Poolte menetluskulude jaotise määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.CONDOR INKASSO OÜ (hageja) esitas 11. detsembril 2014 ja 15. detsembril 2014 maksekäsu kiirmenetluse avaldused TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (kostja) vastu võlgnevuste väljamõistmiseks tsiviilasjades nr 2-14-38054 ja 2-14-38751. Seoses kostja poolt õigeaegselt esitatud vastuväidetega jätkus tsiviilasjade lahendamine hagimenetluse korras. Maakohus liitis
16.aprilli 2015 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse (tsiviilasi nr 2-14-38054). Hagiavalduse kohaselt on kostja mitteeluruumide Uus 1 – M25, Kiviõli ja Uus 1 – M26, Kiviõli omanik ja Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Korteriühistu loovutas 16. juulil 2014 nõude täies ulatuses hagejale, sh õiguse nõuda intresse, viiviseid, kahju hüvitamist (I kd, tl 70). Korteriühistu põhikirja (I kd, tl 74–81) p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi ühe ruutmeetri kohta (p 4.2.6.6). Korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku protokolli (I kd, tl 106) p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot / m2. Kütte eest tasub kostja otse teenusepakkujale ning muid majandamisega seotud kulusid kostja tasuma ei pea. Perioodil 31. august 2012 – 30. aprill 2015 on kostjale igakuiselt esitatud arveid osamaksu tasumiseks mitteeluruumi M25 osas 681 eurot 65 senti ja M26 osas 857 eurot 20 senti, kokku 1538 eurot 85 senti ulatuses. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 0,07% päevas mitteeluruumi M25 osas 231 eurot 10 senti ja M26 osas 290 eurot 62 eurot, kokku 521 eurot 72 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Võlateatistest (I kd, tl 22–23, II kd, tl 23–24) ei nähtu nõudeõiguse loovutamine ja selle ulatus. Nõue on tõendamata. Kuna hageja on esialgses hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 268 eurot 69 senti, ei olnud hagejal õigust hiljem nõuet suurendada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M25 Kiviõli, võlgnevuse 912 eurot 75 senti, sh osamakse võlgnevus 681 eurot 65 senti ja perioodi 31. august 2012 – 30. aprill 2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 231 eurot 10 senti, mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M26 Kiviõli, võlgnevuse 1147 eurot 82 senti sh osamakse võlgnevus 857 eurot 20 senti ja perioodi 31. august 2012 – 30. aprill 2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 290 eurot 62 senti ning viivise 0,07% päevas põhinõudelt (1538 eurot 85 senti) alates 2. maist 2015 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1030 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabi kulud 780 eurot (käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus juhindus otsuse tegemisel korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-st 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1 ning korteriühistu põhikirja sätetest (p 4.2.6). Majandamiskulud on KÜS järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kostja on alates 26. jaanuarist 2005 mitteeluruumide Uus 1 – M25, Kiviõli (registriosa nr 3599608) ja Uus 1 – M26, Kiviõli (registriosa nr 3599708) omanik. Korteriomanikud moodustasid 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul maja haldamiseks korteriühistu Kiviõli Uus 1 (registrikood: 80346178). Kostja osales asutamiskoosolekul ja seda kinnitab tema allkiri põhikirja lõpus (I kd, tl 81). Kostja on teadlik, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta (p 4.2.6.6) (I kd, tl 75). Korteriomanikud kehtestasid asutamiskoosolekul korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,5 eurot / m2 eest vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (I kd, tl 106). Korteriühistu loovutas 16. juulil 2014 nõude kostja vastu täies ulatuses hagejale, sealhulgas õigusega nõuda intresse, viiviseid ja kahju hüvitamist (I kd, tl 70–71). Kostja on rikkunud korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda korteriühistu osamaksu (majandamiskulud) proportsionaalselt vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. Mitteeluruumi M25 (pindala 41,10m2) osamakse suuruseks on 20 eurot 55 senti (41,10 * 0,50), millest on maha arvestatud prügivedu 55 senti, seega on mitteeluruumi M25 tasumisele kuuluva osamakse suuruseks igakuiselt 20 eurot. Mitteeluruumi M26 (pindala 51,70 m2) osamakse suuruseks on 25 eurot 85 senti (51,70 * 0,50), kuid hagiavalduse kohaselt on osamakse suuruseks 25 eurot 15 senti (I kd, tl 65). Kostja on jätnud tasumata perioodil 31. august 2012 – 30. aprill 2015 arved mitteeluruumi M25 osas 681 eurot 65 senti ja mitteeluruumi M26 osas 857 eurot 20 senti, kokku 1538 eurot 85 senti. Hageja nõue osamaksu võlgnevuse osas on tõendatud. Majandamiskulude arvestuse ja võlgnevuse suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt
päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Nõude loovutamise lepinguga on hagejale üle läinud õigus nõuda viivist. Viivisenõude suurendamine on lubatav ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei ole tegemist hagi muutmisega. Teisi vastuväiteid kostja viivise nõudele, sh arvestusele, ei ole esitanud. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1030 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 780 eurot (6,5*120) käibemaksuta. Maakohus vähendas osaliselt hageja õigusabikulu ning pidas põhjendatud ajaks mõlemas tsiviilasjas esialgsete hagide koostamiseks 1 tunni, kokku 2 tundi. Kokku pidas maakohus põhjendatud kuluks hageja esindaja ajakulu 6,5 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud kostjale esitamata hageja tõendi, korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli (I kd, tl 106), mistõttu kostjal ei olnud võimalust vastaspoole esitatule vastu vaielda. Kostja asutamiskoosolekust osa ei võtnud, ta ei olnud teadlik koosoleku kokkukutsumisest. Maakohtu otsus tuli kostjale üllatusena. Kohtuotsuse p-st 7 tuleneb, et hageja on kohtule selgitanud nõude kujunemist. Antud asjaolu on jäänud kohtu ja hageja teada. Kostjalt selgituste võtmist ei peetud vajalikuks; 2) tuleb korteriomanikul kanda KÜS §-s 151 sätestatud majandamiskulud. Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud (Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14). Kostja pole muude kulutustega nõustunud. Asutamiskoosolek ei määra korteriühistu liikmetele püsivalt kindlaks majandamiskulude suurust, vaid korteriomanikud otsustavad oma kohustused ise; 3) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel korteriühistu kanda. Korteriühistu on pöördunud võlanõudega kostja vastu, rikkudes ise korduvalt ja järjepidevalt ühise majandamise põhimõtet ja ei ole heas usus käitudes teinud võimalikuks, et kostja saaks võtta osa korteriühistu otsuste tegemisest. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja korteriühistu 2014. aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt oli 2014. aastal korteriühistu tõendatud majandamiskuludeks, millest arvestatakse korteriomanikule langev osa KÜS § 151 järgi, elektrienergia 427 eurot, prügi ning territooriumi korrashoid 354 eurot, raamatupidamisteenus 614 eurot, s.o kokku 1395 eurot. Kostja ei pea tasuma muude kulutuste eest. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses korteriühistu vajalike kulutuste ja sihtotstarbeliste maksete suuruse temale langeva osa väljaselgitamist, mis võimaldab tegeliku võlgnevuse väljaselgitamise ja õiglase kohtuotsuse tegemise. Sihtotstarbeliste kulutuste väljaselgitamiseks palub kostja nõuda korteriühistult välja majanduskava ja juhatusele tasu määramise otsused.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse väidete kohaselt: 1) on 9. augusti 2012 korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli ja selles kehtestatud korteriühistu sihtotstarbelise makse suuruse vaidlustamise tähtaeg möödunud;
2) ei vasta tõele kostja väide, et ta sai korteriühistu asutamiskoosoleku protokollist teada alles
8.veebruaril 2016. Kostja osales korteriühistu asutamiskoosolekul ja seda kinnitab tema allkiri korteriühistu üldkoosolekul osalejate registreerimislehel. Kostja omandis on veel korteriomandid asukohaga Uus 1 – 3 Kiviõli, Uus 1 – 15 Kiviõli, Uus 1 – M1 Kiviõli, Uus 1 – M13 Kiviõli ja Uus 1 – M28 Kiviõli, millega seotud majandamiskulude arved on kostja tasunud korteriühistu arvelduskontole alates korteriühistu asutamisest kuni juuni 2015. Seega oli kostja teadlik korteriühistu asutamisest (sh asutamiskoosoleku protokollist), korteriühistu asutamisel kehtestatud makse suurusest 0,50 eurot / m2, tasudes ise korteriühistu poolt esitatud arveid, st tunnustades kehtestatud sihtotstarbelise makse suurust. Kostja kui korteriomaniku kohustused tulenevad seadusest; 3) ei nõua hageja kostjalt muid kulusid, kui majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 mõttes. Hageja vaidles kostja tõendite kogumise taotlusele vastu ning palus jätta kostja poolt esitatud korteriühistu majandusaasta aruanne kui asjakohatu tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt eelmenetlust reguleerivaid menetlusõigusnorme, mistõttu on asja otsustamiseks olulised, s.o hagi aluseks olevad asjaolud, jäänud maakohtu menetluses välja selgitamata, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saadab TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel asja uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.
