Eesti Vabariigi hagi XXX, XXX(endine nimi XXX) ja XXX’i vastu tehingute kehtetuks tunnistamise ja tehingute alusel saadu üleandmise nõuetes
Tsiviilasja hind
63 497,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) Lepinguline esindaja Ülle Ilves (elektronpost [email protected])
Kostjad
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Oksana Smirnova (elektronpost [email protected]) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 30.11.2017
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagi hinnaks 63 497,05 eurot.
2.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi hagiavaldus XXX’i (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 2.1.Nõue lõpetada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) ühisomand kinnistule registriosa numbriga 2155001, kinnistule registriosa numbriga 11716201 ja kinnistule registriosa numbriga 3134401 nende müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada saadud raha XXX’i ja XXXvahel võrdsetes osades. 2.2.Nõue tuvastada XXX(isikukood XXX) kohustus anda nõusolek nimetatud ühisvara müümiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks XXX’i ja XXXvahel võrdsetes osades ning lugeda see tahteavaldus kohtuotsusega asendatuks. 1 (11)
3.Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi hagiavaldus XXX (isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 3.1.XXX’i ja XXXvahel 11.11.2011 sõlmitud abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõue; 3.2.XXX’i, XXXja XXX vahel 11.11.2011 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõue; 3.3.Nõue tuvastada XXXnõusoleku andmise kohustus registriosade nr 2155001 ja 11716201 all kantud korteriomandite ühisomanikuna XXX sissekandmiseks ja asendada XXXnõusolek kinnistusraamatu registriosade nr 2155001 ja 11716201 kannete muutmiseks kohtuotsusega; 3.4.tuvastada XXX’i tahteavalduse andmise kohustus registriosade nr 2155001 ja 11716201 all kantud korteriomandite ühisomanikuna XXX sissekandmiseks ja asendada XXX tahteavaldus kinnistusraamatu registriosade nr 2155001 ja 11716201 kannete muutmiseks kohtuotsusega; 3.5.tuvastada XXXja XXX nõusoleku andmise kohustus registriosa nr 3134401 all kantud korteriomandi ühisomanikuna XXX sissekandmiseks ning asendada XXX ja XXX nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 3134401 kande muutmiseks kohtuotsusega; 3.6.tuvastada XXX’i tahteavalduse andmise kohustus registriosa nr 3134401 all kantud korteriomandi ühisomanikuna XXX sissekandmiseks ning asendada XXXi tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr 3134401 kande muutmiseks kohtuotsusega 3.7.muuta kinnistusraamatu registriosa nr 3134401 kannet selliselt, et kustutada kanne XXX kohta ning teha uus kanne, millega kanda korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatu registriosasse nr 3134401 XXX ja XXX.
4.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2014 kohtumäärusega ja 01.10.2015 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
6.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) esitas 30.10.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX’i, XXX ja XXX(endine nimi XXX) (kostjad) ja vastu tehingute kehtetuks tunnistamise ja tehingute alusel saadu üleandmise nõuetes. Hageja esitas hagi koosseisus hagi tagamise avalduse (I kd, tl-d 2-13). Maakohus rakendas 31.10.2014 määrusega hagi tagamise 2 (11)
abinõusid (I kd, tl-d 94-95). Maakohus võttis hagi 27.11.2014 menetlusse (I kd, tl 104). Kostjad vastasid hagile 29.12.2014 (I kd, tl-d 121-126). Asjas toimus 27.08.2015 eelistung (I kd, tl-d 169171). Hageja esitas 30.09.2015 hagi tagamise avalduse (II kd, tl-d 1-5). Maakohus rakendas 01.10.2015 kohtumäärusega hagi tagamise abinõusid (II kd, tl 21). Hageja esitas 28.09.2015 avalduse nõude täpsustamiseks (I kd, tl-d 181-188). Kohus võttis menetlusdokumendis sisalduvad varem esitamata nõuded menetlusse 25.01.2017 (III kd, tl 78). Pooled on esitanud asjas korduvalt menetlusdokumente ning asjas on toimunud mitu täiendavat istungit.
2.Hageja esitas 02.05.2017 Harju Maakohtule kostja XXX’i ja kostja XXXvastu hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes (2-17-6898, tl-d 2-6). Kohus võttis hagi 08.05.2017 menetlusse ja liitis hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-14-60031 menetluses olevale hagiavaldusele (2-17-6898, tl 24).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud.
