CONDOR INKASSO OÜ hagi TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2453 eurot 74 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CONDOR INKASSO OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): CONDOR INKASSO OÜ (registrikood 11081243), esindaja advokaat Irina Gromtsev Vastustaja (kostja): TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (registrikood 10156140), esindaja Jaanek Pahka
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. juuli 2017 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt CONDOR INKASSO OÜ kasuks põhivõlgnevus 1538 eurot 85 senti ja seisuga 31.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1573 eurot 6 senti.
Välja mõista alates 01.01.2018 TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt CONDOR INKASSO OÜ kasuks põhivõlgnevuselt 1538 eurot 85 senti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.CONDOR INKASSO OÜ (hageja) esitas esitas 11. detsembril 2014 ja 15. detsembril 2014 maksekäsu kiirmenetluse avaldused TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks tsiviilasjades nr 2-14-38054 ja 2-14-38751. Seoses kostja vastuväitega jätkus tsiviilasjade lahendamine hagimenetluses ning 16. aprilli 2015 määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja mitteeluruumide Uus 1-M25 ja Uus 1-M26 Kiviõlis omanik ning Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. 16. juuli 2014 nõude loovutamise lepinguga loovutas korteriühistu hagejale nõuded täies ulatuses, sh õiguse nõuda intresse, viiviseid, kahju hüvitamist nii mitteeluruumi M25 kui ka mitteeluruumi M26 osas, kokku summas 1108 eurot 29 senti. Lepingu p-s 1.2 on pooled kokku leppinud, et nõuded võivad suureneda ning vastavad muudatused vormistatakse 16. juuli 2014 võlahaldusteenuse lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi ühe ruutmeetri kohta (p 4.2.6.6). Korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku protokolli p 8 kohaselt
kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2. Kütte ja vee eest tasub kostja otse teenuse pakkujale ning muid majandamisega seotud kulusid kostja tasuma ei pea. Hagi täpsustuses (II kd, tl 55-58) tõi hageja välja, et loovutatud nõue tuleneb korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest, mille järgi kostja peab tasuma majandamiskulusid proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 eest vastavalt korteri suurusele. Sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) ja arvetel kajastatud „majanduskulud“ on üks ja sama ning sisaldavad järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Sihtotstarbelise makse peab korteriühistu liige maksma sõltumata osutatud teenuste suurusest. Perioodil 31. august 2012 – 30. aprill 2015 on kostjale igakuiselt esitatud arveid osamaksu tasumiseks mitteeluruumi M25 osas 681 eurot 65 senti ja M26 osas 857 eurot 20 senti, kokku 1538 eurot 85 senti. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 0,07% päevas mitteeluruumi M25 osas 231 eurot 10 senti ja M26 osas 290 eurot 62 eurot, kokku 521 eurot 72 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Nõue on ebaselge ja tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud üldkoosoleku otsust, millest oleks võimalik aru saada, kui suur on jooksvate kulutuste katteks kehtestatud makse ning hageja esitatud arvetest ei nähtu, millised on majandamiskulud, mille eest tasu nõutakse. Hageja on esitanud kohtule 4 arvet raamatupidamisteenuse kohta, millest saab järeldada, et teenust osutati ajavahemikul 1. oktoober 2012 - 2. jaanuar 2013 summas 192 eurot. Arvestades kostjale kuuluvate mitteeluruumide suurust on kostja osa haldusteenusest vastavalt: M25 5 eurot 32 senti ja M26 5 eurot 74 senti ning hageja nõue on tõendatud summas 11 eurot 6 senti. Üldkoosoleku otsus juhatuse esimehele tasu määramise kohta on küsitav, kuna koosoleku protokolli väljavõtte alusel pole võimalik kontrollida, kas koosolekud tegelikult toimusid. Koristusteenuse näol on tegemist hoolduskuludega KÜS § 151 lg 2 tähenduses. Kuna majandamiskulude võlgnevuse arvestuse aluseks on võetud halduskulud, siis koristusteenust ei saa liigitada halduskulude alla. Puuduvad teenuse osutaja arved, millest saaks järeldada, et korteriühistu on tasunud elektrienergia eest. Remonditööde teostamist ei ole võimalik tõendada ainult majandusaasta aruande esitamisega, vaid selleks peab olema kohtule esitatud korteriühistu poolt vastu võetud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakava.