Ahti Tilga (Tilk) kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Ahti Tilk (ik XXX; elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius, e-post [email protected]; puudutatud isik I Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (Jakobi 23, 51006 Tartu; e-post [email protected]), esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei, e-post [email protected]; puudutatud isik II sissenõudja Tootem OÜ (rk 12294260; asukoht Kummeli 20-20, 50304 Tartu), esindaja juhatuse liige Svetlana Rastorgujeva, e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ahti Tilga kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93 rahuldamata. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Ahti Tilga kanda.
3.Jätta Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Tootem OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Ahti Tilk (avaldaja, võlgnik) esitas 1. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I, kohtutäitur) 21. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93. Kaebuse kohaselt toimus täitemenetlus täiteasjas nr 193/2013/1468 Tootem OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-19622 (täitedokument) alusel. XX.XX.XXXX esitas sissenõudja täitemenetlust läbiviinud Tartu kohtutäitur Sirje Taelale avalduse viidatud täitemenetluse üleandmiseks Tartu kohtutäitur
Oksana Kutšmeile. Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei on 13. detsembril 2018 allkirjastanud akti täitetoimiku üleandmise kohta. Avaldajale toimetati 16. detsembril 2018 kätte nii 13. detsembri 2018 teade kinnisvarale sissenõude pööramise kohta kui 14. detsembri 2018 teade täitemenetluse ülevõtmise kohta. Teadetes viidati täiteasjale nr 084/2018/5133, mitte täiteasjale nr 193/2013/1468. XX.XX.XXXX edastati avaldajale ka rahalise nõude arestimise akt Maksu- ja Tolliametile ning vara kontol või hoiusel arestimise akt täiteasjas nr 084/2018/5133. Avaldaja vaidlustas XX.XX.XXXX kaebusega kohtutäituri 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teated ning XX.XX.XXXX arestimisaktid, taotledes nende tühistamist. Kohtutäitur rahuldas
21.jaanuari 2019 otsusega avaldaja kaebuse osas, mis puudutas kinnisasja ülevaatuse teostamise suunamist kinnisvaramaaklerile. Ülejäänud osas jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse ulatuses, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Avaldaja leiab jätkuvalt, et kohtutäitur on pärast täiteasja temale üleandmist kohustatud jätkama täitemenetlust endise numbri 193/2013/1468, mitte uue numbri 084/2018/5133 all. Avaldaja märgib, et ei nõustu selles osas kohtutäituri õigusnormidel mittepõhinevate ja tehnilis-pragmaatilisel käsitlusel baseeruvate põhjendustega. Kuivõrd täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, vaidlustab avaldaja nii XX.XX.XXXX rahalise nõude arestimise kui vara kontol või hoiusel arestimise. Avaldaja hinnangul on tegemist topeltarestimise keelu rikkumisega. Avaldaja märgib, et seadusandja ei ole teinud siinjuures mistahes erandit elektroonilist arestimissüsteemi puutuvalt. Avaldaja leiab veel, et seoses täiteasja nr 193/2013/1468 ülevõtmisega ei ole kohtutäituril õigust lahti öelda täiteasjas nr 084/2017/93 sõlmitud maksekokkuleppest. Igakuine makse summas 300 eurot on Tartu Ringkonnakohtu