4.Hageja põhjendab tagasivõitmise nõudes esitatud hagi järgmiselt. Kostjad XXX ja XXX sõlmisid 11.11.2011 abieluvaralepingu, milles leppisid kokku ühisvara jagamises selliselt, et korteriomandid registriosa numbritega 2155001 ja 11716201 jäid kostja XXX lahusvaraks. Kostjad XXX, XXXja XXX sõlmisid 11.11.2011 kinkelepingu, milles leppisid kokku korteriomandi registriosa numbriga 3134401 XXXle kinkimises. Kostja XXX’i suhtes on algatatud maksuhalduri 30.07.2010 vastutusotsuse nr 13-7/5-7 sundtäitmiseks täitemenetlus. Täitedokument on kehtiv. Hageja alustas 14.03.2011 maksuvõla sundkorras sissenõudmist kostjal XXX’ilt. Kuivõrd maksuhalduril ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, esitas hageja 22.05.2012 täitmisavalduse. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega kostja varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist. Nõude rahuldamine muul viisil, kui tagasivõitmise hagi esitamise teel, ei ole võimalik. Täidetud on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 190 sätestatud eeldused abieluvaralepingu tagasivõitmiseks. Täidetud on kinkelepingu tagasivõitmise eeldused TMS § 188 järgi (I kd, tl-d 113).
5.Hageja põhjendab kostjate XXX’i ja XXX vastu esitatud ühisvara jagamise nõuet järgmiselt. Maksu- ja Tolliameti 30.10.2010 vastutusotsusega nr 13-7/5-7 kohustati kostja XXX’i, XXX ja SVS Metall OÜ-d solidaarselt tasuma 592 677 krooni (37 878,97 eurot). Maksuhaldur alustas 14.03.2011 vastutusotsuse sundtäitmist kostja XXX’i suhtes. Maksuhalduri läbi viidud täitemenetlus ei viinud nõude rahuldamiseni. Maksuhaldur esitas 22.04.1012 täitmisavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Täitmisavalduse alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 026/2012/1540. Maksuhalduri ja kohtutäituri läbiviidud täitemenetluse tulemusel on solidaarvõlgnikelt sisse nõutud 3224,49 eurot ning 02.05.2017 seisuga oli võla jääk 34 654,48 eurot. 02.05.2017 seisuga kuulub kostja XXX’i lahusvara hulka DKB OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot. Lisaks eeldab hageja, et ühisvara hulka kuulub sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX. Osa ja sõiduk on koormatud keelumärgetega. Kostja XXX’i pangakontod on arestitud. Kostja XXX’i sissetulekule sisenõude pööramine on võimalik 12⁄3 alampalga ulatuses kahe ülalpeetava tõttu. Kuus aastat kestnud sundtäitmine ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni ja võib arvata, et seda ei ole mõistliku aja jooksul oodata. Hageja soovib tagasi võita 11.11.2011 abieluvaralepingut, millega loeti kostja XXX lahusvaraks korteriomandid registriosa numbritega 2155001 ja 11716201. Hageja soovib tagasi võita 11.11.2011 kinkelepingut, millega kostjad XXX ja kostja XXX kinkisid korteriomandi registriosa numbriga 3134401 kostja XXX. Tehingute tagasivõitmise tagajärjeks on see, et õigusmuudatust ei ole toimunud ja korteriomandid on jätkuvalt ühisvara hulgas. Hageja soovib ühisomandi lõpetamist korteriomandite enampakkumisel müümisega ja saadud raha jagamist kostjate vahel.
6.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad leiavad, et hageja ei saa taotleda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist, sest selle pooleks ei ole võlgnik. Hagejal ei ole õigus taotleda kinkelepingu tagasivõitmist täitemenetluse seadustiku 3 (11)
(TMS) § 188 alusel. Hageja saab nõuda tagasivõitmist erinormi TMS § 189 alusel. Hageja nõudeõigus on TMS § 189 sätestatud tähtaja minetamise tõttu lõppenud. Hagejal ei ole õigus taotleda ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmist TMS § 188 alusel. Hageja saab nõuda tagasivõitmist erinormi TMS § 190 alusel. Hageja nõue ei ole esitatud TMS § 190 nimetatud tähtaja jooksul. Tehingute tagasivõitmiseks peab tõendama muude nõude maksmapanemise võimaluste ammendumist. Hageja ei ole selgitanud, kas, millises ulatuses ja milliste tulemustega on sissenõue pööratud solidaarvõlgniku vastu. Seega on nõude esitamise eeldused täitmata (I kd, tl-d 122-126). Kostjad XXX ja XXX leiavad, et täitemenetlus võlgniku suhtes tuleb lugeda alanuks alates 10.12.2012. Abieluvaraleping sõlmiti 11.01.2011, s.o rohkem kui aasta enne täitemenetluse alustamist. Seetõttu on tagasivõitmine TMS § 190 punktides 1 või 2 sätestatud alustel välistatud. Kostja XXX ei muutunud tehingute tõttu maksejõuetuks. Võlgnik ei ole oma osast ühisvaras olulisel määral loobunud. Seetõttu ei kohaldu TMS § 190 p 3. Korteriomand asukohaga XXX ei olnud abikaasade ühisvara, sest vara tekkis kostja XXXle ainuisikuliselt enne abielu tekkinud õiguse alusel (II kd, tl-d 51-64).
