VS kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale täiteasjas nr 024/2017/319
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2017 läbivaatamata jätmise kohta
määrus
kaebuse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: VS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artur Politanov Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.VS (avaldaja) esitas 04.04.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 024/2017/319. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit 23.03.2017 esitatud kaebust läbi vaatama või alternatiivselt lõpetada täiteasja nr 024/2017/319 menetlus.
2.Kaebuse kohaselt esitas 23.03.2017 avaldaja lepinguline esindaja täiteasjas nr 024/2017/319 kaebuse. 24.03.2017 kinnitas kohtutäituri assistent dokumentide kättesaamist ning selgitas, et kaebus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal originaalallkirjaga. Samuti ei olnud volikiri nõuetekohane (puudus isikut tõendava dokumendi koopia ning see soovitati esitada digitaalselt allkirjastatuna). Avaldajal paluti kõrvaldada puudused hiljemalt 02.04.2017. 27.03.2017 saatis avaldaja lepinguline esindaja kohtutäiturile digitaalselt allkirjastatud kaebuse. Samal päeval teatas kohtutäituri assistent, et puudub nõuetekohane volikiri, mis paluti esitada hiljemalt 02.04.2017. 02.04.2017 teatas avaldaja lepinguline esindaja, et seadus ei nõua volikirjale isikut tõendava dokumendi lisamist. 03.04.2017 teatas täituri assistent, et täitemenetluses esitatavad dokumendid peavad olema originaalid ja volikirja elektroonilisel esitamisel peaks see olema digitaalselt allkirjastatud, ning et kaebus ei kuulu läbivaatamisele, kuna tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldatud. Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäituri keeldumine kaebuse läbivaatamisest on ebaseaduslik.
3.Kohtutäitur oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja on saavutanud kaebuse eesmärgi – täitemenetlus on tema suhtes lõpetatud. Kohtutäitur selgitas, et avaldaja suhtes algatati täitemenetlus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avalduse ja 04.10.2016 PPA kohtuvälise menetleja lahendi nr. 2230.16.100375/1 alusel. Avaldaja sai menetlusdokumendid isiklikult kätte 15.03.2017, vabatahtlikuks täitmistähtajaks oli 25.03.2017. 20.03.2017 teavitas sissenõudja avaldaja poolt põhinõude 15 euro tasumisest otse sissenõudja arvelduskontole. 23.03.2017 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kuivõrd kaebus ei olnud nõuetekohane, andis kohtutäitur tähtaja hiljemalt 02.04.2017 puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja puuduseid ei kõrvaldanud. 04.04.2017 arestis kohtutäitur avaldajale kuuluvad arvelduskontod krediidiasutustes menetluse alustamise tasu 36 euro ulatuses. 05.04.2017 laekus avaldaja arvelduskontolt menetluse alustamise tasu. 18.04.2017 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 30.06.2017 määrusega kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 024/2017/319 läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtutäituri poolt esitatud seisukohast tuleneb, et täitemenetlus täiteasjas nr 024/2017/319 on avaldaja suhtes lõpetatud 18.04.2017. Kohus tegi täitemenetluse registrisse päringu ning tuvastas, et avaldaja suhtes ei ole käesoleval hetkel käimas täitemenetlusi. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuna avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik
saavutada. TsMS § 172 lg-st 1 lähtudes leidis kohus, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda. Määruskaebus
6.04.07.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 30.06.2017 määruse peale määruskaebuse ning täpsustas seda 07.07.2017. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 18.04.2017 otsuse täiteasja nr 024/2017/319 lõpetamise kohta ja maakohtu määruse täies ulatuses ning kohustada maakohut 04.04.2017 kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaatama. Alternatiivselt palus avaldaja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus täiteasja nr 024/2017/319 algatamise kohta ning mõista kohtutäiturilt välja täitemenetluse alustamise tasu 36 euro ulatuses ja kõik menetluskulud avaldaja kasuks.