12.jaanuari 2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-19622 tuleneva nõude jäägi täitmiseks enam kui mõistlik ja efektiivne. Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse osaliselt ulatuses, millega kohtutäitur jättis avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja lisas kaebusele kohtutäituri 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teated ning XX.XX.XXXX rahalise nõude arestimise ja vara kontol või hoiusel arestimise aktid, avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse, 21. jaanuari 2019 kohtutäituri otsuse avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse osalise rahuldamise kohta, kohtutäituri 22. jaanuari 2019 teate ja OÜ Walton arvelduskonto väljavõtte (tl 5-24). Puudutatud isikute vastused
2.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ei pea avaldaja kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastuse kohaselt jätkub ülevõetud täiteasja menetlus numbri 084/2018/5133 all, võlgnevuseks 40 503,60 eurot, millest 36 601 eurot on võlanõude jääk ja 3902,60 eurot kohtutäituri põhitasu jääk. Kohtutäitur märgib, et täiteasja menetlemise teisele kohtutäiturile üleandmine on sissenõudja õigus, mida võlgnik mõjutada ei saa, sh kohtutäiturile esitatava kaebusega. Kuna tehnilisest eripärast lähtuvalt ei ole võimalik ülevõetud täiteasja menetleda selle esialgse numbriga, teavitas kohtutäitur 14. detsembril 2018 võlgnikku, et ülevõetud nõude sundtäitmist jätkatakse numbri 084/2018/5133 all. Kohtutäituri hinnangul ei saa eelduslikult rikkuda ühtegi võlgniku seadusega kaitstud õigust see, millist numbrit kannab võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus. Kohtutäitur selgitab, et olemuselt ei ole tegemist uue eraldiseisva täitemenetluse alustamisega. Kuigi täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peab asja ülevõttev kohtutäitur muutma vähemalt arestimisaktides määratud arvelduskontot, millele tuleb arestitud summad üle kanda. Selleks tuleb kohtutäituril elektroonilist arestimissüsteemi kasutavatele isikutele (krediidiasutused ning Maksu- ja Tolliamet) kätte toimetada arestimisakt. Antud hetkel süsteemikitsendused arestide üleandmist ei võimalda, mistõttu on varem tehtud arest tühistatud ja tehtud uus arestimine. Kohtutäitur märgib, et tal on sissenõudjalt heakskiit nii asja menetlemiseks numbri 084/2018/5133 all kui ka võlgniku pangakontode, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto ning töötasu nõude arestidest vabastamiseks ja uuesti arestimiseks. Kuivõrd Tartu kohtutäitur Sirje Tael tühistas varem teostatud arestid, on avaldaja viited topeltarestimisele põhjendamatud. 2(6)
Kohtutäitur selgitab, et täiteasjas nr 084/2017/93 oli sõlmitud maksekokkulepe põhjusel, et võlgnikule kuuluvatele kinnisasjade kaasomandiosadele puudus võimalus sissenõuet pöörata ja muud realiseeritavat vara võlgnikul ei olnud. Olukorras, kus käesoleval ajal on võimalik pöörata sissenõue avaldaja kaasomandiosadele ja sissenõudja nõuded kokku moodustavad üle 40 000 euro, ei ole kohtutäituri hinnangul 300 euro suuruste osamaksetega võimalik nõudeid efektiivselt ning sissenõudja õigustatud huve tagades täita. Sissenõudja on kohtutäiturit teavitanud, et ei nõustu sissenõudmisel oleva nõude ajatamisega ja palub kohtutäituril viivitamatult rakendada kõiki seadusega ettenähtud võimalusi avaldaja kohustuste sissenõudmiseks. Kohtutäitur palub avaldaja kaebuse jätta rahuldamata ja kohtumenetlusega seotud kulud avaldaja kanda. Kohtutäitur lisas vastusele 14. detsembri 2018 teate täitemenetluse ülevõtmise kohta, kirjavahetuse Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ning Tootem OÜ avalduse (tl 50-54).