7.Kostja XXX leiab, et ühisvara jagamise hagi on aegunud. Täitemenetlus XXX’i vara arvel ebaõnnestus vara puudumise tõttu hiljemalt 29.10.2014, kui hageja esitas hagiavalduse ühisvara tagasivõitmise nõudes. Hageja on vastavat asjaolu 27.08.2015 kohtuistungil sõnaselgelt kinnitanud. Ühisvara jagamise hagi esitamiseks viimane päev oli 29.10.2015 (III kd, tl 139). Kaasomandi mõtteline osa korteriomandist asukohaga XXX kuulus kostjate XXX’i ja XXXühisvara hulka, sest oli soetatud nende abielu ajal 11.06.2004. Kohtupraktikas on loetud piisavaks tõendiks lahusvara arvelt täitemenetluse ebaõnnestumise kohta kohtutäituri vastavasisulist õiendit. Hageja esitas 05.02.2015 kohtule kohtutäituri 26.01.2015 kinnituse, et nõude täitmine võlgniku lahusvara arvelt ei ole võimalik (III kd, tl 144). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamine
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostja XXX’i vastu täitmisavalduse 36 236,64 euro tasumise nõudes ning et täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 026/2012/1540. Kohus on seisukohal, et pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu nimetatud asjaolu tõendama.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et XXX’i ja XXX(endise nimega XXX) sõlmisid 11.11.2011 ühisvara jagamise kokkuleppe, mille alusel jäeti korteriomandid registriosa numbritega 2155001 ja 11716201 XXX lahusvaraks. Kohus on seisukohal, et pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu lepingu sõlmimist tõendama.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et XXXja XXX sõlmisid 11.11.2011 kinkelepingu, millega XXX kinkis XXXle korteriomandi registriosa numbriga 3134401. Kohus on seisukohal, et pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu lepingu sõlmimist tõendama.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX ja XXX sõlmitud kinkelepingu pooleks on ka XXX. Hageja on seisukohal, et XXX on lepingupooleks. Kohus on seisukohal, et 11.11.2011 lepingudokumendist ei nähtu XXX’i tahteavaldusi seoses kinkelepinguga. Seetõttu ei saa lugeda teda kinkelepingu pooleks, kuigi XXX on samas lepingudokumendis sisalduvate ühisvara jagamise lepingute pooleks.
12.Pooled ei vaide selle üle, et korteriomandid registriosa numbritega 2155001 ja 11716201 olid XXX’i ja XXX ühisomandis. Kohus on seisukohal, et pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu tõendama, et nimetatud kinnistud olid XXX’i ja XXX ühisomandis. 4 (11)
13.Kostjad XXX ja XXX esitasid väite, et korteriomand registriosa numbriga 3134401 oli XXX ainuomandis (II kd, tl 60). Samuti leidis XXX, et nad ei pidanud koos XXX’iga korteriomandit ühisvaraks (III kd, tl 110 pöördel). Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide on tõenditega ümber lükatud. ALG Liisingu Aktsiaselts ja kostja XXXsõlmisid 29.10.2003 nimetatud korteriomandi müügilepingu nimetatud korteriomandi ostmiseks (I kd, tl-d 81-89). 11.11.2011 lepingu punktist 1.5.6 nähtub, et XXX’i ja XXXkinnitavad kinnistu ühisvara hulka kuulumist (I kd, tl 6). Samuti nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja XXX(endise nimega XXX) on kinnistusraamatusse kantud 22.01.2004, s.o kostjate abielu kestel (II kd, tl 73). Kostjad XXX ja XXX olid abielus ajavahemikus 22.02.2002 kuni 02.10.2012 (I kd, tl 5, III kd, tl-d 182-183). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis näitaksid kinnistu kuulumist ühe või teise abikaasa lahusvara hulka (nt abieluvaralepingu sõlmimist enne 11.11.2011). Kostjad XXX ja XXX on tuginenud sellele, et kostja XXXomandas korteriomandi temale enne abielu tekkinud õiguse alusel. Abikaasa lahusvara hulka kuuluva õiguse alusel asja omandamine ei olnud 29.10.2003 kehtinud perekonnaseaduse järgi lahusvara tekkimise aluseks. Küll sai nimetatud asjaolu olla aluseks abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks ühisvara jagamisel (PKS1995 § 19 lg 2 p 3). Eeltoodut arvestades kuulus korteriomand enne 11.11.2011 lepingu sõlmimist kostjate XXX’i ja XXX ühisomandisse.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomand registriosa numbriga 1559236 oli XXX’i ja XXX ühisomandis. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt sai kostja XXX korteriomandi kaasomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks 05.07.2004 (III kd, tl 184). Kostjad XXX ja XXXolid abielus ajavahemikus 22.02.2002 kuni 02.10.2012 (I kd, tl 5, III kd, tl-d 182-183). Seega omandati korteriomandi mõtteline osa abikaasade ühisomandisse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kanti kostja XXX kinnistusraamatusse ainuomanikuna sisse 27.02.2013, s.t pärast abielu lõppu. Abikaasade ühisvara jagamist kõnealuse korteriomandi mõttelise osa suhtes tõendatud ei ole. Seetõttu ei muutnud XXX’i ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmine teda automaatselt korteriomandi ainuomanikuks ega lõpetanud XXX ühisomandit korteriomandile. Korteriomand jäi jätkuvalt abikaasade ühisomandisse. Seega ei olnud korteriomand registriosa numbriga 1559236 XXX’i lahusvara.
