Tootem OÜ hagi Ahti Tilga ja Liina Tilga vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ahti Tilga ja Liina Tilga apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Ahti Tilk (isikukood XXXX), Liina Tilk (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (hageja): Tootem OÜ (registrikood 12294260), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ahti Tilga ja Liina Tilga kanda.
3.Välja mõista Ahti Tilgalt ja Liina Tilgalt solidaarselt Tootem OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 396 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tootem OÜ (hageja) esitas 24. juulil 2017 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga (kostja I) ja Liina Tilga (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ühisomandis Ahti Tilk, Liina Tilk“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks kostja I 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa ja kostja II 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks. Samuti palus hageja kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ahti Tilk 1/2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks kostja I 1/4 kaasomandi mõtteline osa ja kostja II 1/4 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-19622 (jõustunud) kostjalt Ago Vineri kasuks välja 37 751 eurot. Ago Viner loovutas kohtulahendist tulenevad nõuded hagejale, kes esitas kohtulahendi täitmiseks Tartu kohtutäitur Sirje Taelale (täiteasi nr 193/2013/1468). Kohtutäituril ei ole õnnestunud kostja I suhtes täitedokumenti täita, kuna võlgniku peamine vara kuulub kostjaga II (abikaasa) ühisomandisse. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 alusel kostjate ühisvaraks oleva kinnistu, aadressiga M., jagamiseks. Kostja II esitas samas asjas vastuhagi jätmaks M. kinnistu ja muu ühisvara kaasomandisse. Tartu Maakohtu
16.novembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55206 (jõustunud) on lõpetatud kostjate varaühisus ning jagatud ühisvaraks olevad kinnistud kaasomandisse. Kuigi kostjate ühisvara on jagatud, ei ole Tartu Maakohtu 16. novembri 2016 otsuse alusel võimalik teha kandeid kinnistusraamatus, kuna vastuhagi esemes puudus nõue kannete tegemiseks. Seetõttu ei ole ka kohtuotsuse resolutsioonis kannete tegemiseks vajalikke tahteavaldusi. Hageja on pöördunud kostjate esindajate poole saamaks nõusolekuid ebaõigeks muutunud kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kuid kostja II esindaja on vastanud sellele keeldumisega, kostja I esindaja ei vastanud midagi. Hageja on seisukohal, et kinnistusraamatu kanded on muutunud ebaõigeks M. kinnistu ja T. kinnistu osas, kuna kinnistusraamatust ei nähtu nende kinnistute kaasomand vastavalt Tartu
Maakohtu 16. novembri 2016 otsusele. Nõude alusena viitab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1.
2.Kostjad leidsid, et maakohus on asja ebaõigesti menetlusse võtnud ja hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja nõuet ei ole võimalik AÕS § 65 lg 1 alusel lahendada, sest vaidlusalused kanded ei riku hageja õigusi ega ole ebaõiged. AÕS § 65 lg 1 alusel esitatud nõude esmaseks eelduseks on see, et kandega peab olema rikutud isiku õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on kinnistusraamatu kande parandamise nõue tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud. Hageja asjaõigusi kahjustatud ei ole. Hagiavalduse keskne väide, mille kohaselt on kinnistusraamatu kanded ebaõiged, ei vasta tõele. