lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-7985/21

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7985/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 38 lg 1Täitekulude sissenõudmine võlgnikultTMS § 47 lg 2Täitemenetluse üleandmineAÕS § 327Hüpoteegi kanneKTS § 28 lg 1KTS § 32 lg 5KTS § 41 lg 2TMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 37 lg 1Täitekulud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7985

Tsiviilasi

Juri Nesterenko kaebus kohtutäituri Andrei Kreki 4. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Nesterenko määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Juri Nesterenko (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2017 määrus muutmata.

Vastustaja: kohtutäitur Andrei Krek

2.Jätta Juri Nesterenko määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Juri Nesterenko kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 46 lg 1Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
TMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalised
TMS § 7 lg 2Täitetoimingu tegemisest keeldumine
TMS § 8 lg 1Kohtutäituri kohustused
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

ASJAOLUD

1.Juri Nesterenko (avaldaja/võlgnik) esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 04.05.2017 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102. Avaldaja kaebuse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja Niina Limareva laenulepingu nr 06-053507-EV. AS Swedbank ja Niina Limareva, Juri Nesterenko ja Olga Nesterenko vahel sõlmiti 19.05.2005 hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise leping, millega lepiti kokku hoonestusõigusele registriosaga nr 90509 asukohaga XXX Narva-Jõesuu hüpoteegi seadmises AS-i Swedbank kasuks summas 1 911 000 krooni, millega tagatakse Niina Limareva laenulepingust nr 06-052507-EV tulenevate kohustuste täitmist. AS Swedbank esitas kohtutäitur Andrei Krekile täitedokumendina 19.05.2006 sõlmitud hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu ning taotles täitemenetluse alustamist Juri Nesterenko vara suhtes. Kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 066/2012/102 esitades võlgnikule 12.01.2012 kuupäevaga koostatud täitmisteate, millest nähtuvalt on sundsissenõudmisel nõue summas 95 868,16 eurot. Tsiviilasja nr 2-14-21362 Viru Maakohtu otsusega on tunnistatud sundtäitmine osaliselt täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks. Kohtutäitur tegi 05.04.2017 samas täiteasjas otsuse, millega uuendas täitemenetluse nr 066/2012/102 võlgnevuse summas 81 917,37 euro sissenõudmise osas. Kohtutäitur tegi 05.04.2017 täiteasjas otsuse tühistada 12.01.2012 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus nr 066/2012/102. Lisaks tegi kohtutäitur 05.04.2017 samas täiteasjas ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summale 7864,07 eurot. Avaldaja sai kohtutäituri otsused kätte 11.04.2017. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuste peale kaebuse, paludes tühistada kohtutäituri 05.04.2017 täitemenetluse uuendamise otsus ja kohtutäituri 05.04.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäitur jättis 04.05.2017 otsusega võlgniku 21.04.2017 kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates ei ole kohtutäituri 04.05.2017 otsus põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-14-21362 tehtud lahendi tulemusena on tuvastatud täitemenetluse osaline lubamatus. TMS § 47 lg 2 ei võimalda täitemenetluses osalist uuendamist. Tsiviilasja nr 2-14-21362 lahendist ning TMS § 46 lg 1 p 2 ja § 47 lg 2 regulatsioonist tulenevalt saab kohtutäitur uuendada täitemenetlusest kogu täiteasja ulatuses. Lähtuvalt TMS formaliseerituse printsiibist peab kohtutäitur uuendama täitemenetluse sellisesse seisu, nagu ta oli täitemenetluse peatamise hetkel. Kohtutäitur on uuendanud täitemenetluse nr 066/2012/102 võlgnevuse summas 81 917,32 sissenõudmise osas. Ebaselgeks jääb kas menetlus uuendati võlgnevuse 81 917,32 euro, 81 917,32 sendi nõudes või muu ühiku nõudes. Otsuse resolutsiooni minetusi ei saa kohtutäitur oma mingi täiendava otsusega parandada, vaid kohtutäitur peab tegema uue otsuse. Võlgnik ei pea õigeks kohtutäituri tasu temalt väljamõistmist. Avaldaja (võlgnik) ei ole pangaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu pool, vaid üksnes vara omanik, mille arvelt soovitakse sundtäitmise teel sisse nõuda panga nõuet. Avaldajal ei saa olla eraldi rahalist kohustust kohtutäituri ees tasuda kohtutäituri tasu. Põhjendatud saaks olla tasu väljamõistmine nii, et tasu mõistetaks välja asjaõiguse (hoonestusõigus aadressil Narva-Jõesuu, XXX) arvelt. Täitemenetlus toimub TMS § 2 lg 1 p 19 alusel. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 16 tähenduses, mis tähendab et avaldaja peaks oma kõigi varade, mitte aga hoonestusõiguse arvelt, täitma kohtutäituri tasu maksmise kohustuse. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri täitemenetluse uuendamise otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 066/2017/102.
2.Kohtutäitur Andrei Krek palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetlus nr 066/2012/102 oli peatatud tsiviilasjas nr 2-14-21362 kohtulahendi jõustumiseni. Vastav kohtulahend jõustus Riigikohtu 29.03.2017 kohtumäärusega. Täitedokumenti ei tühistatud