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. juuli 2017 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 950 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt 16. juuli 2014 nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud kostja vastu nõue, mis tuleneb kostjale esitatud kommunaalarvetest ja puudutab ainult mitteeluruumi Uus 1-M26 Kiviõli. Kohus märkis, et kommunaalteenusteks võib liigitada korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenused. Kohus leidis hageja esitatud tõendite põhjal, et hageja on omandanud kostja vastu nõude, mis tuleneb ainult Uus 1-M26 võlgnevusest summas 617 eurot 44 senti. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud nõude, mis tuleneb mitteeluruumi Uus 1-M25 võlgnevusest, siis puudub hagejal kostja vastu selles osas nõue, millest tulenevalt ei ole seda nõuet võimalik ka suurendada. Lepingu p 1.2 järgi võivad nõuded suureneda ja vastavad muudatused vormistatakse võlahaldusteenuse lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena, mis on nõude loovutamise lepingu lahutamatuks osaks. Lisast 2 (nõuete üleandmise akt seisuga 2. jaanuar 2015) tuleneb, et hagejale
on mitteeluruumi Uus 1-M26 osas üle antud täiendav nõue kostja vastu summas 193 eurot 31 senti ja Lisa 3 (nõuete üleandmise akt seisuga 12. mai 2015) järgi summas 125 eurot 75 senti. Seega on hageja omandatud nõudeks kostja vastu mitteeluruumi Uus 1-M26 võlgnevus kokku 936 eurot 50 senti. Kohus leidis, et on jätkuvalt ebaselge, mida kostjalt hagis nõutakse. Algse hagi järgi on nõude sisuks osamaks, halduskulu; järgnevalt sihtotstarbeline makse, sh majandamiskuluna, ning nõude loovutamise lepingu järgi on hagejale loovutatud kommunaalkulude võlgnevuse nõue. Hageja ja korteriühistu arusaam sihtotstarbeliste maksete sisust ja põhikirja p-s 6.5 sätestatust on erinevad. Korteriühistu põhikirja teksti põhjal ei ole nn sihtotstarbeliste kulude ja majandamiskulude olemus üheselt eristatav. Põhikirja p 6.5 järgi on sihtotstarbeliseks makseks elamu hooldamiseks, jooksvaks- ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikud maksud. Põhikirja p 4.2.6 järgi on majandamiskuludeks üldelekter, prügivedu, elamu remondifond, avariifond, reservfond, halduskulud, koristus, laenu tagasimakse, kindlustuskulu jne. Mõlemad viidatud põhikirja punktid sätestavad elamu remondiks vajalikud maksud. Haldusteenuste all saab korteriühistu puhul mõista ühest küljest kulutusi, mis on seotud korteriühistu juhtimisega ja administreerimisega (nt juhtimistasud ja raamatupidamiskulud), kuid teisest küljest tähistab mõiste „haldusteenus“ üldises tähenduses ka erinevaid kinnisvara korrashoiu ja hooldusega seotud tegevusi. Kohus märkis, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik tuvastada, milliste kulude katteks on sihtotstarbeline makse (põhikirja p 6.5) ette nähtud ning kas ja millises ulatuses on selle makse arvelt tasutud teisi majandamiskulusid (põhikirja p 4.2.6).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud valesti tõendeid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on tunnistanud hagi summas 11 eurot 6 senti ning tegemist on haginõude osalise õigeksvõtuga. Hageja on tõendanud, et ta omandas nõude kostja vastu, mis tuleneb kahe erineva mitteeluruumi kommunaalteenuste võlgnevustest. Loovutuslepingus on märgitud ainult kostja asukoht (Uus 1-M26). Lepingu lisa 1 kohaselt on hagejale seisuga 16. juuli 2014 üle antud nõue kostja vastu mitteeluruumi Uus 1-M25 osas summas 490 eurot 85 senti ja mitteeluruumi Uus 1-M26 osas summas 617 eurot 44 senti, s.o kokku 1108 eurot 29 senti. Hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise lepingu lisa 2 ja lisa 3 nõude suurendamise kohta. Arvestades, et kõik teised korteriühistu liikmed saavad igakuiselt sarnased arved ja neil ei ole võlgnevust, siis on tegemist pigem pahatahtliku tsiviilõiguste teostamisega kostja poolt. Nõutud kulude selguse ja arusaamise hindamiseks tuleb lähtuda seaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõttest. Lisaks on kostja oma ülejäänud kahe eluruumi ja kolme mitteeluruumi eest arved tasunud, kuigi kõik arved on esitatud samadel alustel. Kostja ei ole vaidlustanud korteriühistu
