Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seisukohal, et toimub vara väljaviimine võlgniku omandist ning selliste inimeste juhatusse valimine on raske juhtimisviga PankrS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Võlgniku struktuuris on toimunud kolm õigusmuudatust – ärinimede korduv muutmine lühikese aja jooksul, osanike asendumine ja juhatusse ebausaldusväärsete isikute valimine, millel puudub äriline põhjendus. Võlausaldaja on seisukohal, et on täidetud pankroti väljakuulutamise eeldused. 08.12.2017 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras eelistungi. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ning vastuväidet ei esitanud. Maakohus nimetas 08.01.2018 võlgnikule ajutise halduri vandeadvokaat Eve Selbergi. 22.01.2018 esitas ajutine haldur aruande ning 23.01.2018 täpsustatud aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur ei saa dokumentideta ja võlgniku selgituseta anda kindlat hinnangut maksejõuetuse põhjuste kohta, kuid võib arvata, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud kohtuvaidlus Finesta Baltic OÜ-ga ning võlgniku juhatuse soovimatus tegevust jätkata, mistõttu ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on tingitud ka võlgniku juhatuse halvast käitumisest. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Võlgniku teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku 55 451,71 eurot ning lisaks on ringkonnakohtu menetluses Finesta Baltic OÜ 109 214,99 euro suurune nõue. Kokku moodustavad kohustused 164 666,70 eurot; võlgniku kohustused võivad suureneda kohtutäiturite tasude ja Finesta Baltic OÜ menetluskulude näol. Võlgnikul on vara ligikaudu 62 000 euro väärtuses. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku Karmer Estek OÜ OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Karmer Estek OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Eve Selbergi. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja (PankrS § 9 lg 1), kes on põhistanud avalduses võlgniku maksejõuetuse ja tõendanud nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Pankrotiavaldus on võlgnikule kätte toimetatud (PankrS § 12). Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ning taotles võlgniku (puudutatud isiku) pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri seisukoha kohaselt on võlgnik maksejõusetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 35 lg 1 kohaselt panroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid.

Ajutine haldur Eve Selberg on 22.01.2018 aruandes esitanud taotluse halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks 972 euro suuruses (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on halduri tunnitasu määr 90 eurot, mis on seadusega (PankrS § 23 lg 3) kehtestatud ülemmäärast (96 eurot tunnis) väiksem. Ajutine haldur on teinud järgmisi toiminguid: järelepärimiste esitamine krediidiasutustele, registritele, KPK-le, tutvunud äriregistri andmetega (1 tund); küsinud ja saanud SEB Pangast konto väljavõtted, tutvunud dokumentidega (2 tundi); analüüsinud kogutud dokumente, koostanud aruande ja osalenud kohtuistungil (6 tundi). Kokku on ajakulu 9 tundi. Ajutise halduri tasu on 972 eurot ja kulud seoses pankrotimenetlusega on on 25,20 eurot (äriregistrist andmete saamine, SEB Panga kontoväljavõtte saamine). Kokku on ajutise halduri tasu ja kulud 997,20 eurot (sh käibemaks), mille ajutine haldur taotleb välja mõista pankrotivarast. Haldur palub kulu ja tasud välja mõista Advokaadibüroo Heringson GLO arveldusarvele nr EE082200221053124673. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletav tasu on vastavuses tehtud töö mahuga (9 h). Asjas tuli teha arvukalt päringuid, analüüsida saadud andmeid, võlgniku dokumente, sh konto väljavõtteid ning kirjutada aruanne, osaleda kohtuistungil. Ka taotletavad kulud on olnud vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused 997,20 eurot välja pankrotivarast PankrS § 152 lg 2 alusel. Ajutise halduri tasu ja kulud 997,20 eurot tuleb kanda Advokaadibüroo Heringson GLO arveldusarvele nr EE082200221053124673. PankrS § 86 täitmiseks kohustab kohus võlgniku seaduslikke esindajaid (juhatuse liikmeid) Kuldar Metsa ja Sigmar Heinpalu ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule võlgniku vande andmiseks (PankrS § 87 lg 3). Kuldar Metsa ja Sigmar Heinpalu üldkoosolekule mitteilmumise korral võib kohus neid trahvida ja/või kohaldada sundtoomist ja/või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 3). Menetluskulud TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse rahalise suuruse kindlaks käesolevas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus avaldaja menetluskulud võlgniku kanda seoses avalduse rahuldamisega. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega kantakse avaldaja menetluskulud Karmer Estek OÜ pankrotivarast. Avaldaja taotleb õigusabikulude summas 458,20 euro ja avalduselt tasutud riigilõivu 300 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Võlgnik ja ajutine haldur pole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna pankrotimenetluse menetluskulude hüvitamise erikord on sätestatud PankrS §-s 146 lg-s 1 ning kuna menetluskulud kantakse võlgniku pankrotivarast ja väljamakseid pankrotivarast teeb pankrotihaldur, puudub alus avaldaja menetluskulude (avalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulud) väljamõistmiseks avaldajale, kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse (vt ka Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12). Kohtul tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja esindaja on taotlusest nähtuvalt teinud menetluses järgmisi toiminguid: 1) 05.12.2017 – pankrotiavalduse koostamine – 1,75 h;

2) 11.12.2017 – kliendi teavitamine kohtuasja käigust ja õigusliku olukorra selgitamine – 0,25 h; 3) 14.12.2017 – taotluse nr 2-17-18186/5 koostamine (võlgnikule dokumentide kättetoimetamise kohta) – 0,25 h; 4) 19.12.2017 – taotluse nr 2-17-18186/6 koostamine (võlgnikule dokumentide kättetoimetamise kohta) – 0,25 h; 5) 20.12.2017 – kohtu päringule vastamine – 0,20 h; 6) 21.12.2017 – kohtule täiendatavate tõendite esitamine (menetlusdokument nr 2-1718186/8) – 0,33 h; 7) 04.01.2018 – esindus eelistungil – 0,17 h; 8) 22.01.2018 – ajutise pankrotihalduri aruandega tutvumine – 0,33 h. Kohus on seisukohal, et menetlustoiminguteks esindajal kulunud aeg on kohati ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades 14.12.2017 ja 19.12.2017 esitatud taotluste sisu, on põhjendatud kahe taotluse ajakulu kokku 0,25 h. Seega vähendab kohus ajakulu 0,25 h. Kohtu päringu vastamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohtu 20.12.2017 kirja sisust ei nähtu taotlust, millele oleks pidanud vastama. Kohus vähendab selles osas kirje nr 5 ajakulu 0,20 h. Samuti pole põhjendatud 21.12.2017 tõendite esitamisele kulunud aeg. Lähtudes taotluse sisust, vähendab kohus selles osas kirje nr 6 ajakulu 0,08 h. Seega oli põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu kokku 3 h (3,53 h – 0,53 h). Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind (130 eurot) ei ületa turu keskmist, mistõttu selle võtab kohus kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 390 eurot. Sellele lisandub avalduselt 05.12.2017 tasutud riigilõiv 300 eurot (t lk 47). Kokku määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks 690 eurot. Kuivõrd PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt, jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse menetluskuludelt viivise saamiseks. Tulenevalt PankrS § 3 lg-st 2 kohaldub menetluskulude viivisele mitte TsMS § 177 lg 4, vaid PankrS § 35 lg 1 p 6.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.