15.Hageja avaldas, et SVS Tehnokeskus OÜ osa on kostja XXX’i lahusvara (I kd, tl 5). Kostja XXX vaidleb sellele vastu ja leiab, et tegemist on XXX ja XXX ühisvara hulka kuuluva osaga (III kd, tl 176). Kostjad XXX ja XXX olid abielus ajavahemikus 22.02.2002 kuni 02.10.2012 (I kd, tl 5, III kd, tl-d 182-183). Osa omandati 06.09.2005, s.t abielu kestel (III kd, tl 180 pöördel). Hageja ei ole tõendanud abieluvaralepingu sõlmimist enne 11.11.2011, millega oleks ette nähtud osa kuulumine XXX’i lahusvara hulka. Seetõttu leiab kohus, et SVS Tehnokeskus OÜ osa kuulub XXX’i ja XXX ühisvara hulka.
16.Hageja avaldas, et kostja XXX’ile kuulub sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX (I kd, tl 5). Kostja XXX avaldas 13.12.2017 kohtule, et on sõiduki võõrandanud 13.09.2010 (III kd, tl 175 pöördel). Kostja ei ole menetluse kestel tuginenud asjaolule, et sõiduk temale ei kuulu. Kohus uuendas menetluse selleks, et pooled saaksid avaldada arvamust asjadele nende arestimisel antud väärtusele (III kd, tl 171). Kohus ei uuendanud menetlust selleks, et pooled saaksid esitada uusi faktiväiteid selle kohta, millised hageja loetletud asjad kuulusid kostja XXX’i lahusvara koosseisu. Kohus jätab seetõttu kostja faktiväite ja selle tõendamiseks esitatud tõendi menetlemata (TsMS § 331 lg 1). Kohus loeb, et sõiduk kuulus kostja XXX’i lahusvara hulka.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja XXX’i lahusvaraks on DKB OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot (I kd, tl 5). Kohus on seisukohal, et pooled ei pea vaidluse puudumise tõttu nimetatud asjaolu tõendama. 5 (11)
Aegumise vastuväite lahendamine
18.Hagejal puudub üldjuhul õiguslik huvi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 jj järgse tagasivõitmise hagi esitamiseks, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast (vt ka Riigikohtu 20.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7416, p 15). Hageja esitas 02.05.2017 hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes (2-17-6898, tl-d 1-6). Kostja XXX esitas hagile aegumise vastuväite (III kd, tl-d 139-140). Kui kohus rahuldab aegumise vastuväite, tuleb jätta hagiavaldus tagasivõitmise nõuetes läbi vaatamata, sest õigusliku huvi puudumise tõttu ei anna seadus sellise hagi esitamiseks õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohus lahendab seetõttu alljärgnevalt kostjate XXX’i aegumise vastuväite. Aegumisele kohalduv õigus
19.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kui tagasivõitmise hagi esitati seetõttu, et täitemenetlus on võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestunud, hakkab ka TMS § 14 lg 2 ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi esitamisest. Kui lepingu tagasivõitmise nõude aluseks on asjaolu, et sissenõude pööramine ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus, ei hakka sissenõudja ühisvara jagamise nõue aeguma tagasivõitmise hagi esitamise ajast. Sellisel juhul tuleb tuvastada, millal täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus, ja arvestada aegumistähtaja algust alates sellest (vt ka Riigikohtu 22.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 16-17). Riigikohus on tõlgendanud TMS § 14 lõiget 2 selliselt, et kohus peab tuvastama võlgniku lahusvara arvel toimunud täitemenetluse ebaõnnestumise üksnes sellisel juhul, kui hageja on tagasivõitmise hagi esitamisel tuginenud sellele, et sissenõude pööramine võlgniku lahusvarale ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus. Kui hageja on tagasivõitmise hagi esitamisel tuginenud sellele, et võlgniku lahusvara arvel on täitemenetlus ebaõnnestunud, ei pea kohus eraldi tuvastama täitemenetluse ebaõnnestumist ja selle aega. Sellisel juhul lähtub kohus TMS § 14 lõike 2 kohaldamisel hageja avaldatud hagi alusest. Kostjad on esitanud ühisvara jagamise hagile aegumise vastuväite. Kohus peab aegumise vastuväite lahendamiseks välja selgitama, kas tagasivõitmise nõude esitamise aluseks on asjaolu, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kui kohus tuvastab, et tagasivõitmise hagi esitamise alusena toodi välja täitemenetluse ebaõnnestumine lahusvara arvel, lahendab kohus aegumise vastuväite selliselt, et loeb aegumistähtaja kulgemise aluseks tagasivõitmise hagi esitamise aja. Kui kohus tuvastab, et tagasivõitmise hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et sissenõude esitamine ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus, selgitab kohus poolte esitatud väidete ja tõendite põhjal välja, millal täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus. Kohus lahendab sellisel juhul aegumise vastuväite selliselt, et loeb aegumistähtaja kulgemise alguseks võlgniku lahusvara arvel täitemenetluse tegeliku ebaõnnestumise aja. Tagasivõitmise hagi esitamise alus