9.augusti 2012 asutamiskoosolekul punktis 9 võetud otsust sihtotstarbelise makse ja selle suuruse kehtestamiseks. Ei ole tähtis, kuidas nõutud kulusid nimetada, vaid see, mille eest need kulud nõutakse ja kas need kulud on KÜS § 151 lg 1 tähenduses vajalikud majandamiskulud. Korteriühistu poolt kehtestatud sihtotstarbelise makse suurus katab kõik elamu hooldamiseks ja haldamiseks vajalikud kulutused. Maja hooldamiseks ja haldamiseks oli sõlmitud lepingud teenuste osutajatega - AS-iga Eesti
Energia (üldelekter), OÜ-ga Gallana (raamatupidaja teenus) ja kojamehega. 9. augusti 2012 ja 3. mai 2014 üldkoosolekutel võeti vastu otsused korteriühistu esimehe tasu suuruse kohta. Korteriühistu pangakonto väljavõtted tõendavad, et korteriühistu on igakuiselt tasunud osutatud teenuste eest, samuti teostanud remonditöid kaasomandi säilitamiseks ja hooldamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 12. juuli 2017 otsus tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M25 Kiviõli, võlgnevus 912 eurot 75 senti, sh põhivõlgnevus 681 eurot 65 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 231 eurot 10 senti perioodi 31.08.2012 - 30.04.2015 eest, ning mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M26 Kiviõli, võlgnevus 1147 eurot 82 senti, sh põhivõlgnevus 857 eurot 20 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 290 eurot 62 senti perioodi 31.08.2012 - 30.04.2015 eest. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt (1538 eurot 85 senti) alates 02.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsusega rahuldati hagi. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016 otsusega tühistati Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
8.Ebaõige on siinkohal maakohtu seisukoht, et 16. juuli 2014 nõude loovutamise lepingust tuleneb, et korteriühistu Kiviõli Uus 1 on loovutanud hagejale vaid nõude, mis puudutab mitteeluruumi Uus 1-M26 Kiviõli (nõuet ei ole loovutatud mitteeluruumi Uus 1-M25 Kiviõli suhtes). Nõude loovutamise lepingu (I kd tl 70-72) p 1.1 kohaselt loovutas korteriühistu kommunaalkulude arvetest tuleneva nõude kostja vastu hagejale summas 1108 eurot 29 senti. Lepingu lahutamatuks osaks on lisa 1 (Võlahaldusteenuse 08.11.2013 Lepingule nr NL-131108/KÜ Uus 1. Nõuete üleandmise akt seisuga 16.07.2014). Lisas on võlgnikuna märgitud ka kostja ning tema võlgnetavaks summaks on 1108 eurot 29 senti (490,85 + 617,44 = 1108,29). Korteriühistu poolt kostjale esitatud august 2012 arvetest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt lisaks majanadamiskuludele osamaksete tasumist (II kd tl 63, 80), seega on korteriühistu loovutanud hagejale muuhulgas ka osamaksete nõude kostja vastu. Lähtudes nõude loovutamise lepingu p-st 1.1 ja lisast 1 on korteriühistu loovutanud hagejale kostja vastu nõuded seoses nii mitteeluruumiga Uus 1-M26 Kiviõli kui ka mitteeluruumiga Uus 1-M25 Kiviõli. Nõude loovutamise lepingu p-s 1.2 leppisid hageja ja korteriühistu kokku, et nõuded loovutatakse 16.07.2014 seisuga täies ulatuses (sh õigus nõuda intressi, viivist, kahju hüvitamist jms) ning nõuded võivad suureneda ja vastavad muudatused vormistatakse võlahaldusteenuse 16.07.2014 lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena. Lisa 2 (nõuete üleandmise akt seisuga 02.01.2015) ja lisa 3 (nõuete üleandmise akt seisuga 12.05.2015) kohaselt (II kd tl 60-61) on hagejale üle antud täiendav nõue kostja vastu mitteeluruumi Uus 1-M25 Kiviõli osas 253 eurot 67 senti (153,67 + 100 = 253,67), kokku on seega loovutatud nõude suuruseks 744 eurot 52 senti (490,85 + 253,67 = 744,52). Kuna hageja on ise nõudnud kostjalt mitteeluruumiga Uus 1-M25 Kiviõli seoses põhivõlgnevusena 681 eurot 65 senti, siis lähtub ringkonnakohus hageja poolt nõutud summast.