3.Sissenõudja Tootem OÜ vaidleb kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on võlgnik juba aastaid teadlikult vältinud tsiviilasjas nr 2-10-19622 tehtud kohtuotsuse ja –määruse täitmist, kuid praeguseks on kujunenud seis, kus kohtutäituril on võimalik kahte täitedokumenti täita võlgniku vara sundvõõrandama asudes, tehes selleks kõik vajalikud täitetoimingud, sh vara arestimise. Sissenõudja märgib, et ei ole sõlminud võlgnikuga maksekokkulepet menetluskulude tasumiseks 300 euro kaupa kuus. Sissenõudja hinnangul ei saa võlgnik kaevata kohtutäituri 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teadete peale ja paluda nende tühistamist. Täiteasja uus number ei riiva kuidagi võlgniku õigusi. Kaebuse eesmärk on vaid täitemenetluse venitamine. Sissenõudja palub avaldaja kaebuse jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
4.Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - sissenõudja täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-19622 (täitedokument I) alusel oli avaldaja suhtes Tartu kohtutäitur Sirje Taela menetluses täiteasi nr 193/2013/1468 sissenõudja rahalise nõude 37 751 eurot sissenõudmiseks; Nõude jääk
13.detsembri 2018 seisuga 40 503,60 eurot (võlgnevus 36 601 eurot ja kohtutäituri tasu 3902,60 eurot). - sissenõudja täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-19622 (täitedokument II) alusel on avaldaja suhtes Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2017/93 sissenõudja rahalise nõude 6174,68 eurot sissenõudmiseks; Nõude jääk 13. detsembri 2018 seisuga 4643,88 eurot. - sissenõudja esitas XX.XX.XXXX Tartu kohtutäitur Sirje Taelale avalduse täiteasja nr 193/2013/1468 menetlemise üle andmiseks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile; - 13. detsembril 2018 võttis Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei üle täitedokumendist I tuleneva sissenõudja nõude menetlemise ja täitetoimiku täiteasjas nr 193/2013/1468; - 14. detsembril 2018 koostas kohtutäitur teate täitemenetluse ülevõtmise kohta ja ülevõetud nõude sundtäitmise jätkamise kohta täiteasja number 084/2018/5133 all; - 13. detsembril 2018 koostas kohtutäitur täiteasjades nr 084/2017/93 ja nr 084/2018/5133 teate võlgniku kinnisvarale sissenõude pööramise kohta; - võlgnik on 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teated kätte saanud 16. detsembril 2018; - XX.XX.XXXX edastas kohtutäitur võlgnikule rahalise nõude arestimise akti Maksu- ja Tolliametile ning vara kontol või hoiusel arestimise akti täiteasjas nr 084/2018/5133; - XX.XX.XXXX kaebuses kohtutäiturile taotles võlgnik 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teadete ning XX.XX.XXXX toimingute (arestimine) tühistamist; - kohtutäitur rahuldas 21. jaanuari 2019 otsusega avaldaja kaebuse osas, mis puudutas kinnisasja ülevaatuse teostamise suunamist kinnisvaramaaklerile, ülejäänud osas jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata; 3(6)
- avaldaja esitas 1. veebruaril 2019 kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri
21.jaanuari 2019 otsuse osaliselt ulatuses, millega kohtutäitur jättis avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse rahuldamata.
6.14. detsembri 2018 täitemenetluse ülevõtmise teatest (tl 7, 50) nähtub, et kohtutäitur on teatega teavitanud võlgnikku täitedokumendist I tuleneva sissenõudja nõude menetlemise ülevõtmisest ning võlgnevuse 40 503,60 eurot sissenõudmise jätkamisest täiteasja nr 084/2018/5133 all. Avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse (tl 22-24) kohaselt puudub täiteasja ülevõtval kohtutäituril seaduslik alus täiteasja numbri asendamiseks uue numbriga (084/2018/5133), mistõttu on kohtutäitur kohustatud jätkama täiteasja menetlemist endise numbri (193/2013/1468) all (p 2.2). Avaldaja on kaebuses palunud