TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-12-40414

ASJAOLUD

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause, perekonnaseaduse (PKS) § 202 ja § 203 lg-te 1 ja 4, TsMS § 526 lg 3 ning § 528 alusel seisukohal, et Xxxx üle seatud eestkostet tuleb pikendada viie aasta võrra. Maakohus on seisukohal, et Xxxx on sobiv olema Xxxx eestkostja. TsMS § 528 lg 2 kohaselt kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale menetluseks esindajat määrama ning uut ekspertiisi tegema. TsMS § 528 lg 4 alusel ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikust seisundist kajastavatest dokumentidest

2-12-40414 ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus juhindus nimetatud sätetest ja ei teinud uut ekspertiisi. Keila linna maakohtule esitatud seisukoha kohaselt on vesteldud Xxxx Xxxx eestkostja (õe) Xxxx, kelle sõnul vajab isik jätkuvalt eestkostet ja Xxxx on avaldanud, et ta on nõus jätkama eestkostjana. Xxxx sõnul haiguskriitika vennal täielikult puudub ja seetõttu ravimite tarvitamist ta vajalikuks ei pea. Ka raviarsti juurde ei läheks ta iseseisvalt ja vabatahtlikult. Samuti teeb Xxxxule muret, et vend esitab erinevatele ametiasutustele sh kohtutele erinevaid avaldusi ja taotlusi, millel puudub igasugune alus. Enne eestkoste seadmist, kui vend elas veel kodus, jättis ta tasumata oma kommunaalkulud, võttis pangast erinevaid laene ja ostis järelmaksudega mittevajalikke asju. Xxxx on eestkostjana tasunud tema pangalaenusid ja järelmakse, mis on enne eestkoste seadmist võetud. Ka hoiab eestkostja eestkostetavaga kontakti telefoni teel ja külastab teda hooldekodus. Samuti suhtleb Xxxx hooldekoduga, et olla kursis Xxxx Xxxx tervisliku seisundiga ja igapäevase käitumisega. Eestkostja on vormistanud eestkostetavale õigeaegselt puude taotluse, rehabilitatsiooni plaani ja vajadusel muid dokumente. Tulenevalt eeltoodust on Keila Linnavalistus seisukohal, et Xxxx Xxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja Xxxx on sobiv isik eestkostjana jätkama. Eestkostja Xxxxhinnangu kohaselt lisaks füüsilisele puudele on Xxxx Xxxx traumajärgne ajukahjustus, mis avaldub püsikululise paranoidse skisofreenia kujul. Ta kannatab püsiva suurusluulu ja jälitusluulude all, ning võimalusel tegutseb nende ajel. Haiguskriitika tal puudub, mistõttu ravimite võtmist ta vajalikuks ei pea. Viimased viis aastat on ta viibinud Xxxx, kus ta on korduvalt keeldunud ravimite tarvitamisest, mille tagajärjel on ta käitumine muutunud luululisemaks, agressiivsemaks ja ettearvamatumaks. Range kontrolli all ravimeid võttes on ta hooldekodus viisakas ja allub reeglitele, hügieenist peab lugu. Eestkostja on korraldanud tema hoolduse, ravi ja igapäevase elu vajadusi, lähtudes tema enese heaolust ja turvalisusest. Eestkostja on nõus jätkama. Kohus kuulas tsiviilasjas 2-12-48442 Xxxx ära 23.11.2017 Valkla Kodus. Xxxx Xxxx avaldas, et on nõus, et eestkoste tema üle jätkub ja Xxxx on eestkostja. Ta kinnitas, et eestkostjaga on suhted täitsa head. Ma ta eestkostet ei vajaks, aga õde on ainuke inimene, kes tal külas käib ja kui ta poleks enam eestkostja, siis ta ei käiks. Xxxx Xxxx leidis, et tervis on tal paranenud. Ta ei peaks üldse Xxxx olema, aga kinnisvara võttis ta korteri üle ja teda taheti tappa. Maaklerid tegid seda, et tema 4-toaline endale saada. Temal endal ei ole kuritegevusega head suhted, töötas politseis. Osaleb programmis „Tallinna Eesti Kuningriigi kuritegude ennetusgrupp“. Ülikoolis õppis majandusõigust 1.Stuudiumis. Jälgib poliitikat. Eesti president on xxxx. Ta on hea president. Ei ole õige teda praegu võrrelda xxxx. Kaljulaiul on veel viis aastat aeg harjuda ja siis veel viis aastat olla president. Xxxx Xxxx meeldib ta sellepärast, et ta on seal, kus abivajajad kõige rohkem abi vajavad ja ta peab oma sõna. Kohus on seisukohal, et Xxxx tervislik seisund ei võimalda tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste vajadus on tõendatud eestkosteasutuse ja eestkostja esitatud arvamusega, isiku poolt ärakuulamisel avaldatuga ning ka isik ise ei vaidle eestkoste jätkamisele vastu. Xxxx Xxxxon praeguse ajani TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus PKS § 203 lg 4 alusel seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 203 lg 2 alusel annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru perekonnaõiguslike toimingute õiguslikust tähendusest. Kohus leiab, et Xxxx Xxxx ei ole

2-12-40414 võimeline aru saama perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest ning ei saa ühegi perekonnaõigusliku tehinguga iseseisvalt hakkama. Kohus leiab, et Xxxx tervislik seisund lubab teostada valimisõigust, mistõttu tuleb talle jätta valimisõigus. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätkata eestkostet ka tema elu korraldamise, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamise osas. Isiku enda veendumusel on ta tervis juba paranenud ning ta ei peaks üldse hooldekodus olema. Tegelikkuses nähtub, et ta vajab pidevalt järelevalvet ning tema suhtes on pikendatud kinnisesse asutusse paigutamist kohtumääruse alusel. Eestkosteasutuse kinnitusel on sobivaks isikuks ja valmis täitma Xxxx eestkostja ülesandeid tema õde Xxxx. Kohus leiab, et Xxxx eestkostjaks tuleb määrata taaskord Xxxx. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel kontrollib kohus viie aasta pärast, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 5.01.2023. Eestkostjal on PKS § 194 lg 2 alusel kohustus esitada igal aastal kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Aruanne tuleb esitada igal aastal 15. märtsiks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.