Mitteeluruumi Uus 1-M26 Kiviõli osas on täiendavalt loovutatud nõude suuruseks 319 eurot 6 senti (193,31 + 125,75 = 319,06), seega kokku on loovutatud nõude suuruseks 936 eurot 50 senti (617,44 + 319,06 = 936,50). Mitteeluruumi Uus 1-M26 osas on hageja nõudnud põhivõlgnevusena 857 eurot 20 senti ja ringkonnakohus lähtub hageja nõudest. Nõude loovutamise kehtivust ei muuda asjaolu, et lisa 2 ja lisa 3 on vormistatud lisadena Krediidihaldusteenuse 16.07.2014 Lepingule nr NL-140716/Uus 1, mitte aga võlahaldusteenuse 16.07.2014 lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena, nagu on märgitud nõude loovutamise lepingu p-s 1.2. Lisadest nähtub selgelt, millised nõuded korteriühistu täiendavalt hagejale üle andis.
9.Hageja väite kohaselt ei ole kostja tasunud perioodil 31.08.2012 - 30.04.2015 talle esitatud arvete alusel mitteeluruumi Uus 1-M25 Kiviõli ja mitteeluruumi Uus1-M26 Kiviõli eest majandamiskulusid. Kostja vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda. KÜS §-s 151 lg 1 kohaselt (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 lg 1 järgi (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1 (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) võib korteriühistu liikmete üldkoosolek koguda liikmetelt majandamiskuludena raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks ning korteriühistu aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmelt. Antud juhul ei ole esitatud kohtule korteriühistu majandustegevuse aastakava 2012 – 2015 aastate kohta. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud omapoolsed arvestused kostja võlgnevuse kohta (I kd tl 64-66, 82-83, II kd tl 111-115) ja tõendi 06.09.2016 (II kd tl 62); korteriühistu 09.08.2012 asutamiskoosoleku protokolli (I kd tl 106), mille p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele ja p 9 järgi kehtestati korteriühistu sihtotstarbelise maksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 eest vastavalt korteriomaniku korteri suurusele; mitteeluruumi Uus 1-M25 Kiviõli kohta arved august 2012 – aprill 2015 (II kd tl 63-79); mitteeluruumi Uus 1-M26 Kiviõli kohta arved august 2012 – aprill 2015 (II kd tl 80-96), arved raamatupidamisteenuse eest (II kd tl 97-98); lepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks (II kd tl 99-100); lepingu kojamehega ja töövõtulepingu kojamehega (II kd tl 101-102, 120-121); pangakonto väljavõtted september 2012 – detsember 2012, 01.08.2012 - 31.12.2013, 01.01.2014 - 31.05.2015 (II kd tl 103-110, 157-187); väljavõtted korteriühistu üldkoosoleku protokollist juhatuse esimehele tasu määramise kohta (II kd tl 116-119); teleteenuse lepingu (II kd tl 122); majandusaasta aruanded 2013 ja 2014 (II kd tl 123-144).
10.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt kui mitteeluruumide omanikult osamaksu tasumist Uus 1-M25 osas summas 20 eurot 55 senti (II kd tl 63) ja Uus 1-M26 osas summas 25 eurot 85 senti (II kd tl 80). Osamaksu suurus on korteriomanike poolt kehtestatud korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul. Korteriühistu Kiviõli Uus 1 põhikirja (I kd tl 74-81) p 6.3. kohaselt moodustab ühistu kapital osa- ja sihtkapitali. Põhikirja p 6.4 järgi osakapital moodustub ühistu liikmete osamaksude summast ning liikmete osamaks on rahaline ühekordne maks. Osamaks mitteeluruumide Uus 1-M25 ja Uus 1-M26 osas kajastub 2012 august arvetel. Kuna kostjal on tulenevalt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku otsusest ja põhikirja p-st 6.4 kohustus osamaksete tasumiseks ning ta ei ole seda teinud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumata osamaksed.