20.TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole 6 (11)
kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaja algus ei sõltu mitte sellest, kas tagasivõitmise hagi esitamisel oli täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestunud või mitte, vaid sellest, millisele TMS § 187 lg-s 2 nimetatud alusele tugines hageja tagasivõitmise hagi esitamisel. Teisisõnu, oluline on see, millise alusega põhjendas hageja hagiavalduse esitamisel oma tagasivõitmise nõuet. Kui hageja leidis, et tal on õigus esitada tagasivõitmise hagi seetõttu, et tema hinnangul ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist, algab TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaja kulgemine tagasivõitmise hagi esitamisest. Kohtu hinnangul algab aegumistähtaja kulgemine sellisel juhul tagasivõitmise hagi esitamisest sõltumata sellest, kas hageja muudab menetluse kestel oma hinnangut hagi aluseks olevate asjaolude kohta (nt leiab, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ei ole siiski ebaõnnestunud).
21.Hageja avaldas hagiavalduses järgmist: „Sissenõude pööramine kostja I varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Maksuhalduril on ka alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni tulenevalt järgmistest kaalutlustest: [---] Arvestades eeltoodud asjaolusid, järeldab hageja, et nõude rahuldamist on võimalik saavutada vaid läbi tagasivõitmise hagi esitamise“ (I kd, tl 5). 27.08.2015 eelistungil avaldas kostjate esindaja: „[---] Selgusetu, millal hagejale selgus, et ei ole võimalik sissenõuet täita“ (I kd, tl 169 pöördel). Hageja esindaja avaldas vastuseks: „Hagi esitamise hetkel oli veendumus olemas ja hagiavalduses on kirjeldus olemas“ (I kd, tl 169 pöördel). Hageja avaldas 28.09.2015 menetlusdokumendis: „Maksuhaldur on nõude rahuldamise võimatust kirjeldanud hagiavalduses põhjalikult ning ei saa olla kahtlust asjaolus, et nõude rahuldamine on muul viisil kui tehingute tagasivõitmise läbi võimatu – täitemenetlust viiakse läbi alates 14.03.2011 ning üle nelja aasta kestnud täitemenetluse kestel nõude katteks toimunud laekumised moodustavad väga väikse osa kogu nõudest“ (I kd, tl-d 186-187, p 5.2). Hageja avaldas 13.04.2017 kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, kas XXX’i muu vara suhtes sundtäitmine ebaõnnestus, järgmist: „Muu vara suhtes sundtäitmine ebaõnnestus“ (III kd, tl 129 pöördel). Hageja on 18.04.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et kohtu küsimusele vastates mõistis ta sissenõudja nõude mittetäielikku rahuldamist täitemenetluses kui võlgniku vara tagasimõistmise eeldust TMS § 187 lg 2 mõttes, mitte täitemenetluse kui sellise ebaõnnetumist vms (III kd, tl 132 pöördel). Kohus leiab, et kuni kostja XXX’i poolt aegumise vastuväite esitamiseni on hageja järjepidevalt väljendanud seisukohta, et nõude rahuldamine muul viisil kui tehingute tagasivõitmise läbi on võimatu. Samuti avaldas hageja korduvalt arvamust, et nõude rahuldamine oli võimatu. Hageja poolt avaldatust nähtub üheselt, et hageja on pidanud tagasivõitmise hagi esitamise põhjuseks võimatust rahuldada nõue võlgniku lahusvara arvel. Seega põhjendas hageja üheseltmõistetavalt tagasivõitmise hagi TMS § 187 lg 2 esimese alternatiiviga – sellega, et võlgniku varale sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Hageja on pärast aegumise vastuväite esitamist kohtule avaldanud, et ta esitas tagasivõitmise hagi tuginedes TMS § 187 lg 2 teisele alternatiivile, tuues välja asjaolud, mille põhjal arvas, miks sissenõude pööramine võlgniku lahusvarale ei vii tõenäoliselt nõude rahuldamiseni (III kd, tl 186 pöördel). Kohus leiab, et hageja väide on vastuolus enne aegumise vastuväidet esitatud hageja põhjendustega tagasivõitmise hagi esitamise põhjenduse kohta. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas oma seniste põhjenduste muutmine selleks, et vältida võlgniku õigust kasutada oma seaduses sätestatud õigust vastuväidete (s.h aegumise vastuväide) esitamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et tagasivõitmise hagi põhjenduse väljaselgitamiseks tuleb lähtuda eelkõige menetlusdokumentidest, mis on esitatud enne aegumise vastuväite esitamist.