ega tunnistatud selle täitmist täies ulatuses lubamatuks, seega täitemenetlus kuulub uuendamisele osas, milles kohus pidas täitmist lubatavaks. Täitemenetlus on uuendatud samas seisus, nagu see oli täitemenetluse peatamise hetkel (st kõik pooleli jäänud täitetoimingud uuendatakse sellest hetkest ja samas ulatuses nagu need olid peatatud). Kohtutäitur jäi oma 04.05.2017 kaebuse kohta tehtud otsuses väljendatud seisukohale. Täiteasjas nr 066/2012/102 on täitmiseks esitatud nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku, s.o avaldaja, vastu. Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks on avaldaja. Seega on kohtutäituri tasu sissenõudmine avaldajalt põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Kohus märkis, et täitemenetluse peatamise aluseks oli Viru Maakohtu 09.06.2014 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-14-21362. Täitemenetlus oli peatatud kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-14-21362 jõustumiseni. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-21362 jõustus Riigikohtu 29.03.2017 menetlusse mittevõtmise määrusega. Jõustunud lahendiga tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks 13 950,79 euro ulatuses ning loeti sundtäitmine lubatavaks 81 917,37 euro ulatuses. Kuna täitmist ei tunnistatud lubamatuks täies ulatuses vaid ainult osaliselt, kuulub täitemenetlus täiteasjas nr 066/2012/102 uuendamisele osas, milles täitmine on tunnistatud lubatavaks. Kohus leidis, et täitemenetluse peatamist tinginud asjaolu on tsiviilasjas nr 2-14-21362 kohtulahendi jõustumisega ära langenud ning kohtutäitur on õigesti uuendanud täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/102. Kohus märkis, et täitemenetluse uuendamise otsuse aluseks ei ole asjaolu, et otsuses ei ole toodud võlgnevuse rahaühikut. Põhjendatud on kohtutäituri seisukoht, et kui võlgnikule ei ole arusaadav, millistes rahaühikutes on sissenõude summa määratud, võib võlgnik esitada kohtutäiturile selgitustaotluse, kuid rahaühiku puudumine ei saa olla täitemenetluse uuendamise otsuse tühistamise aluseks. Kohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu välja mõista mitte võlgnikult, vaid arestitud asjaõiguse (hoonestusõiguse) arvelt. Kohtutäituri tasu kannab üldjuhul võlgnik või erandjuhtudel sissenõudja (KTS § 28 lg 1, § 30 lg 2 ja TMS § 5 lg 1). Täiteasjas nr 066/2012/102 on täitmiseks esitatud nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku Juri Nesterenko vastu. Seega on Juri Nesterenko võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõistes. Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuks on võlgnik. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu väljamõistmise otsus. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses on kohtutäitur arvestanud vähendatud sissenõude summat vastavalt kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-14-21362, mille kohaselt tunnistas kohus sundtäitmine täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks 13 950,79 euro ulatuses ning luges sundtäitmise lubatavaks 81 917,37 euro ulatuses. Seega on kohtutäituri tasu sissenõudmine võlgnikult põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada kohtutäitur Andrei Kreki 04.05.2017 otsus täitemenetluses nr 066/2012/102. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendamata ning ei nähtu, millist õigusnormi on kohus kohaldanud. Selgusetuks jääb, millise õigusnormi alusel on täitemenetluse osalisel võimalik esitada kohtutäiturile selgitustaotlust mh võlgnevuse rahaühikut puudutavas osas. Kohtutäituri selgitamiskohustusega seonduvat reguleerivad TMS § 7 lg 2, § 8, § 72 lg 4, § 73 lg 2, § 77 lg 3, § 108 lg 7, § 1774 lg 5, § 206 lg 1, kuid nimetatud sätetest ei tulene võlgnikule võimalust esitada selgitamistaotlust kohtutäiturile ja kohtutäiturile kohustust täita sellega seonduvat selgitamiskohustust. TMS kohaselt on võlgniku ainukeseks võimaluseks väljendada oma mittenõustumist kohtutäituri tegevusega kaebuse esitamine kohtutäiturile. Võlgnik ei saa oletada, et kohtutäituri poolt on mõeldud, et täitemenetluse uuendamine toimub 81 917,32 euro sisse nõudmiseks. TMS § 38 lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega ja seda olukorras, kus TMS tähenduses võlgnik ei ole sissenõudjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu pooleks ehk tema võlgniku staatus tuleneb sissenõudjaga sõlmitud asjaõiguslepingust. Määruskaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks TMS § 38 lg 1 sätestatu. Täitekulud saab võlgnikult välja mõista ainult reservatsiooniga, et nimetatud täitekulud kaetakse täitemenetluses võõrandatava vara (käesoleval juhul hoonestusõigus aadressiga XXX) arvelt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kohtutäitur Andrei Krek vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 30.05.2017 ja 19.09.2017 Viru Maakohtule esitatud arvamuste juurde ning nõustub Viru Maakohtu 29.09.2017 määruses toodud põhjendustega. Kohtutäitur leiab, et võlgniku taotlus tunnistada TMS § 38 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks on põhjendamatu. Täitemenetlus, mille nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine lõpeb hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisega. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sisse nõutud summaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtutäitur ei saa põhitasu nõudes alustada uut täitemenetlust või esitada uue täitemenetluse alustamiseks avaldust mõnele teisele kohtutäiturile, sest see võiks kaasa tuua uue põhitasu määramise otsuse ning lõputu täitemenetluste jada (vt Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-2-1-108-15). Nimetatud lahendis selgitas Riigikohus muuhulgas, et kohtutäituri tasu väljamõistmine täitemenetluse alguses täies ulatuses ei ole seadusega vastuolus ning teatud asjaolude saabumisel (nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral) tuleb kohtutäituril teha uus otsus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kohtutäituri 05.04.2017 otsust puudutavas osas, millega kohtutäitur uuendas täitemenetluse.
7.1.Maakohus leidis, et täitemenetluse peatamist tinginud asjaolu on tsiviilasjas nr 2-14-21362 kohtulahendi jõustumisega ära langenud ning kohtutäitur on õigesti uuendanud täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/102. TMS § 47 lg 2 kohaselt uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Maakohus leidis õigesti, et täitemenetluse nr 066/2012/102 peatamine oli tingitud Viru Maakohtu 09.06.2014 hagi tagamise määrusest, millega peatati täitemenetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-14-21362. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-21362 jõustus 29.03.2017. Seega oli lahendi jõustumine TMS § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendamise aluseks. Asjakohased ei ole võlgniku väited, justkui sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise korral TMS § 221 alusel ei oleks võimalik täitemenetlust sama täitedokumendi alusel jätkata selles ulatuses, milles kohus on lugenud täitemenetluse lubatavaks. Täitemenetluse jätkamine ei sõltu sellest, kas täitemenetluse seadustik sisaldab eraldi sõnaselgeid sätet, mis reguleeriks sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise järgset olukorda.
7.2.Kohtutäituri 05.04.2017 täitemenetluse uuendamise otsuses on märgitud: „Uuendada täitemenetlus nr 066/2012/102 võlgnevuse summas 81917,37 sissenõudmise osas.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et täitemenetluse uuendamise otsuses ei ole märgitud võlgnevuse valuutat. Asjaolusid arvestades ei saa võlgnikul olla ebaselgust täitemenetluse summa valuutas. Nimelt esitas võlgnik ise hagi tsiviilasjas nr 2-14-21362 täiteasjas nr 066/2012/102 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2016 otsuses, millega sõnastati tervikuna maakohtu otsuse resolutsioon, on resolutsiooni punktis 2.2. kirjas: „Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2012/102 lubamatuks summas 13 950,79 eurot. Lugeda sundtäitmine lubatavaks 81 917,37 euro ulatuses.“ Seega pidi võlgnikule olema selge, et kohtutäitur uuendas täiteasjas nr 066/2012/102 täitemenetluse 81 917,37 euro sissenõudmise osas. Võlgnikule ei saanud mõistlikult jääda muljet, et sissenõudmisele kuulub selle asemel 81 917,37 senti või mingis muus vääringus rahasumma.
7.3.Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 8 lg 1 sätestab muuhulgas kohtutäituri kohustuse selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Samuti on menetlusosalisel kohtutäituri seaduse (KTS) § 7 lg 2 alusel õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt. Asjaolu, et maakohus neile normidele ei viidanud, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tal on võimalus esitada kohtutäituri otsuse peale kaebus kohtutäiturile (TsMS § 217 lg 1), see puudutab ka kohtutäituri tegevusetust.
8.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha 05.04.2017 kohtutäituri tasu otsuse osas.
8.1.TMS § 37 lg 1 kohaselt kuulub kohtutäituri tasu täitekulude hulka. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Maakohus on õigesti leidnud, et J. Nesterenko on TMS § 5 lg 1 tähenduses võlgnikuks, kuivõrd täitemenetlust on alustatud tema kohta kehtiva täitedokumendi alusel. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes tavaarusaama järgi kellelegi midagi võlgu ei ole, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. J. Nesterenko vastu on täitmiseks esitatud nõue ning tal tuleb seega võlgnikuna kanda täitekulud. Sellest lähtudes ei ole kohtutäitur kohtutäituri tasu otsuse tegemisel rikkunud võlgniku õigusi.