11.Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtuvalt on nõutud kostjalt mitteeluruumide Uus 1-M25 ja Uus 1-M26 osas igakuuliselt majandamiskulude tasumist kindlas summas. Korteriühistu on selgitanud, et arvel märgitud makse suurus on ühesugune seetõttu, et tegemist on põhikirja p-s 6.5. sätestatud sihtotstarbelise maksega, mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul (protokolli p 9). Korteriühistu põhikirja p 6.5 kohaselt koosnevad sihtotstarbelised maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Korteriühistu liikmete üldkoosolek võib koguda liikmetelt majandamiskuludena raha igakuiste maksete näol kindlas suuruses ning asjaolu, et antud juhul on tegemist sihtotstarbelise maksega (maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks), mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul ning asja materjalidest ei nähtu, et sihtotstarbeline makse kajastuks majandustegevuse aastakavas, ei anna alust väita, et kostja ei pea tasuma korteriomanike poolt üldkoosolekul kehtestatud sihtotstarbelist makset. Kostja on ise osalenud 9. augusti 2012 üldkoosolekul ning hääletanud korteriühistu sihtotstarbelise makse kehtestamise poolt (I kd tl 106-107). Samuti on kostja 9. augusti 2012 üldkoosolekul hääletanud korteriühistu osamaksu suuruses proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele kehtestamise poolt. Vaatamata sellele, et kostja oli ise nõus nii osamaksu kui ka sihtotstarbelise maksu kehtestamisega, ei ole ta neid tasunud. Tegemist on kehtivate korteriomanike üldkoosoleku otsustega ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust on kostja kohustatud tasuma hagejale osamaksu võlgnevuse ning sihtotstarbeliste maksete võlgnevuse perioodi 31.08.2012 - 30.04.2015 eest.
12.Kostja vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda. Kuna hageja on nõudnud kostjalt sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega ning tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, siis on kostja vastuväide asjakohatu. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Antud juhul on korteriomanike üldkoosolek määranud elamu majandamisega seoses olevate kulutuste katmiseks sihtotstarbelise makse, samuti kehtestanud
selle suuruse ning kostja korteriühistu liikmena oli kohustatud põhikirja p 4.2.6 alusel seda regulaarselt üks kord kuus tasuma. Korteriühistu selgitusest nähtuvalt on kasutatud sihtotstarbelisi makseid prügiveo, raamatupidamisteenuse, koristusteenuse, üldelektri ja remonditööde eest tasumiseks, samuti tasu maksmiseks juhatuse esimehele. Asjas on esitatud ka tõendid, mis tõendavad eelnimetatud asjaolu. Kuna kostja võlgnevus on kujunenud osamakse ja sihtotstarbeliste maksete mittetasumisest, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks teha vastavat arvutust selle kohta, kas kostja poolt võlgnetavad sihtotstarbelised maksed katavad talle langevat osa elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalikest kulutustest või on vastavad kulutused reaalsuses väiksemad või suuremad.
13.Ringkonnakohus lähtub kostja võlgnevuse arvutamisel hageja poolt esitatud arvestusest (I kd tl 64-68). Mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M25 Kiviõli, osas on võlgnevus 912 eurot 75 senti, sh põhivõlgnevus 681 eurot 65 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 231 eurot 10 senti perioodi 31.08.2012 - 30.04.2015 eest, ning mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M26 Kiviõli, võlgnevus 1147 eurot 82 senti, sh põhivõlgnevus 857 eurot 20 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 290 eurot 62 senti perioodi 31.08.2012 - 30.04.2015 eest. Ringkonnakohus mõistab lisaks veel välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.05.2015 – 31.12.2017 eest põhinõudelt 1538 eurot 85 senti KÜS-s sätestatud määras (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) 0,07% päevas summas 1051 eurot 34 senti. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1538 eurot 85 senti ja seisuga 31.12.2017 viivis 1573 eurot 6 senti (231,10+290,62+1051,34=1573,06). Alates 01.01.2018 kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevuselt 1538 eurot 85 senti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
14.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutumisega määrab menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.