kohtutäituri 14. detsembri 2018 teate tühistamist. Kõige üldisemalt sätestab kohtutäituri ülesanded täitemenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8. Viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt on kohtutäituril õigus, aga ka kohustus anda teavet täitemenetluse kohta nii võlgnikule kui sissenõudjale. Kohtu hinnangul on 14. detsembri 2018 teade üksnes informatiivse tähendusega. Antud juhul on kohtutäitur vastava teate koostamisega täitnud oma seadusest tuleneva selgitamiskohustuse, kui on teavitanud võlgnikku tema suhtes algatatud täiteasja menetlemise üleandmisest teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 5 kohaselt on tegemist hoopis üleandva kohtutäituri kohustusega, kui ei ole alust eeldada, et menetlusosaline on üleandmisest teadlik. Kohus selgitab, et TMS-le § 471 lisamisega on alates 9. jaanuarist 2018 loodud regulatsioon täitemenetluse ühelt kohtutäiturilt teisele andmiseks. TMS § 471 järgi on tegemist sissenõudja õigusega, millega talle antakse suurem vabadus kohtutäituri valimiseks. Täiteasja menetlemise üleandmisega ei ole antud juhul muutunud kummagi menetlusosalise menetluslik positsioon paremaks ega halvemaks. Kohtutäitur on avaldajale selgitanud, et tehnilistest eripäradest tulenevalt ei ole tal võimalik ülevõetud täiteasja menetleda selle esialgse numbriga. Kohus nõustub siinjuures kohtutäituriga, et asjaolu, millise täiteasja numbri all jätkatakse ülevõetud nõude sundtäitmist, eelduslikult ei riku ühtegi võlgniku seadusega kaitstud õigust. Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg-st 4 tuleneb, et üleandva kohtutäituri poolt avatud täitetoimik (seega nr 193/2013/1468) tuleb arhiveerida kohtutäiturimäärustikus sätestatud korras. Kuigi TMS § 471 lg-te 1 ja 2 viimase lause järgi on oluline täitemenetluse üleandmise juures asja menetlenud kohtutäituri tehtud täitetoimingute jõusse jäämine, tähendab see eeskätt seda, et sissenõudjad ei kaota arestipandi järjekohtasid, mitte täiteasja endise numbri säilimist. Kuna võlgniku jaoks ei ole täiteasja üleandmisega kaasnenud negatiivset mõju (tegemist ei ole uue eraldiseisva täitemenetluse algatamisega, vaid jätkub võlgnevuse ja täitemenetluse tasude jäägi summas 40 503,60 eurot sissenõudmine), on avaldaja kaebus põhjendamatu osas, millega on vaidlustatud kohtutäituri tegevus täiteasja ülevõtmisel sundtäitmise jätkamiseks täiteasja numbri 084/2018/5133 all. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu kohtutäituri vastavate selgitustega, ei anna kohtu hinnangul alust kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse tühistamiseks.
7.13. detsembri 2018 teatega (tl 5-6) on kohtutäitur teavitanud võlgnikku, et kuivõrd tema menetlusse on lisandunud veel teinegi sissenõudja nõude sundtäitmiseks läbiviidav täitemenetlus, kus nõude suurus on kokku üle 40 000 euro, ei ole kohtutäituri hinnangul 300 euro suuruste osamaksetega võimalik nõudeid efektiivselt ning sissenõudja õigustatud huve tagades täita, mistõttu asub kohtutäitur sissenõudeid pöörama võlgnikule kuuluvale kinnisvarale. Avaldaja arvates ei ole täiteasja ülevõtmine aluseks täiteasjas nr 084/2017/93 sõlmitud kokkuleppest lahtiütlemiseks (XX.XX.XXXX kaebuse p 2.3 ja 1. veebruari 2019 kaebuse p 2.4). Kohtutäituri selgituse kohaselt sõlmiti kokkulepe seoses asjaoluga, et võlgnikule kuuluvatele kinnisasjade kaasomandiosadele puudus võimalus sissenõuet pöörata ja muud realiseeritavat vara võlgnikul kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud. Alles 22. oktoobril 2018 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-11205 tahteavalduste andmise kohustamiseks, mille alusel oli võimalik muuta kinnistusraamatus omanikukanded korrektseks, mis omakorda võimaldab võlgnikule kuuluvale kinnisvarale sissenõuet pöörata.
