjaolu, et kostja andis XXX kasutusse broneerimislepingu projekti, mis on kasutatav kostja poolt. Siinjuures tuleb märkida, et kostja on ka kirjavahetuses viidanud, et XXX’l ei olnud õigust muuta projekti nii, et raha kantakse temale. Sellega on kostja möönnud, et on selle projekti XXX’le andnud ja tunnistanud, et XXX muutis seda viisil, mida ta ei lubanud. Samas kinnitab see kostja avaldus ja projekti andmine XXX’le, et ta võis seda kasutada; (IV) Neljandaks kinnitab seda asjaolu, et kostja on 20.10.2016 e-kirjas hagejale kinnitanud, et kostja ja XXX vahel oli tööleping ja see lõpetati 2 kuud tagasi. Seega on XXX isik, keda kostja on kasutanud enda majandus- ja kutsetegevuses. See, millises mahus ja see, mis pädevusega kostja XXX’t volitas, on kostja ja XXX sisesuhe. Kokkuvõtlikult oli hageja mõjutatud mõistlikult uskuma, et XXX tegutseb kostja nimel ning kostja kui esindatav pidi teadma, et XXX tegutseb tema nimel esindajana ja kostja talus sellist tegevust.
22.Eeltoodud asjaolusid arvestades on alusetu kostja palve tuvastada, et hagejal puudub mistahes võlasuhe nii kostjaga kui lepingus märgitud müüjaga (XXX). Seejuures XXX osas on kostja palve ka arusaamatu, sest käesolevas menetluses ei ole poolte vahel vaidlust ega nõudeid seoses XXX’ga. Hageja on õigustatult märkinud, et kostja ei ole põhjendanud, mis põhjusel kostja avaldas kinnisvara müügikuulutuse, kus oli märgitud kontaktisikuks XXX ning miks ta tasus kinnisvara müügikuulutuse avaldamise eest, kui ta väidetavalt ei omanud õigussuhet XXX’ga ega lepingus märgitud müüja XXX’ga. Kostja taotles küll algselt oma väidete kinnitamiseks XXX tunnistajana ülekuulamist, millise taotluse kohus ka rahuldas (tl 56), kuid hilisemalt kohtuistungil kostja loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest (tl 72).
23.Kuivõrd TsÜS § 118 lg 2 kohase näivusvolituse korral loetakse, et esindatav on volituse andnud, siis nõustub kohus hagejaga, et hageja poolt näivusvolituse alusel vastavalt broneerimislepingule XXX arveldusarvele tasutud raha on hagejale kohustatud tagastama kostja. Hageja poolt esitatud asjaoludel on hageja sisuliselt broneerimislepingust taganenud ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega oleks hagejal broneerimislepingu kehtivuse korral õigus nõuda kostjalt tema poolt broneerimislepingu alusel ülekantud raha tagastamist. Hageja märgib õigesti, et kuigi XXX ilmselt omastas kostja vara (hagejalt saadud broneerimistasu), siis ei mõjuta see antud juhul suhet hageja ja kostja vahel. Hagejal ei ole võimalik kontrollida, kas XXX andis broneerimistasu kostjale üle, sest XXX ja kostja vahel on sisesuhe.
2-17-15068
24.Kostja leiab, et vaidlusalune broneerimisleping on tühine, kuna see ei vasta seaduses sätestatud notariaalsele vorminõudele, sisaldades kinnisasja võõrandamise kohustust. Hageja väitel oli broneerimislepingu eesmärk kinnisasi broneerida hageja kui võimaliku ostja kasuks kokkulepitud ajaks. Kui kohus tuvastab, et vaidlusalune broneerimisleping on tühine, kuna see ei vasta seaduses sätestatud notariaalsele vorminõudele, siis leiab hageja, et kostja on vaatamata sellele kohustatud tagastama broneerimislepingu alusel saadu.
25.Seoses kinnisasja müügilepingu ja broneerimislepingu eristamisega on Riigikohtu 29.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-8456, p-s 16 selgitatud, et „Ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe (vt Riigikohtu 19.06.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, p 14).“ Riigikohus märkis täiendavalt, et „Erandina saab seega broneerimisleping kõne alla tulla siis, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.“
26.Kohus leiab viidatud Riigikohtu seisukohti arvestades, et vaidlusalune broneerimisleping sisaldab ka kinnisasja müügi eellepingu elemente. Samas lepingut kui tervikut hinnates ei ole broneerimistasu makstud üksnes kinnisasja broneerimise eest. Vaidlusaluses broneerimislepingus on broneerimistasu (nimetatud ka käsirahaks) osas kokku lepitud broneerimistasu jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel. Samuti on broneerimislepingus otsesõnu kokku lepitud poolte kohustus notariaalse müügilepingu sõlmimiseks (vt tl 5). Lisaks ei saa kohtu hinnangul ka broneerimistasu suurust 7750 eurot ainuüksi broneerimise eest makstuna mõistlikuks pidada. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vaidlusalune broneerimisleping kujutab endast tegelikult kinnisasja müügi eellepingut. VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema asjaõigusseaduse § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu 08.05.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 15).