7.Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1, TsMS § 463 lg 1 ja 2 ja TsMS § 442 lg 8 sätestatut. Avaldaja poolt taotletud eesmärki on võimalik saavutada. TMS § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Maakohus vaatas kaebust läbi 87 päeva, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Antud ajavahemikul arestis kohtutäitur kaebajale kuuluva arvelduskonto menetluse alustamise tasu 36 eurot ulatuses ja lõpetas täitemenetluse. Kuna täitedokumendis esitatud nõue muutus sissenõutavaks alates tähtaja möödumisest, ei olnud kohtutäituril õigus täitemenetlust alustada. Seega ei olnud kohtutäituril õigus avaldaja arvelduskontolt menetluse alustamise tasu võtta. Avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja TsMS §-dega 2 ja 3. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel peab maakohus avalduse läbivaatamata jätmisel tasutud riigilõivu tagastama. Vastus määruskaebusele
8.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta läbivaatamata avaldaja taotlused: 1) tühistada kohtutäituri 18.04.2017 otsus täitemenetluse lõpetamise kohta; 2) tühistada kohtutäituri otsus täitemenetluse algatamise kohta; 3) mõista välja kohtutäiturilt täitemenetluse alustamise tasu 36 euro ulatuses. Nimetatud asjaolude peale avaldaja kaebust esitanud ei ole ning tulenevalt TMS § 218 lg 1 teisest lausest kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Edasine menetluse käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas 23.03.2017 TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel ning palus täitemenetluse lõpetada. Kohtutäitur ei vaadanud avaldaja kaebust läbi selles esinevate puuduste tõttu. 04.04.2017 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, millega palus kohustada kohtutäiturit kaebust läbi vaatama või alternatiivselt täitemenetluse lõpetada.
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi vaatamata põhjendusega, et täitemenetluse lõpetamisega seonduvalt ei ole kaebusega taotletavat eesmärki võimalik
saavutada. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11609, p 9). TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et ka olukorras, kus on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu 13.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9).
13.Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluse lõpetamine ei välista kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamist ega muuda seda automaatselt perspektiivituks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja täitemenetluse lõpetamisega TMS § 217 ja § 218 alusel esitatud kaebustega taotletavat eesmärki saavutanud. Kohtutäituri 02.05.2017 seisukohast nähtuvalt lõpetati täitemenetlus seetõttu, et avaldaja täitis sissenõudja ees täitedokumendist tuleneva kohustuse ning kohtutäitur arestis avaldaja arvelduskontod täitemenetluse alustamise tasu 36 euro ulatuses, mis laekus kohtutäituri kontole. Avaldaja on kohtutäiturile 23.03.2017 esitatud kaebuses, mille osas kohtutäitur ei ole seisukohta võtnud, tuginenud sellele, et täitemenetluse algatamiseks puudus alus, kuna täitedokumendist tulenev nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Avaldaja palus täitemenetluse eeltoodu tõttu lõpetada. Nimetatud asjaoludel on avaldajal kolleegiumi hinnangul endiselt põhjendatud huvi kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib käesoleva määruskaebuse lahendamisel üksnes vaidlustatud määruse seaduslikkust, s.o kas maakohus on jätnud õigesti avaldaja 04.04.2017 esitatud kaebuse läbi vaatamata. Seega ei lahendada ringkonnakohus määruskaebuse taotlust tühistada kohtutäituri 18.04.2017 otsus täiteasja nr 024/2017/319 lõpetamise kohta ja alternatiivseid taotluseid tühistada kohtutäituri otsus täiteasja algatamise kohta ja mõista kohtutäiturilt välja täitemenetluse alustamise tasu 36 euro ulatuses. Lisaks märgib kolleegium, et kohtutäituri otsusega ja tegevusega seonduvalt saab avaldaja esitada kaebusi TMS § 217 ja § 218 sätestatud korras.
15.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.