Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4, tl 26-29) Tootem OÜ esitas 24.07.2017 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga ja Liina Tilga vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 210-19622 (jõustunud) Ahti Tilgalt Ago Vineri kasuks välja 37 751 eurot. Ago Viner loovutas kohtulahendist tulenevad nõuded Tootem OÜ-le (hageja), kes esitas kohtulahendi täitmiseks Tartu kohtutäitur Sirje Taelale, täiteasi nr XXX. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgniku Ahti Tilga suhtes täitedokumenti täita, kuna võlgniku peamine vara kuulub abikaasa Liina Tilgaga ühisomandisse. OÜ Tootem esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 alusel kostjate Ahti Tilga ja Liina Tilga ühisvaraks oleva kinnistu, aadressiga XXX jagamiseks. Liina Tilk esitas samas asjas vastuhagi jätmaks XXX kinnistu ja muu ühisvara kaasomandisse. Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55206 (jõustunud) on lõpetatud Liina Tilga ja Ahti Tilga varaühisus ning jagatud ühisvaraks olevad kinnistud kaasomandisse. Kuigi Ahti Tilga ja Liina Tilga ühisvara on jagatud, ei ole Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsuse alusel võimalik teha kandeid kinnistusraamatus, kuna vastuhagi esemes puudus nõue kannete tegemiseks. Seetõttu ei ole ka kohtuotsuse resolutsioonis kannete tegemiseks vajalikke tahteavaldusi. Hageja on pöördunud 9.02.2017 kirjaga kostjate esindajate poole saamaks nõusolekuid ebaõigeks muutunud kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kuid kostja Liina Tilga esindaja on vastanud sellele keeldumisega, Ahti Tilga esindaja ei vastanud midagi. Hageja on seisukohal, et kinnistusraamatu kanded on muutunud ebaõigeks XXX kinnistu ja XXX kinnistu osas, kuna kinnistusraamatust ei nähtu nende kinnistute kaasomand vastavalt Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsusele. Nõude alusena viitab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1. Hageja palub kohustada Ahti Tilka ja Liina Tilka: -

andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ühisomandis Ahti Tilk, Liina Tilk“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks Ahti Tilga 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks;

-

andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ahti Tilk 1/2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks Ahti Tilga 1/4 kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga 1/4 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate seisukoht (tl 20-22, tl 36-37)

Kostjad on seisukohal, et maakohus on asja ebaõigesti menetlusse võtnud ja hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja nõuet ei ole võimalik AÕS § 65 lg 1 alusel lahendada, sest vaidlusalused kanded ei riku hageja õigusi ega ole ebaõiged. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Viidatud sätte alusel esitatud nõude esmaseks eelduseks on see, et kandega peab olema rikutud isiku õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on kinnistusraamatu kande parandamise nõue tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud. Hageja asjaõigusi kahjustatud ei ole. Tootem OÜ-l ei ole mingeid õigusi XXX ega XXX kinnisasjade osas, mida teoreetiliselt ebaõige kanne rikkuda saaks. Hagiavalduse keskne väide, mille kohaselt on kinnistusraamatu kanded ebaõiged, ei vasta tõele. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisasja omandivorm ei muutu kinnistusraamatu kandeta. Kuna Tartu Maakohtu 16.11.2016 kohtuotsuse alusel ei ole kinnistusraamatusse kannet tehtud, ei ole XXX ja XXX kinnisasja omandivorm muutunud. Kanne, mille kohaselt on XXX kinnistu ja mõtteline osa XXX kinnistust kostjate ühisomandis, on õige. Kuna kinnistusraamat kajastab omandisuhet õigesti, puudub AÕS § 65 lg 1 järgse hagi rahuldamiseks alus. TsÜS § 68 lg 5 kohaldamine eeldab, et kostjal on kohustus teha teatud kindla sisuga tahteavaldus. Tartu Maakohtu 16.11.2016 kohtuotsuses sellist kohustust ei sisaldu. Hagi on õiguslikult ja faktiliselt motiveerimata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2013 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-19622 mõisteti Ahti Tilgalt Ago Vineri kasuks välja 37 751 eurot. Ago Viner loovutas kohtulahendist tulenevad nõuded Tootem OÜ-le (hageja), kes esitas kohtulahendi täitmiseks Tartu kohtutäitur Sirje Taelale (täiteasi nr XXX). Kohtutäituril ei õnnestunud võlgniku Ahti Tilga suhtes täitedokumenti täita. Juhul kui toimub täitemenetlus ühe abikaasa suhtes, on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja võib TMS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgnikule osale ühisomandist. Tootem OÜ esitas Tartu Maakohtule TMS § 14 lg 2 alusel hagiavalduse Ahti Tilga ja Liina Tilga ühisvaraks oleva kinnistu, aadressiga XXX jagamiseks. Liina Tilk esitas samas asjas vastuhagi jätmaks Mõisa pst 45 kinnistu ja muu ühisvara kaasomandisse. Tartu Maakohtu 16.11.2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55206 lõpetati Liina Tilga ja Ahti Tilga varaühisus ning jagati ühisvaraks olevad kinnistud kaasomandisse (tl 7-13). Kohtuotsuse resolutsioonis ei kohustatud kostjaid andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi. Kinnistusraamatu kandeid tehtud ei ole. Hageja on hagis viidanud nõude alusena AÕS § 65 lg-le 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja kui võlausaldaja ei saa nimetatud sätte alusel kinnistusraamatu kande parandamist nõuda (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2014, § 65 komm 3.4.2.3). Õiged on kostja viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kinnistusraamatu kande parandamise nõue on

