2-17-17347
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
8.jaanuar 2018 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-17347
Tsiviilasi
kaebus kohtutäituri otsusele täiteasjades nr 119/2017/1100 ja 119/2017/1101 kaebuse kohtutäituri otsuse peale lahendamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Kaebuse esitaja võlgnik M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); puudutatud isik kohtutäitur Taive Peedosaar (büroo asukoht Jüri
Võru linn Võrumaa, e-post: [email protected]); sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (asukoht Endla 10a Tallinn Harjumaa, esindaja Elen Eigo Aunbaum, e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
Jätta M. L. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare 22.11.2017 otsusele täiteasjades 119/2017/1100 ja 119/2017/1101 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M. L. kanda. Vabastada M. L. TsMS § 190 lg 7 alusel riigituludesse menetluskulu 65 eurot tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur kaebaja suhtes täitemenetlused nr 119/2017/1100 ja
119/2017/1101 ning andis vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva. Avaldaja esitas 23.10.2017.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse, otsuste ja täituritasu peale. Kohtutäituri 22.11.2017.a. otsusega jäeti kaebuse esitaja taotlused rahuldamata ja leiti, et nõuded, mis on täitmiseks esitatud ja tekkinud pärast pankrotimenetluse lõppemist, ei ole hõlmatud kohustustest vabastamise menetlusega ning neid saab täita pärast pankrotimenetluse lõppemist täitemenetluse kaudu. Kaebuse esitaja leiab, et see seisukoht on vastuolus PankrS §-de 167, 174, 173 lg 3. Kaebuse esitaja arvates käitub kohtutäitur õigusvastaselt, sest ei ole võimalik, et kohtutäitur võtab sissetuleku või tulu ära, sest usaldusisik peab jätma miinimumi ja 25% tulust vastavalt PankrS § 173 lg 4 ja 5. Samuti on kohtutäitur rikkunud põhjendamiskohustust, viitamata seadustele, millele ta tugines ning see ei sai olla mitte kohtutäituri teade, vaid otsus.
Kohtutäitur leiab vastuses (tl 30), et 23.10.2017.a. kaebuses on võlgnik, nimetamata konkreetseid toiminguid ja esitamata tõendeid, vaidlustanud kõik täituri poolt tehtavad toimingud, tuues põhjuseks võlgadest vabastamise menetluse. Võlgnikule on selgitatud, et täitmisele esitatud nõuded ei ole osalenud pankrotimenetluses; nõuded, mille alusel on täitemenetlused algatatud, on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist ning neid ei ole tasutud vabatahtliku täitmisaja jooksul.
Sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste kaudu teatab (tl 25-26), et avaldaja on pöördunud ka varasemalt korduvalt RTK poole, kus talle on selgitatud korduvalt RTK poolset seisukohta. Nõuded, mis on tekkinud pärast pankrotimenetluse algatamist ning mis ei ole esitatud pankrotimenetluses, ei allu kohustustest vabastamise menetlusele, vaid täitemenetlusele üldises korras. Täitemenetluses olevad nõuded kohtuasjast nr 2-15-12329 summas 50 eurot ja kohtuasjast nr 2-16-16424 summas 10 eurot on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas pidas kohus asja lahendamiseks vajalikuks teha ka elektroonilised päringud kohtuinfosüsteemi (KIS), kust saadud materjalid on võetud asja toimikusse. Menetlusosalised ei ole taotlenud enda kohtu poolt ära kuulamist. Kohus loeb asja lahendamiseks piisavaks menetlusosaliste kirjalikult esitatud seisukohti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kohtutäitur Taive Peedosaar on kaebuse esitaja suhtes
2 (4)
algatanud sissenõudja Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2017 määruse kohtuasjas nr 2-15-12329/5 alusel täitemenetluse nr 119/2017 1100 ning Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2017 määruse kohtuasjas nr 2-16-16424/24 alusel täitemenetluse nr 119/2017/1101 (tl 11). Tallinna Ringkonnakohtu 8.septembri 2015.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12329 on M. L. välja mõistetud menetluskuluna riigituludesse 50 eurot (tl 42-43). Tartu Ringkonnakohtu 3.veebruari 2017.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16424 mõisteti M. L. riigituludesse 10 eurot määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks (tl 44). Harju Maakohtu 15.mai 2013.a. määrusega kuulutati välja M. L. pankrot (tl 32-34). Harju Maakohtu 8.mai 2014.a. määrusega lõpetati M. L. (pankrotis) pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist (tl 35-37). Harju Maakohtu 14.novembri 2014.a. määrusega algatati M. L. kohustustest vabastamise menetlus ja tema usaldusisikuks määrati Ants Lemsalu (tl 40-41). Pankrotiseadus ei reguleeri eraldi nõuete esitamist füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vastu nende võlausaldajate poolt, kelle nõue füüsilisest isikust võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist või pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seega toimub see üldises seadusega ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetluses kehtib sellistele võlausaldajatele sissenõude keeld, st võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti välja kuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele (PankrS § 174 lg 2). Seda on kinnitanud ka Riigikohus 11.jaanuari 2017.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16 p 13.1. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja suhtes nõuded tekkinud (08.09.2015 ja 03.02.2017), so. pärast tema suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlust (14.11.2014). Tulenevalt PankrS § 173 lg 3,4 on võlgnik kohustatud igakuiselt usaldusisikule üle andma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulust 25%, kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Samas on võimalik, et võlgniku pangakontole laekub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel rahasummasid, mis ei kuulu üleandmisele usaldusisikule ja mis ei ole sissetulek, millele ei saa tulenevalt seadusest sissenõuet pöörata, kuid mille arvelt on võimalik rahuldada ka võlausaldaja nõuet, mis on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Antud juhul on vaidlusaluste täitemenetluste näol tegemist just sellise nõudega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku suhtes tekkinud uute nõuete suhtes täitemenetluse alustamine võlgniku vastu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel seaduslik, kuid PankrS § 174 lg 2 kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule ülekandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 167 lg 2 kohaselt ei või esitada PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuet, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt PankrS § 176 sätestatule lõppenud. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuete täitmine ja võlgnikku ei ole vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Asjakohane on kaebuse esitaja viide puudusele kohtutäituri otsuse vastusena vormistamises, mis aga kohtu
3 (4)
hinnangul ei toonud kaasa kohtutäituri ebaõiget otsustust. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et puudub alus kohtutäitur Taive Peedosaare 22.11.2017 otsuse tühistamiseks ja M. L. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldus jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta M. L. kanda. Tartu Maakohtu 30.novembri 2017.a. määrusega oli avaldaja vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest summas 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja 15 eurot kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale hilisema hüvitamise kohustuseta. Tartu Maakohtu 30.novembri 2017 määrusega jäeti rahuldamata M. L. taotlus esialgseks õiguskaitseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hagita menetluse osaline sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel isiku vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitaja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kaebuse esitaja viibib pikemat aega kinnipidamiskohas, kus tal puuduvad arvestatavad sissetulekud, on otstarbekas vabastada M. L. menetluskulu 65 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/
Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.