7.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses ja taotleb asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Maakohus asus seisukohale, et kostja on rikkunud korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda korteriühistu osamaksu ning mõistis kostjalt välja kogu hageja poolt nõutava põhivõla suurusega 1538, 85 eurot tasumata osamaksena, mida maakohus on nimetanud ka majandamiskuludeks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja otsustamisel mh rikkunud menetlusõigusnormi sellega, et on jätnud eelmenetluse asjas piisava põhjalikkusega läbi viimata. Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-5111, p 27; nr 3-2-1-116-10, p 39; nr 3-2-1-153-10 p 16). Maakohus ei ole menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses, sh tõendamiskoormist, arutanud (TsMS § 351). Eelmenetluse läbiviimise kohustuse rikkumine avaldub mh ka selles, et maakohus on jätnud toimiku materjalide kohaselt hageja poolt kohtule
7.oktoobril 2015 esitatud seisukohad ja tõendid (sh korteriühistu asutamiskoosoleku protokoll) kostjale edastamata ning kostja seisukoha nende hageja väidete ja tõendite osas välja selgitamata.
8.Asjas puudub vaidlus, et kostja on mitteeluruumide Uus 1-M25 ja Uus 1-M26 Kiviõlis omanik ning Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Hagi on esitatud võla tasumiseks ning hageja on omandanud nõude loovutuse teel. Selles osas apellatsiooniastmes vaidlust ei ole. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu loovutatud nõude sisule ja ulatusele. Hageja nõude kvalifitseerimisel tulnuks maakohtul arvestada ka tõenditega, millest nähtub korteriühistu poolt hagejale loovutatud nõue. Korteriühistu võimalik nõue kostja vastu on hagejale üle läinud
üksnes loovutatud ulatuses. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis on kohtu ülesanne poolte seisukohtadest sõltumata. 16. juuli 2014 nõude loovutamise lepingu (lk 70) kohaselt on korteriühistu loovutanud hagejale nõude kostja vastu, mis tuleneb korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest. Lepingu järgi sõlmimise seisuga oli põhinõue kokku 1108,29 eurot. Lepingu kohaselt võivad nõuded suureneda, vastavad muudatused vormistatakse Võlahaldusteenuse 16. juuli 2014 lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena. Ringkonnakohus märgib, et loovutatud nõude suurendamist käsitlevaid tõendeid kohtuasja materjalide hulgast ei leidu, mistõttu pidi maakohus lähtuma sellest, et loovutatud põhivõla suurus on 1108,29 eurot. Maakohus on seega ebaõigesti rahuldanud hagi 1538.85 eurot põhivõla ja sellelt summalt arvestatud viiviste väljamõistmiseks, ületades sellega hagejale loovutatud nõude ulatust.
9.Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise sisuga nõude on korteriühistu hagejale tegelikult loovutanud. Nimetatud küsimus tekib, kui kõrvutada hageja nõuet seda tõendama pidavate tõenditega. Maakohus on jätnud hageja nõude kvalifitseerimata. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on loovutatud „nõue kostja vastu, mis tuleneb korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest.“ Kohtuasja materjalide hulgas ei ole korteriühistu poolt kostjale väljastatud kommunaalkulude arveid, v.a üks arve (juuni 2014, lk 21), millel on nimetatud maksetena majandamiskulusid, osamaks, prügi. Seega on asjas tuvastamata, kas korteriühistu on üldse väljastanud kostjale kommunaalkulude arveid. Hageja 7. oktoobri 2015 menetlusdokumendist (lk 102 – 104) nähtuvalt palub hageja kostjalt välja mõista korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p 9 alusel majandamiskulud arvestusega 0,5 eurot/m2 eest ja korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p 8 alusel osamakse ühekordse maksena, samuti viivise. Korteriühistu asutamiskoosolek otsustas kehtestada korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,5 eurot/m2 kohta vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (protokolli p 8). Tasumise kord ja tähtaeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu põhikirja p 6.4 kohaselt moodustub ühistu osakapital ühistu liikmete osamaksude summast. Liikmete osamaks on rahaline ühekordne maks. Osamakse suurus tuleneb asutamiskoosoleku protokolli p-st 8. Osamaksu ei saa võrdsustada majandamiskuluga, nagu on leidnud maakohus. Osamaksu nõuet kostja vastu ei ole korteriühistu hagejale loovutanud ning hagi rahuldades ei saanud maakohus kostjalt välja mõista majandamiskuluna korteriühistu osamaksu.