tegelikul õigustatud isikul (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 10). Kohus nõustub ka kostjate seisukohaga, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige mh juhul, kui asjaõigusleping õigusmuudatuse kohta on olemas, kuid õigusmuudatuse tekkimise eelduseks olev kanne on jäänud tegemata (sel juhul ei ole õigust tekkinud) (P. Varul jt, § 65 komm 3.1.1). Seega ei ole võimalik hageja nõuet AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada. Samas on kohtu arvates hagiavalduses toodud asjaoludel võimalik rahuldada tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue. Selliselt on sõnastatud ka hageja nõue. Perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu 29. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20; Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul eeldab kinnistusraamatu kannete tegemine tahteavaldusi, millega antakse nõusolek, et senised kanded, mille kohaselt kinnisasjad on kostjate ühisomandis, kustutatakse ja tehakse kanded, mille kohaselt on kinnisasjad kostjate kaasomandis. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vaidlust ei saa olla selles, et ühisvara jagamisel või kaasomandi lõpetamisel saab kohus hageja nõudel kohustada kostjat andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi. Sellisel juhul ei ole tegemist kinnistusraamatu kande parandamise nõudega. Kui tahteavalduste asendamise nõuet ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise hagis ei esitata ning kohtuotsuses tahteavaldusi andma ei kohustata, ei tähenda see, et kohustust kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks ei ole. Sellisel juhul on võimalik uus kohtumenetlus. Kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasade kaasomandisse, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641). Hageja sissenõudjana on õigustatud TMS § 14 lg 2 alusel esitama hagi ühisvara jagamiseks ning saab sellest tulenevalt nõuda ka ühisvara jagamiseks kõigi vajalike tahteavalduste andmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjaid kohustada andma nõusolek seniste omanikukannete kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks. Menetluskulud Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 104-105) ja toimiku materjalide kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulu 924 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot, millele lisandub käibemaks, ning ajakulu kokku 7 tundi (24.07.2017 hagiavalduse koostamine, komplekteerimine 3 tundi, 5.10.2017 tutvumine kostja taotlusega, seisukohtadega, vastuväidete koostamine ja komplekteerimine 2,5 tundi, 21.12.2017 ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil 1,5 tundi). Kohus leiab, et

lepingulise esindaja ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1224 eurot (7 x 110 + KM 20% + riigilõiv 300 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.