22.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et TMS § 14 lõikes 2 nimetatud aegumistähtaeg hakkas kulgema alates tagasivõitmise hagi esitamisest 30.10.2014. Eeltoodust tulenevalt tuli hagiavaldus 7 (11)
ühisvara jagamise nõudes esitada aegumise vältimiseks hiljemalt 30.10.2015. Hageja esitas hagiavalduse ühisvara jagamiseks 02.05.2017, see on pärast aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt on ühisvara jagamise hagi aegunud. Kohus jätab seetõttu hageja hagiavalduse ühisvara jagamiseks rahuldamata. Täitemenetluse ebaõnnestumine võlgniku lahusvara arvel
23.Kohus leidis eelnevalt, et ühisvara jagamise hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus leidis, et aegumistähtaeg hakkas kulgema alates tagasivõitmise hagi esitamisest, sest hageja põhjendas hagiavaldust täitemenetluse ebaõnnestumisega võlgniku lahusvara arvel. Kohus kontrollib täiendavalt ka seda, kas hagi võib olla aegunud ka võlgniku lahusvara arvel toimunud täitemenetluse tegelikust ebaõnnestumisest arvates.
24.Kohus on seisukohal, et nii TMS § 14 lg 2 kui ka 187 lg 2 mõistes tuleb võlgniku (lahus)vara arvel täitemenetluse ebaõnnestumiseks lugeda seda, kui ilmneb võimatus rahuldada sundtäitmisele esitatud nõue tervikuna võlgniku (lahus)vara arvel. Hageja on asunud seisukohale, et täitemenetlus lahusvara arvel ei ole ebaõnnestunud seni, kuni võlgnikul on müümata vara (III kd, tl 186 pöördel). Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et võlgniku lahusvara arvel täitemenetluse ebaõnnestumist ei saa sisustada üksnes selle järgi, kas võlgniku kogu lahusvara on müüdud või mitte. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse ebaõnnestumist on võimalik tuvastada objektiivsete asjaolude põhjal ka enne võlgniku lahusvara müümist või arestist vabastamist TMS § 77 lg 4 alusel.
25.Sissenõudja nõude suurus ja lahusvara väärtus objektiivsed näitajad, mille põhjal on võimalik kujundada seisukoht, kas lahusvara arvel on võimalik sissenõudja nõue tervikuna rahuldada. Samuti tuleb arvestada seda, kui sissenõudjal on teada kindel rahasumma, millele tal lahusvara arvel täitemenetluse läbiviimisel õigus oleks ning selline rahasumma ei kata sundtäitmisele esitatud nõuet. Kui võlgnikule kuuluv lahusvara on täitemenetluses arestitud, on võimalik lahusvara väärtuse kindlakstegemisel lähtuda arestimisaktis märgitud asja väärtusest (TMS § 74 lg 1). Kohtu hinnangul on põhjendatud arestimisaktis märgitud asja väärtusest lähtuda muuhulgas ka seetõttu, et nii sissenõudjal kui ka võlgnikul on TMS § 74 lõikele 7 vaidlustada kohtutäituri määratud hind. Seega on hiljemalt pärast arestitud asjade väärtuse hindamist sissenõudjale teada, kas tema nõude täies ulatuses rahuldamine on võimalik. Kui arestitud asjade väärtus ei kata sissenõudja nõuet, on ilmne, et lahusvara arvelt nõuet rahuldada ei saa. Kohtu hinnangul algab sellest hetkest TMS § 14 lõikes 2 nimetatud aegumistähtaja kulgemine. Asjade väärtust teades on sissenõudjal võimalik mõistliku aja jooksul otsustada, kas esitada hagiavaldus ühisvara jagamise nõudes või mitte. Kui arestitud asjade väärtus on arestimisel loetud piisavaks, et asjade arvel rahuldada sissenõudja nõue, hakkab ühisvara jagamise hagi aegumine kulgemine alates asjade müümisest või asjade arestist vabastamisest (TMS § 77 lg 4). Kui võlgniku lahusvara väärtus vara arestimisel on piisav sissenõudja nõude rahuldamiseks, ei saa sissenõudjalt eeldada ühisvara jagamise nõude esitamist enne asjade müümist või müümise ebaõnnestumisel arestist vabastamist. Kui pidada aegumistähtaja kulgemise alguseks ainult seda hetke, millal kogu arestitud vara on müüdud või TMS § 77 lg 4 järgi arestist vabastatud, ei ole nõude aegumine seotud mitte nõude lahusvara arvel rahuldamise tegeliku võimatusega, vaid sellega, kas ja millise aja jooksul tehakse asjas täitetoiminguid. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades seejuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. TMS § 14 lõikes 2 sätestatud suhteliselt lühike aegumistähtaeg aitab kaasa sellele, et sissenõudja esitaks hagi ühisvara jagamiseks võimalikult kiiresti. Kui võlgniku asjade väärtus on arestimisel hinnatud väiksemaks kui sissenõudja nõue, peab sissenõudjale olema selge, et tema nõude täielik rahuldamine lahusvara arvel ei ole võimalik ning võlgniku lahusvara suurendamiseks tuleb esitada ühisvara olemasolu korral hagiavaldus ühisvara jagamiseks. 8 (11)
TMS § 14 lg 2 eesmärgiks on anda võlgnikule ja tema abikaasale kindlus, et ühisvara jagamist ei nõuta pärast aastaid kestnud täitemenetlust, milles sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole õnnestunud rahuldada. Võlgnikul ja tema abikaasal peab olema tegelik võimalus kasutada TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumise vastuväite esitamise õigust. Kui TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaja kulgemine siduda üksnes kogu arestitud vara on müümise või arestist vabastamisega sõltumata sellest, milline oli vara väärtus arestimisel või sissenõudja tegelik võimalus oma nõude tervikuna rahuldamisele, paneb see aegumistähtaja kulgemise sõltuma ainult sellest, millal vara müüakse või arestist vabastatakse. Täitemenetluse venimise korral võib kuluda aastaid enne, kui kogu arestitud lahusvara müüakse või arestist vabastatakse. Kui väheväärtuslikku vara müüakse täitemenetluses aastaid ning TMS § 14 lõikes 2 nimetatud aegumistähtaeg ei ole vara mittemüümise või arestist mittevabastamise tõttu kulgema hakanud, on võlgnikule ja tema abikaasale antud üksnes illusoorne võimalus kasutada aegumise vastuväite esitamise õigust. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et arvestades nii vajadust sissenõudja nõue kiiresti rahuldada kui ka vajadust kaitsta võlgniku ja tema abikaasa kui ühisomanike õigusi, tuleb võlgniku lahusvara arvel täitemenetluse ebaõnnestumise väljaselgitamisel hinnata, kas ja milline väärtus määrati võlgniku lahusvarale arestimisel. Seejuures tuleb arvestada ka objektiivsete asjaoludega, mis välistavad sissenõudja nõude rahuldamise asja kogu väärtuse ulatuses (nt selgelt kindlaks määratavad kolmandate isikute nõuded, arestipandiõigus kolmandate isikute kasuks, sissenõudja kokkulepped selle kohta, millise summa arvel rahuldatakse täitemenetluses saadu arvelt tema nõuet). Kui lahusvarale arestimisel määratud väärtus ei kata sissenõudja nõuet, tuleb TMS § 14 lõikes 2 nimetatud aegumistähtaja kulgemise alguseks lugeda võlgniku lahusvara arestimise aeg. Kui arestimisel lahusvarale määratud väärtus katab sissenõudja nõude, tuleb TMS § 14 lõige 2 järgi hakata aegumistähtaega arvestama alates täitemenetluse tegelikust ebaõnnestumisest lahusvara arvel (kogu lahusvara müümine või arestist vabastamine).
26.Kohus tuvastas eelnevalt, et sundtäitmisele esitati 36 236,64 euro tasumise nõue. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja XXX’i lahusvara hulka kuulus DKB OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot ja sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX. Eeltoodust tulenevalt saaks kohus võlgniku lahusvara arvel toimuva täitemenetluse ebaõnnestumist hinnata nimetatud asjade väärtuse põhjal. Kohus ei saa arvestada korteriomandi registriosa numbriga 1559236 ja SVS Tehnokeskus OÜ osade väärtust, sest kohus tuvastas eelnevalt nende esemete kuulumise abikaasade ühisvara hulka.