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisasja omandivorm ei muutu kinnistusraamatu kandeta. Kuna Tartu Maakohtu 16. novembri 2016 kohtuotsuse alusel ei ole kinnistusraamatusse kannet tehtud, ei ole ,M. ja T. kinnisasja omandivorm muutunud. Kanne, mille kohaselt on M. kinnistu ja mõtteline osa T. kinnistust kostjate ühisomandis, on õige. Kuna kinnistusraamat kajastab omandisuhet õigesti, puudub AÕS § 65 lg 1 järgse hagi rahuldamiseks alus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaldamine eeldab, et kostjal on kohustus teha teatud kindla sisuga tahteavaldus. Tartu Maakohtu 16. novembri 2016 kohtuotsuses sellist kohustust ei sisaldu. Hagi on õiguslikult ja faktiliselt motiveerimata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2018 otsusega hagi ja kohustas kostjaid andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ühisomandis Ahti Tilk, Liina Tilk“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks kostja I 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa ja kostja II 1⁄2 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks. Samuti kohustas maakohus kostjaid andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ahti Tilk 1⁄2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks kostja I 1⁄4 kaasomandi mõtteline osa ja kostja II 1⁄4 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kande. Maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1224 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõuet võimalik AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada. Hageja kui võlausaldaja ei saa nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kinnistusraamatu kande parandamise nõue on õigustatud isikul. Samuti ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige mh juhul, kui asjaõigusleping õigusmuudatuse kohta on olemas, kuid õigusmuudatuse tekkimise eelduseks olev kanne on jäänud tegemata (sel juhul ei ole õigust tekkinud). Samas on maakohtu arvates hagiavalduses toodud asjaoludel võimalik rahuldada tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue. Selliselt on sõnastatud ka hageja nõue. Perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei
sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul eeldab kinnistusraamatu kannete tegemine tahteavaldusi, millega antakse nõusolek, et senised kanded, mille kohaselt kinnisasjad on kostjate ühisomandis, kustutatakse ja tehakse kanded, mille kohaselt on kinnisasjad kostjate kaasomandis. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui tahteavalduste asendamise nõuet ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise hagis ei esitata ning kohtuotsuses tahteavaldusi andma ei kohustata, ei tähenda see, et kohustust kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks ei ole. Sellisel juhul on võimalik uus kohtumenetlus. Kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasade kaasomandisse, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641). Hageja sissenõudjana on õigustatud TMS § 14 lg 2 alusel esitama hagi ühisvara jagamiseks ning saab sellest tulenevalt nõuda ka ühisvara jagamiseks kõigi vajalike tahteavalduste andmist. Eeltoodu alusel kohustas maakohus kostjaid andma nõusolek seniste omanikukannete kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on menetlusosalisel õigus keelduda kulude kandmisest ja menetlustoimingute tegemisest kuni tagatise kohta andmise taotluse lahendamiseni. Kostjad esitasid esimeses menetlusdokumendis taotluse tagatise määramiseks. Maakohus taotlust ei lahendanud ning kostjate esindaja keeldus 19. detsembri 2017 kohtuistungil osalemast. Kohtuistungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine oleks tekitanud kostjatele menetluskulu. Kostjatel oli õigus keelduda kohtuistungi osalemast ning maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui vaatas tsiviilasja läbi kostjate osavõtuta. Kostjad esitasid 3. jaanuaril 2018 vastuväite maakohtu tegevuse peale, mille maakohus jättis rahuldamata. Kostjate hinnangul esitas hageja ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõude. Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Selle asemel on maakohus omal algatusel ja üllatuslikult hageja nõude ümber kvalifitseerinud. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei tohi kohaldatav õigusnorm tulla pooltele üllatuslikuna.
5.Hagejad vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
26.jaanuari 2018 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse muutmise aluseks.