27.Kuigi kohus nõustub kostjaga, et vaidlusalune broneerimisleping on tühine, ei muuda see siiski kohtu järeldusi hagi rahuldamise osas. Hageja märgib õigesti, et ka juhul, kui vaidlusalune broneerimisleping on tühine, on kostja vaatamata sellele kohustatud tagastama broneerimislepingu alusel saadu. VÕS § 1028 lg 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega ka broneerimislepingu tühisuse korral on kostja kohustatud alusetu rikastumise sätete alusel tagastama hageja poolt broneerimislepinguga tasutu. Kuivõrd TsÜS § 118 lg 2 kohase näivusvolituse korral loetakse, et esindatav on volituse andnud, siis hageja poolt näivusvolituse alusel vastavalt broneerimislepingule XXX arveldusarvele tasutud raha on hagejale kohustatud tagastama kostja.
2-17-15068
28.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagiavaldus rahuldamisele (kuna hageja on vähendanud oma nõuet 64,09 euro võrra seoses 10.10.2017 kohtutäituri vahendusel XXXlt laekunud ettemaksuga ja nõuab hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast viivise tasumist ekslikult põhinõudelt summas 5958,60 eurot, siis kuulub hagiavaldus formaalselt rahuldamisele osaliselt). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 5894,51 eurot ning hagiavalduse esitamise päevaks 10.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 510,64 eurot. Alates 11.10.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude võlgnevuse summalt 5958,60 eurot viiviseid 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise vähendatud põhinõudelt (summas 5894,51 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse rahuldamist ei välista kostja vastuväide, et hageja on sõlminud vaidlusaluse summa osas XXX’ga võlatunnistuse, mistõttu hagejal on alusetu rikastumise sätetest tulenev nõue XXX vastu. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et XXX oleks tasunud hagejale rohkem kui 1855,49 eurot, millise summa võrra on hageja oma nõuet vähendanud (vt tl 47). Enne kohtuistungit esitas kostja küll väite, nagu oleks XXX 23.01.2018 tasunud hagejale 5859,60 eurot, kuid esitas selle kinnituseks üksnes väga halva kvaliteediga fotokoopiad (tl 69-70) ning hilisemalt selgus, et XXX ei ole viidatud summat tegelikult hageja arvele tasunud (tl 75 pöördel). Kohus märgib, et isegi juhul, kui XXX peaks tulevikus hagejale hageja poolt tasutud broneerimistasu täielikult või osaliselt tagastama, siis saab hageja seda asjaolu oma nõudes kostja vastu arvesse võtta ja oma nõuet kostja vastu vastavalt vähendada. Juhul, kui hageja peaks aga broneerimistasu tagasinõudmisel alusetult rikastuma, st kui hageja saaks kostjalt ja XXX’lt reaalselt rohkem raha kui tal õigust saada on, siis saab kostja vajadusel advokaadiga konsulteerides otsustada oma õiguste edasise kaitse üle (mh võib olla võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine). Praegu saab kohus otsuse tegemisel lähtuda aga üksnes kohtule otsuse tegemisel teada olevatest asjaoludest.
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ülekaalukas osas ja kohus teeb otsuse kostja kahjuks (vt käesoleva kohtuotsuse p 28), siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 02.02.2018 kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja kinnitas vastavalt TsMS § 174 lg-le 3, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista 900 eurot õigusabikuludena ja 450 eurot riigilõivu kuluna. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 450 eurot (vt tl 15). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 450 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot/h (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja ajakulu hagiavalduse koostamisele, 10.10.2017 esindatavaga konsulteerimisele ja samuti kohtuistungil osalemisele (kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 5 minutit). Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas ei ületa 9 tundi ja 30 minutit, mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot/h arvestades vastab summale 712,50 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 187,50 eurot (taotletav summa 900 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 712,50 eurot).
2-17-15068 Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1162,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 712,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus, et kostjalt väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hageja XXX kontole nr EE271010010328593017. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.