27.Kohus andis pooltele võimaluse tuua välja asjaolud vastavalt kohtu tõlgendusele TMS § 14 lg 2 kui ka 187 lg 2 kohta (III kd, tl 171). Pooled ei ole kohtule avaldanud DKB OÜ osa ja sõiduki väärtust tagasivõitmise hagi esitamise hetkel (III kd, tl-d 175-176, 186-187). Samuti ei ole hageja avaldatust aru saada, kas nimetatud esemetele üldse on kostja XXX’i suhtes algatatud täitemenetluses sissenõue pööratud. Hageja on märkinud, et nimetatud esemetele on seatud keelumärked; osaühingu osa on hageja pidanud väheväärtuslikuks. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas nimetatud esemetele on pööratud sissenõue, milline väärtus on esemetele arestimisel (kasvõi arestimisel teistes täiteasjades) määratud, ei saa kohus tuvastada, kas ja millal sundtäitmine võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestu. Kohus ei saa asjade väärtuse kindlakstegemisel lähtuda poolte subjektiivsetest hinnangutest vara väärtuse kohta. Kohus lähtub sellest, et ühisvara jagamise hagi esitamise seisuga olid osad võlgnikule kuuluvad asjad müümata ning arestist vabastamata. Seetõttu ei saa kohus tuvastada, kas ja millal sundtäitmine võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus. Nendel asjaoludel ei saa kohus aegumise vastuväidet lahendada. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine tagasivõitmise nõuetes
28.Hageja esitas kostjate vastu nõuded 11.11.2011 sõlmitud abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ja 11.11.2011 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Ühtlasi esitas hageja 9 (11)
kostjate vastu nõuded tahteavalduste andmiseks, mis on vajalikud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kokku soovis hageja tehingute tagasivõitmist kolme kinnistu osas. Kohus jättis hagiavalduse ühisvara jagamiseks rahuldamata. Seetõttu esineb TsMS § 423 lg 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise alus, kui tagasivõidetavate lepingute esemed olid enne tehingute tegemist abikaasade ühisomandis. Kõik korteriomandid, mille osas soovitakse tehingute tagasivõitmist, kuulusid XXX’i ja XXX ühisomandisse. XXX ei ole andnud TMS § 14 lõikes 1 nimetatud nõusolekut sissenõude pööramiseks korteriomanditele. Samuti puudub kohtulahend, mis puudutab XXXt koos XXX’iga sundtäitmisele esitatud nõuet täitma. Kuivõrd ühisvara jagamise hagi jäi rahuldamata, puudub hagejal õiguslik huvi tagasivõitmiseks, sest isegi tagasivõitmise korral ei ole võimalik korteriomanditele sissenõude pööramine hageja nõude rahuldamiseks. Kohus jätab TsMS § 423 lg 2 alusel hagiavalduse 11.11.2011 sõlmitud abieluvaralepingu ja 11.11.2011 sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmiseks ja tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise nõuetes läbi vaatamata. Hagi tagamise abinõu tühistamine
29.Kohus kohaldas 30.10.2014 kohtumäärusega ja 01.10.2015 kohtumäärusega hagi tagamise abinõusid. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tühistab hagi tagamise abinõud. Hagiavaldus jäi ühisvara jagamise nõudes rahuldamata ja tagasivõitmise nõuetes läbi vaatamata. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 30.10.2014 kohtumäärusega ja 01.10.2015 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõud. Hagihind
30.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 73 000 eurot (I kd, tl 104). Kohus muudab tsiviilasja hinda, arvestades asjas lahendatud nõudeid. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja poolt menetluse tulemusel saadava hüve võimalikuks suurimaks väärtuseks on sundtäitmisel rahuldatav nõue. Hagi esitamisel tõi hageja välja, et nõude jääk 27.10.2014 seisuga oli 35 497,05 eurot (I kd, tl 3). Seega on hagihind nimetatud nõude osas 35 497,05 eurot. Tahteavalduste andmisele suunatud nõudeid on kokku seitse. Nende kui mittevaraliste nõuete hind tuleneb TsMS § 132 lg-st 1 ning on ühe nõude kohta 3500 eurot. Ühisvara jagamise nõude hind tuleneb TsMS § 132 lg 4 p-st 4 ja § 132 lg-st 11 ja on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohus liidab asjas esitatud nõuete hagihinnad ning määrab asjas uueks hagihinnaks 63 497,05 eurot. Menetluskulude jaotus 10 (11)
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ühisvara jagamise hagi kostjate XXX’i ja XXXv astu jäeti rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagiavalduse tagasivõitmise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust erinevalt jagamiseks ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi. Kohus jätab seetõttu tagasivõitmise hagi osas menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.