Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 21.03.2025. a määrus Harju Maakohtu 23.03.2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik O.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.03.2025. a määrus muutmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 23.03.2025. a määrus muutmata.
3.Jätta O.Y määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 21.03.2025 Harju Maakohtule avalduse O.Y (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 20.03.2025 psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati alates kella 22.10-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul 2022. a pahaloomuline kasvaja lümfoom, mille ravist puudutatud isik on arstide selgituse kohaselt keeldunud. Haigus on kaugele arenenud ning põhjustanud mitmeid tõsiseid tüsistusi, mis on vajanud arstlikku sekkumist. Puudutatud isik viibis viimati erakorraliselt ravil PERHi erakorralise meditsiini osakonnas 20.02.2025. Vahetult enne ravile saabumist oli puudutatud isik mitu ööd magamata, rääkis segaselt ning tegi politseile väljakutse. Politsei kutsus puudutatud isikule kiirabi, kes toimetas puudutatud isiku PERHi erakorralise vastuvõtu osakonda. Puudutatud isik sai sümptomaatilist ravi ning tema äge segasusseisund taandus. Alates 23.02.2025 keeldus puudutatud isik edasisest ravist ning uuringutest haiglas, nõudis koju lubamist ja palus ravile naasmiseks järelemõtlemisaega. Puudutatud isikule selgitati tema rasket haigusseisundit ja ravivajadust, samuti selgitati olukorda pereliikmetele. Haigla personalile jäi kahtlus, et puudutatud isik ei mõista oma tervislikku seisundit adekvaatselt, mistõttu ta suunati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi vajalikkuse hindamiseks. 25.02.2025 viidi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puututatud isik eitas psüühilisi kaebusi, kuid kurtis nõrkust, peavalu ja iiveldust. Puudutatud isik oli ärev, liikus rahutult ruumis ringi ning avaldas vastuolulisi mõtteid oma haiguse ja keemiaravi vajalikkuse kohta. Puudutatud isik andis teada, et soovib koju minna ning ei suutnud ravist keeldumist põhjendada. Arvestades anamneesi ja esmast ülevaatust ning sellest lähtuvat ohtlikkust, otsustati jätta patsient haiglasse jälgimisele. Osakonda paigutamisel keeldus puudutatud isik protestlikult haiglariietesse riietumisest, eiras selgitusi haiglakorrast, suukaudu ravimit ei võtnud, mistõttu süstiti rahustav ravim lihasesse. Ravi toimel vastupanu taandus ja puudutatud isik magas hommikuni. Järgneval päeval oli puudutatud isik oluliselt rahulikum, orienteeritum, koostöövalmis. Puudutatud isik selgitas ravist keeldumist väitega, et arstid on ka varem oma raviotsustes vigu teinud, ta on paranenud muudest haigustest ravita jms. Selget luulu tookord ei objektiviseeritud. Esiplaanil oli emotsionaalne labiilsus sõltuvalt situatsioonist sh raske haigusega seoses. Puudutatud isikut motiveeriti ravi vastu võtma, arutati koos lähedastega, selgitati veelkord olukorda ja haiguse prognoosi, kuid patsient ei nõustunud raviga. Siiski lubas ta tulla ambulatoorselt nii psühhiaatri kui keemiaravi arsti vastuvõtule. Kuna tahtest olenematu ravi jätkamise kriteeriumid ei olnud enam täidetud, lubati puudutatud isik 26.02.2025 koju.
1.2.Enne seekordset haiglaravile toomist süvenesid puudutatud isiku probleemid pereliikmete sõnul uuesti. Puudutatud isik ei maganud öösiti, tassis asju ringi, küttis kaminat, nii et tuba oli suitsu täis, võttis uinutite üledoosi ning läks vett täis vanni lamama. Puudutatud isik sõitis autoga ringi ohustades teisi liikelejaid. 19.03.2025 oli intsident poes, kus puudutatud isik vaidles müüjaga. Turvamees pidas ta kinni ja kutsus politsei ja kiirabi, kelle juuresolekul puudutatud isik käitus äärmiselt agressiivselt ja kohatult. Puudutatud isik toimetati Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kuid sealt tuli ta sama päeva õhtul koju tagasi. Kuna pere oli patsiendi kestva ebaadekvaatse käitumise pärast väga mures, konsulteerisid nad psühhiaatriakliinikuga ja kutsusid 20.03.2025 kiirabi uuesti välja. Kiirabibrigaadi juuresolekul tegi patsient mitmeid umbmääraseid ja ebaolulisi toimetusi, kuid ei selgitanud varem toimunut. Puudutatud isik nõudis võimalust jääda veel paariks päevaks 2
2-25-4391 koju ning lubas pärast seda haiglasse minna. Politsei kaasabil toimetati puudutatud isik erakorralise meditsiini osakonda, kust ta suunati pärast analüüside tegemist edasi psühhiaatriakliinikusse. Psühhiaatriakliiniku valvearst ei saavutanud temaga adekvaatset kontakti, patsient suhtus oma kehalisse tervisesse ükskõikselt, vältis küsimusi, vastas vastuoluliselt, keerutades ning üritas oma käitumist õigustada, psüühikahäiret puudutatud isik ei tunnistanud ning haiglaravi vajadust sisukohaselt ei suutnud mõista.