4(6)
TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega on kohtutäituril õigus pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohus märgib, et siinjuures on lähtutud põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil, samas ei või kahjustada võlgniku õigustatud huve – võlgniku ja sissenõudja huvid peavad olema tasakaalus. TMS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmiseks on kohtutäiturile antud laiaulatuslikud õigused, sh õigus otsustada sobiva menetlustoimingu üle. Arvestades täitemenetluse eesmärki, milleks on võlausaldaja nõude rahuldamine võimalikult efektiivselt, siis olukorras, kus 13. detsembri 2018 seisuga moodustavad sissenõudja nõuded kahe täitedokumendi alusel kokku 45 147,48 eurot (40 503,60 + 4643,88) ja on tuvastatud võlgnikul realiseeritava kinnisvara olemasolu, on kohtu hinnangul kohtutäitur õigustatud ja kohustatud pöörama sissenõude ka avaldaja kinnisvarale. Kuivõrd kohtutäituril tuleb TMS § 8 lg 2 järgi rahalised nõuded täita nende täitmisele esitamise järjekorras (täitedokumendist I tulenev rahaline nõue 37 751 eurot on esitatud täitmisele 2013. aastal ja täitedokumendist II tulenev rahaline nõue 6174,68 eurot on esitatud täitmisele 2017. aastal), on põhjendatud kohtutäituri seisukoht, et enam ei ole võimalik 300 euro suuruste osamaksetega nõudeid efektiivselt ning sissenõudja õigustatud huve tagades täita. Kohus märgib, et kui võlgniku varaline seis võimaldab nõude efektiivset sundtäitmist, peab kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel tegutsema viivitamata (TMS § 8). Antud juhul on sissenõudja veel enne võlgniku XX.XX.XXXX kaebuse lahendamist teavitanud
10.jaanuaril 2019 kohtutäiturit, et ei nõustu täiteasjas nr 084/2018/5133 sissenõudmisel oleva nõude ajatamisega ja palunud kohtutäituril viivitamata tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (tl 53-54). Kuna kohtutäituril on kohustus teavitada võlgnikku eesootavatest toimingutest, mis on menetluse eesmärgi saavutamiseks vajalikud, jätab kohus eeltoodud põhjendustel avaldaja kaebuse rahuldamata osas, milles vaidlustatakse kohtutäituri tegevus võlgniku kinnisvarale sissenõude pööramisele asumises.
8.Avaldaja on vaidlustanud nii XX.XX.XXXX rahalise nõude arestimise (tl 8-9) kui vara kontol või hoiusel arestimise (tl 10-11). Avaldaja hinnangul on tegemist topeltarestimise keelu rikkumisega. Avaldaja märgib, et seadusandja ei ole teinud siinjuures mistahes erandit elektroonilist arestimissüsteemi puutuvalt. Kohtutäitur on selgitanud, et kuigi seadusandja on näinud ette täiteasja menetlemise üleandmise teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile (TMS § 471), ei võimalda e-aresti süsteemikitsendused arestide üleandmist (tl 51-52), kuid arestimisaktides määratud kohtutäituri ametialase arvelduskonto muutmiseks tuleb ülevõtval kohtutäituril elektroonilist arestimissüsteemi kasutavatele isikutele (krediidiasutused ning Maksu- ja Tolliamet) kätte toimetada arestimisakt TMS § 631 (samasugune regulatsioon sätestatud ka kohtutäiturimäärustiku §-s 53) järgi. Kuna vastavat tehnilist võimalust ei ole loodud, on antud juhul varem tehtud arest (võlgniku arvelduskontod arestitud alates 16. oktoobrist 2013) tühistatud ja XX.XX.XXXX tehtud uus arestimine. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja väited topeltarestimise osas on põhjendamatud, mistõttu tuleb jätta avaldaja kaebus arestide tühistamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur on XX.XX.XXXX arestimistoiminguid tehes käitunud TMS § 8 nõuete kohaselt sissenõudja huvides. Võlgnikul teiste kohtutäiturite juures olevate täitemenetluste puudumisel ei kaotanud sissenõudja arestide tühistamise ja uuesti arestimise tõttu arestipandi järjekohtasid (TMS § 65 lg 3 alusel on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus hilisema arestimise alusel tekkinust eespool).
9.Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest jätab kohus Ahti Tilga 1. veebruari 2019 kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93 täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5(6)
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, jätab kohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel menetluskulud avaldaja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohtutäitur ja sissenõudja on asja materjalidest nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud isiklikult (TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ka ei hüvitata), ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Tootem OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.