7.Kostjate väite kohaselt esitasid nad 14.09.2017 kohtule muuhulgas taotluse kohustada hagejat andma eeldatavate menetluskulude katteks tagatise ning kordasid oma taotlust 20.10.2017
menetlusdokumendis, kuid maakohus taotlust ei lahendanud ning kostjate esindaja keeldus seetõttu 19. detsembri 2017 kohtuistungil osalemast. Kuna maakohus ei lahendanud kostjate taotlust enne 19. detsembril 2017 kohtuistungit, siis oli kostjate esindajal õigus keelduda osalemast kohtuistungil ning maakohus ei võinud asja sisuliselt lahendada kostjate osavõtuta. Ringkonnakohus eelnimetatud kostjate seisukohaga ei nõustu. Asja materjalide kohaselt esitasid kostjad 14.09.2017 maakohtule taotluse kohustada hagejat andma eeldatavate menetluskulude katteks tagatise (tl 20-22). Sellele taotlusele on hageja vastanud 05.10.2017 (tl 26-29) ning vaielnud tagatise andmisele vastu. Kostjad kordasid oma taotlust 20.10.2017 menetlusdokumendis (tl 36-37) ning märkisid, et keelduvad menetluses edasiste toimingute tegemisest ja kulude kandmisest kuni menetluskulude tagatise andmise taotluse lahendamiseni. Samas on kostjate esindaja kooskõlastanud oktoobris-novembris 2017 kohtuistungi toimumise aja 19. detsember 2017 kell 13.00 (tl 95-96) ning alles 19. detsembril 2017 kell 11.45 teatanud maakohtule, et ta ei osale kohtuistungil, kuna lahendamata on taotlus kohustada hagejat andma eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et kuna TsMS § 196 lg 1 alusel on võimalik nõuda tagatise andmist üksnes eeldatavate kulutuste katteks, siis tuleb esitada taotlus enne kulude tekkimist ning kuni taotluse lahendamiseni on kostjal õigus keelduda kulutusi nõudva menetlustoimingu tegemisest. Samas aga ei ole kostjad keeldunud õigeaegselt kohtuistungil osalemast enne tagatise andmise taotluse lahendamist. Kostjate esindaja, kooskõlastades istungi toimumise aja ning keeldudes istungil osalemisest 1 tund ja 15 minutit enne kohtuistungi toimumist (istung toimus 19.12.2017 kell 13.99, kostjate esindaja e-kiri on saadetud 19.12.2017 kell 11.45 – tl 97) on käitunud vastuoluliselt. Arvestades kostjate esindaja eelnevat käitumist on maakohus õigustatult vastanud kostjate esindaja e-kirjale, et keeldumine kohtuistungil osalemast on üllatuslik. Samuti on maakohus märkinud e-kirjas, et tagatise andmise taotlus lahendatakse kohtuistungil. Asjakohatu on siinkohal kostjate väide, et kohtuistungil osalemine oleks põhjustanud neile olulise ja hüvitamisele mittekuuluva kulu, sest menetluskulude hüvitamine sõltub siiski asjas tehtavast lõppotsustusest, mitte aga tagatise andmise taotluse lahendamisest.
8.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kostjate 14.09.2017 taotluse lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusnormi, mis tooks kaasa maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, kuidas mõjutab maakohtu poolt 14.09.2017 taotluse lahendamine 12. jaanuari 2018 määrusega (millega jäeti taotlus rahuldamata) vaidlustatud kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
9.Kostjate seisukoha kohaselt esitas hageja AÕS § 65 lg 1 alusel ebaõige kande parandamise nõude ning maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata või läbi vaatamata, mitte aga nõude ümber kujundama. Nähtuvalt hagiavaldusest, on hageja esitanud nõude kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks (hagi ese) ning hagi aluseks olevaks faktiliseks asjaoluks on Tartu Maakohtu 16. novembri 2016 otsus (hagi alus). Õigusliku alusena on hageja märkinud hagiavalduses AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5. Asjaolu, et maakohtu seisukoha kohaselt ei kohaldu asjas AÕS § 65 lg 1, ei anna alust väitele, et maakohus kujundas nõude ümber. Maakohus on võtnud TsMS § 442 lg 8 alusel seisukoha kohaldamisele kuuluva seaduse osas ning kuna kostjad on ise väitnud, et asjas ei kuulu kohaldamisele AÕS § 65 lg 1, siis maakohtu seisukoht, et AÕS § 65 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, ei olnud kostjate jaoks üllatuslik.
Alusetu on kostjate väide, et maakohus ei võimaldanud neil esitada väiteid ja vastuväiteid TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 kohaldamise kohta. Kostjatel oli võimalik esitada omapoolne seisukoht nimetatud sätete kohaldamise kohta, kuid kostjad on ise kõik oma vastuväited esitanud seoses AÕS § 65 lg 1 kohaldamisega. Maakohus on põhjalikult käsitlenudasjaolu, millest tulenevalt on kostjatel kohustus anda nõusolek nõutava kande tegemiseks ning kostjate vastupidine väide on alusetu.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude summas 660 eurot väljamõistmiseks (sh õigusabi 5 tundi hinnaga 110 eurot (käibemaksuta)). Taotluses on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilvaidluse olemust ja keerukust, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud ringkonnakohtus 3 tunni ulatuses summas 396 eurot (3x132=396) ning seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 396 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.