1.3.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - orgaaniline sh sümptomaatiline psühhootiline seisund (F06.8). Tal puudub haiguskriitika ning ta keeldub ravist. Haiglaravita jäämisel võib ta olla oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega ohtlik nii iseendale kui teistele.
1.4.Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline haiguse taandumine pärast 4-päevast ravi sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Seetõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas psühhoosivastase rahustava toimega ravimite manustamist.
2.Maakohus ei kuulanud puudutatud isikut esialgse õiguskaitse kohaldamisel neljaks päevaks ära. TsMS § 534 lg 4 kohaselt võib kohus puudutatud isiku või muud isikud ära kuulata ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 21.03.2025 ning kajastas ärakuulamist 23.03.2025. a määruses. Ärakuulamisel oli puudutatud isik segadusseisundis. Alguses vastas puudutatud isik kohtuniku küsimustele, kuid mingil hetkel hakkas rääkima asjassepuutumatut juttu. Puudutatud isik ei tunnistanud ravivajadust, kuid kinnitas, et oli alles hiljuti samas kohas ravil. Puudutatud isik selgitas, et ei tea, miks tema pereliige talle kiirabi kutsus. Puudutatud isik rääkis, et tema mees on joodik, tuleb hilja õhtul purjus peaga töölt ning on vägivaldne ning tema peab oma last üksi üleval. Puudutatud isik selgitas, et tal on oma firma ning ta tahab koju minna ja tööd teha. Puudutatud isik kurtis, et on üleväsinud.
4.Ärakuulamisel selgitas raviarst, et puudutatud isiku seisund ei ole võrreldes haiglasse toomise ajaga muutunud. Harju Maakohtu 21.03.2025 a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
5.Maakohus rahuldas 21.03.2025 määrusega avaldaja taotluse ning määras, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli ööpäeva alates 20.03.2025 kella 22.10-st kuni 24.03.2025 kella 22.10-ni või varasema ajani, kui raviasutus lõpetab ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Ravita jäämisel võib puudutatud isik seada ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käituda ning sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada.
3
2-25-4391 Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
6.Puudutatud isiku raviarsti pärast ärakuulamist esitatud teabe kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisund vahepealsel ajal paranenud, mistõttu on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine 40 päevani.
7.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga 21.03.2025. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas ravi pikendamise taotlust. Harju Maakohtu 23.03.2025. a esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus
8.Maakohus pikendas 23.03.2025. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi 40 päevani alates 20.03.2025 kuni 29.04.2025 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid või kohaldada muid ravimeetodeid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus nii maakohtu 21.03.2025. a määruse kui ka 23.03.2025. a määruse tühistada. Puudutatud isik selgitas määruskaebuses, et tal ei ole rasket psüühikahäiret, mille tõttu ta peaks viibima haiglaravil. Haiglasse sattumine oli arusaamatuse tagajärg ning võib olla tingitud puudutatud isiku ja tema mehe omavahelistest suhetest. Haiglas viibimine kahjustab puudutatud isiku ettevõtet, kuna ta ei saa töötada ning võib kaotada oma kliendid. Keegi teine tema ettevõttes ei tööta, mistõttu võib tema pikemaajaline haiglas viibimine tuua kaasa ettevõtte pankrotistumise.
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku puhul on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused täidetud.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel 4
2-25-4391 seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
14.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
15.Kolleegium leiab, et praegusel juhul on isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire orgaaniline, sh sümptomaatiline psühhootiline seisund (F06.8), mis avaldus puudutatud isikul segadusseisundina ning agressiivsusena. Enne haiglasse toomist käitus puudutatud isik nii iseendale kui ka teistele ohtlikult, ei maganud öösiti, tassis asju ringi, küttis kaminat, nii et tuba oli suitsu täis, võttis uinutite üledoosi ning läks vett täis vanni lamama. Puudutatud isik sõitis autoga ringi ohustades teisi liikelejaid. Puudutatud isikut on lühikese ajavahemiku jooksul (2025. a veebruaris ja märtsis) toodud korduvalt erakorralise meditsiini osakonda ravile ning sealt edasi psühhiaatriakliinikusse suunatud. Puudutatud isik ei tunnista oma ravivajadust, on talle hädavajalikust keemiaravist (lümfoom) keeldunud, samuti on puudutatud isik keeldunud psühhiaatrilisest ravist. Toimiku materjalidest järeldab kolleegium, et puudutatud isik on ravist keeldumise tõttu ohtlik nii iseendale kui teistele. Ravist keeldumise tõttu on puudutatud isikul tekkinud kahjustused, mis on hakanud mõjutama tema vaimset tervist.
16.Kokkuvõttes nähtub kolleegiumi hinnangul psühhiaatrite arvamustest, puudutatud isiku ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajab pikemat ravi kui esialgselt määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus tema tervislikus seisundis. Seega on maakohus on puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele õigesti tuvastanud ning sellest lähtuvalt puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.