XXX kaebus kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Avaldaja lepinguline esindaja Artur Politanov (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht Narva mnt 7d, 10117 Tallinn; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX kaebus kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXX rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX (edaspidi nimetatud võlgnik või avaldaja) esitas Harju Maakohtule 04.04.2017.a kaebuse kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXX . Kohus võttis 17.04.2017.a määrusega asja menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja kaebuse osas seisukoha esitamiseks.
2.Kohtutäitur edastas 02.05.2017.a seisukoha, milles leidis, et avaldaja kaebus täiteasja nr XXX lõpetamiseks tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et täitemenetluse asjaolude põhjal on avaldaja saavutanud kaebuse eesmärgi – täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud 18.04.2017.a.
3.30.06.2017.a määrusega jättis kohus XXX kaebuse kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXX läbivaatamata.
4.04.07.2017.a esitas võlgnik Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrusele määruskaebuse, mida kohtutäitur vastuses määruskaebusele ei toetanud. Tallinna Ringkonnakohus 28.12.2017.a määrusega tühistas Harju Maakohtu 30.06.2017.a määruse saates tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja nõue ja põhjendused
5.Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX võlgniku suhtes, millise täitedokumendiks on 04.10.2016.a trahviteade nr XXXX. Võlgnik sai trahviteate kätte koos täitmisteatega 15.03.2017.a. Võlgnik tasus trahvinõude 20.03.2017.a trahviteates märgitud kontole. Eelnevalt ei ole võlgnik trahviteadet kätte saanud, mistõttu ei ole trahviteatel olev nõue muutunud sissenõutavaks ja seega algatas kohtutäitur täitemenetluse alusetult.
6.23.03.2017.a esitas võlgniku esindaja kohtutäiturile e-posti teel kaebuse täituri tegevusele. Järgmisel päeval sai esindaja büroo assistendilt kirja, kus paluti kõrvaldada kaebuses olevad puudused: esitada digitaalselt allkirjastatud kaebus ning lisaks esitada volikiri, millele on lisatud volitaja isikut tõendava dokumendi koopia. Samas soovitati volikiri digitaalselt allkirjastada volitaja poolt. 27.03.2017.a esitas esindaja digitaalselt allkirjastud kaebuse ja märkis, et kuskilt ei tulenen vorminõuet, et volikiri peaks olema esitatud digitaalselt allkirjastatuna, mistõttu on arusaamatu nimetatud väide. Sama kuupäevaga saadeti esindajale uus puuduste kõrvaldamise palve esitada nõuetekohane volikiri, kus märgiti, et vastupidisel juhul kaebus läbivaatamisele ei kuulu. 02.04.2017.a teatas esindaja uuesti, et puudub alus nõuda volikirja digitaalset allkirjastamist. 03.04.2017.a teatati kohtutäituri büroost, et kuna puudub nõuetekohane volikiri, siis ei kuulu 23.03.2017.a esitatud kaebus läbivaatamisele.
7.04.04.2017.a kohtule esitatud kaebuses võlgnik ei nõustu kohtutäituri tegevusega täiteasjas nr XXX, kuna puudub alus, mis kohustaks esitama digitaalselt allkirjastatud volikirja, mistõttu jättis kohtutäitur alusetult võlgniku 23.03.2017.a kaebuse läbivaatamata. Võlgnik palub kohustada kohtutäiturit 23.03.2017.a esitatud kaebust läbivaatama või alternatiiveselt täitemenetlus täiteasjas lõpetada. Kohtutäituri seisukoht
8.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr XXX tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur on seisukohal, et viis täiteasja läbi seaduse nõuetele vastavalt. Kuivõrd kohtutäituril puudus võimalus kontrollida volikirja õigsust tulenevalt asjaolust, et tegemist ei olnud originaaliga ning koopial puudus digitaalne allkiri, jättis kohtutäitur kaebuse läbi vaatamata seaduse alusel. Samuti ei olnud kaebuses viidet, et esindaja võiks olla advokaat tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 sätestatu kohaselt, milline eeldaks automaatselt esindusõiguse olemasolu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on
sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on 03.04.2017.a jätnud võlgniku 23.03.2017.a esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbivaatamata. Avaldaja esitas 04.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXXX. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
12.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava tegevuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
13.Puudub vaidlus, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile 23.03.2017.a kaebuse esindaja vahendusel e-kirja teel. Digitaalselt allkirjastatud kaebus on kohtutäiturile edastatud 27.03.2017.a. Puudub vaidlus, et kaebusele on lisatud lihtkirjaliku volikirja koopia.
14.TMS § 10 lg 2 esimene lause sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul tuleb antud kontekstis käsitleda nimetatud paragrahvi ka dokumentide esitamisel sätestatud nõuetele. TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kohus nõustub, et ükski seadus ei sätesta täitemenetluses volikirja kohustuslikku vormi, kuid vormivabadus ei tähenda ka seda, et kohtutäitur ei võiks nõuda volikirja esitamist kindlas vormis, sest kohtutäitur peab veenduma volituse kehtivuses. Õigusalases kirjanduses (Täitemenetlusõigus, XXXX, 2010, lk 42, p 3.3) on lisaks märgitud, et lihtkirjalik volikiri tuleb kõne alla juhul, kui kohtutäitur teab, milline näeb välja isiku allkiri, näiteks on see olemas varasematel dokumentidel või nähtav Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasist. Samas ei ole kohtutäitur grafoloogiaalaste eriteadmistega isik. Isikusamasuse tuvastamises tagab kindluse digitaalallkiri või allkirja notariaalne kinnitamine (allkirja õigsuse kinnitamine). Kohtutäituril on oma ametist tulenevalt kohustus tagada toimingute õiguskindlus ja esindatava menetlusosalise teadmine menetluse käigust, seega võib lihtkirjaliku volikirja mitteaktsepteerimist lugeda põhjendatuks. Kahtluse korral ei ole kohtutäituril keelatud nõuda rangemas vormis volikirja.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtutäituril oli õigus nõuda esindajalt kas siis volitaja isikut tõendavat dokumenti (või selle koopiat), millega volikirjal olevat
allkirja isikut tõendaval dokumendil oleva allkirjaga kõrvutamisel oleks kohtutäituril olnud võimalik veenduda volikirjal oleva allkirja õigsuses. Teise variandina tõi kohtutäitur välja volikirja digitaalse allkirjastamise võimaluse, mis oleks samuti olnud kohtutäituril veendumuseks volitaja allkirja õigsusel. Ka TsMS sätestab § 221 lg-s 2 võimaluse vajaduse korral nõuda rangema vorminõudega volikirja. Kohus leiab, et eelnimetatud „vajaduse korral“ annab võimaluse just volikirja ehtsuse kahtluse korral nõuda lisa tõendeid. Seega käitus kohtutäitur võlgniku 23.03.2017.a esitatud kaebuse menetlemisel seadusest lähtuvalt ning keeldus põhjendatud alusel kaebuse läbivaatamisest, kuna kohtutäituril puudus kindlus võlgniku esindaja esindusõiguse olemasolus ning esindaja ei tõendanud seda võimalike tõenditega (esitades kas volitaja isikusamasust tõendava dokumendi või selle koopia või digitaalselt allkirjastatud volikirja) kohtutäituri määratud tähtaja jooksul.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXX kaebus kohtutäitur Arvi Pink’ tegevusele täiteasjas nr XXX rahuldamata. Kuna kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse seadusest tulenevalt läbivaatamata, ei analüüsi kohus võlgniku alternatiivset nõuet täitemenetluse lõpetamise kohta, sest kohtutäitur ei analüüsinud seda kaebuse läbivaatamata jätmise alusena.
17.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et puudutatud isiku menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust puudutatud isiku poolt, lisaks tuleb enne menetluskulude kindlaksmääramist küsida ka teiste menetlusosaliste seisukohti teiste menetlusosaliste
menetluskulude avalduste osas. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.