10.Korteriühistu asutamiskoosolek otsustas kehtestada korteriühistu sihtotstarbelise maksu suuruseks 0,5 eurot m2 kohta vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (protokolli p 9). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude kvalifitseerimiseks pidi maakohus tuvastama, kas hagejale loovutatud nõue kommunaalkulu tasumiseks on käsitletav korteriühistu sihtotstarbelise maksu (asutamiskoosoleku protokollilise otsuse p 9 tähenduses) tasumise nõudena ning, kas tegemist on majandamiskuluga, mida korteriühistu saab kostjalt kui korteriühistu liikmelt nõuda KÜS § 151 lg 1 alusel. Apellandi väitega, et temalt saab nõuda üksnes majandamiskulude tasumist, tuleb nõustuda. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud
suuruses ja korras, kusjuures arvestuse aluseks võetakse kululiikides üldelekter, prügivedu, elamu remondifond, halduskulud, koristus, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond, kindlustuskulu korteriomandi 1m2 kohta. Nõude loovutamise lepingus kasutatava mõiste „kommunaalkulu“ definitsiooni ei ole seaduses sätestatud. Üldise arusaama kohaselt on tegemist kuluga, mis korteriühistu kannab kõigi liikmete vajaduste rahuldamiseks ja mille eest peavad liikmed ühiselt tasuma seaduses või põhikirjas sätestatud ulatuses ning see kulu on käsitletav KÜS § 151 lg 1 järgse majandamiskuluna. Kommunaalteenusteks võib liigitada korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenused. KÜS § 151 lg 1 järgi peab korteriühistu tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Antud juhul soovib hageja kommunaalteenuste kulu nõuet tõendada korteriühistu otsusega sihtotstarbelise makse kehtestamiseks liikmetele. Asja materjalidest ei ole selge, kas sihtotstarbeline makse arvelt katab korteriühistu ka kommunaalkulusid, millises osas on nõue hagejale loovutatud. Põhikiri (p 4.2.6.) näeb ette kulude eristamist liikide kaupa. Asja uuel arutamisel peab maakohus välja selgitama, milliste kulude katteks on sihtotstarbeline makse korteriühistule ette nähtud ning kas ja millises ulatuses on selle makse arvelt tasutud ka kommunaalkuludena käsitletavaid kulusid, mille osas on korteriühistu nõude hagejale loovutanud. Kui maakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et korteriühistu sihtotstarbeline makse on kehtestanud arvestusliku majandamiskuluna KÜS § 151 lg 1 tähenduses, kuid ei olegi seotud tegelike majandamiskuludega, siis selline järeldus on võimalik. Korteriühistu liikmed võivad leppida kokku üksnes arvestuslikus makses, mis peaks katma kõik korteriühistu tegevusega seotud vajalikud kulud. Tegeliku tarbimise ja kulu üle peetakse sellisel juhul arvestust korteriühistu raamatupidamises ning tegelikke kulusid ületavad sihtotstarbelise makse laekumised moodustvad sihtkapitali, mis on korteriühistu vara (põhikirja p 6.5). Arvestusliku majandamiskulu korral ei saa korteriühistu loovutada eraldi kommunaalkulude nõuet. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hageja nõude kvalifitseerimisel hindama, kas hagejale loovutatud kostjale esitatud arvetest tulenev kommunaalkulude tasumise nõue on tõendatud korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p-s 9 kehtestatud sihtotstarbelise maksu suurusega.
11.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei olnud teadlik asutamiskoosoleku kokkukutsumisest, ta ei osalenud sellel koosolekul. Nimetatud kostja väited ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tegelikkusele. Kostja esindaja on allkirjastanud asutamiskoosoleku protokolli lisa, mis tõendab kostja esindaja osalemist asutamiskoosolekul. Kostja väide, et asutamiskoosoleku otsused oleksid MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised, ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud. Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks, millisele taotlusele on hageja vastustajana vastu vaielnud. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks maakohtu otsustada.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.