Seadusest ei tulene võimalust määrata, et kohtutäituri tasu tuleks kanda üksnes tagatiseks oleva vara (kinniasja) arvel, nagu on seda soovinud avaldaja. Ringkonnakohus märgib, et ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 kohaselt kuuluvad täitemenetluse kulud, sh ka täituri tasud, hüpoteegiga tagatud nõude koosseisu. See kinnitab eeltoodud seisukohta, mille kohaselt jäävad täitemenetluse kulud põhimõtteliselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja (sh hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse) omaniku kanda ning need kantakse hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 327) koormatud kinnisasja arvel.

8.2.Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et TMS § 38 lg 1 on vastuolus põhiseadusega, kuna sissenõudja (Swedbank AS) ja J. Nesterenko ei ole võlaõigusliku lepingu pooleks ehk tema võlgniku staatus tuleneb asjaõiguslepingust. Määruskaebuses ei ole märgitud, millise põhiseaduse sättega on TMS § 38 lg 1 kaebaja hinnangul vastuolus. Samuti ei ole välja toodud asjaolusid, mis viitaksid TMS § 38 lg 1 vastuolule põhiseadusega. Kohtul ei ole võimalik tuvastada abstraktset põhiseaduse vastasust. Kõne alla võiksid tulla omandipõhiõiguse riive või võrdsuspõhiõiguse riive, kuid igasugused põhiõiguste riived ei saa olla automaatselt põhiseaduse vastased. Riived on põhiseadusega kooskõlas, kui neil on legitiimne, avalikest huvidest kantud eesmärk ning riive on seda eesmärki silmas pidades proportsionaalne. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis viitaksid TMS § 38 lg 1 põhiseadusvastasusele. Kui võlgnikule kuuluva vara müük sundtäitemenetluses eesmärgiga täita rahaline kohustus võlausaldaja ees on iseenesest põhiseaduspärane, siis on seda raskem näha põhiõiguste riivet seoses täitemenetluse kulude võlgniku kanda jätmisega. Asjaolu, et J. Nesterenko on TMS-i tähenduses võlgnikuks tulenevalt asjaõiguslepingust, ei tähenda, et ta ei peaks tasuma täitemenetlusega seotud kulusid. Avaldaja on hüpoteegi seadmisel ise võtnud teadliku riisiko, et kinnisasi (hoonestusõigus) võidakse teise isiku võlgnevuse katteks sundkorras võõrandada.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium