Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-16-7024

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

VXXX JXXX (hageja) esitas 3. mail 2016 Viru Maakohtule hagiavalduse Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-16-7024). Hagiavalduse kohaselt müüs Vxx Axx 7. juulil 2001 aiandusühistus Koidu Valgus hagejale krundi nr 43 koos sellel asuvate hoonetega. Müük vormistati vastavalt tollel ajal kehtivale tavale, ehk müüja kirjutas aiandusühistule avalduse aiandusühistust liikmena väljaastumiseks ning hageja avalduse tema aiandusühistu liikmeks vastuvõtmiseks. Maatükk xx ei ole kantud kinnistusraamatusse, tal puudub ehitusregistri kood. Tegemist on reformimata riigimaaga. Hageja maa erastamise avaldust ei ole vastu võetud. Viru Maakohus keeldus 18. mai 2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et hagejal on võimalus kohtuväliselt vaidlus lahendada, s.t hageja nõude esitamine kostja vastu ei anna hagejale oodatud seadusega ettenähtud kaitset. Tartu Ringkonnakohus 5. septembri 2016 määrusega rahuldas VXXX JXXXi määruskaebus, tühistas Viru Maakohtu 18. mai 2016 määrus ning saatis asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus keeldunud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et hagejal on võimalus kohtuväliselt vaidlus lahendada, s.t hageja nõude esitamine kostja vastu ei anna hagejale oodatud seadusega ettenähtud kaitset. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustunud. TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul, s.o omandiõiguse tunnustamine, ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse liiki. Seega ei tulene seadusest maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et hagejal on võimalik lahendada vaidlus kohtuväliselt. Maakohus on vääralt sisustanud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähendust ning selle alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses ka möönnud, et hageja nõude rahuldamine, nt kohtuväliselt, võib olla iseenesest võimalik. Seega ei ole nõude esitamine õiguslikult võimatu ning maakohus keeldus põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2(6)

Tsiviilasi nr 2-16-7024

Kohtule 3. mail 2016 Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu esitatud hagiavalduses VXXX JXXX (hageja) palus tunnustada omandiõigust krundile nr x koos sellel asuvate hoonetega aiandusühistus Koidu Valgus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs Vxx Axx7. juulil 2001 aiandusühistus Koidu Valgus hagejale krundi nr x koos sellel asuvate hoonetega. Müük vormistati vastavalt tollel ajal kehtivale tavale, ehk müüja kirjutas aiandusühistule avalduse aiandusühistust liikmena väljaastumiseks ning hageja avalduse tema aiandusühistu liikmeks vastuvõtmiseks. Maatükk Koidu Valgus 43 ei ole kantud kinnistusraamatusse, tal puudub ehitusregistri kood. Tegemist on reformimata riigimaaga. Hageja maa erastamise avaldust ei ole vastu võetud. Kohtule 5. detsembril 2016 esitatud täpsustatud hagiavalduses (tl 49-50) palub hageja tuvastada, et VXXX JXXXi (ostja) ja Vx Ax (müüja) vahel on sõlmitud aiandusühistus Koidu Valgus (Vaivara vald, Auvere küla) krundil nr x asuvate vallasasjadena hoonete (aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) ostu-müügileping ning VXXX JXXX on aiandusühistus Koidu Valgus (Vaivara vald, Auvere küla) krundil nr x hoonete omanik. Hagiavalduse põhjendused jäid samadeks. Hageja nimetas hagihinnaks 3 500 € ja tasus vastavas suuruses riigilõiv (tl 51). Viru Maakohus 7. detsembri 2016 määrusega võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED (tl 59-60) Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles selle vastu. Hagiavaldus on esitatud Vaivara valla vastu, millega ei saa nõustuda, kuna vaidlus aiandusühistus Koidu Valgus Vaivara vallas, Auvere külas krundil nr x asuvate hoonete (vallasasi) (ajamaja, lehtla, saun ja garaaž) omandiõiguse osas ei toimu Hageja ja Vaivara Vallavalitsuse vahel. Vx Ax (isikukood x) on surnud 07.12.2001. Viru Maakohtu 14.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-51054 kohus rakendas 07.12.2001 surnud Vx Ax pärandvara suhtes hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamise vormis ja nimetas pärandi hooldajaks AS Meke Sillamäe (registrikood 10337120). Tulenevalt kohtumäärusest oli pärandvarana surnule Vx Ax kuuluv korter aadressil x Sillamäel. Vaidlusalused hooned ei olnud üldse võetud arvesse, mis annab alust väita, et pärandvara hooldajal puudus vastav informatsioon. Viru Maakohtu 20. juuni 2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-51054 kohus andis AS-le Meke Sillamäe luba surnud Vx Ax kuuluva korteri aadressil x, Sillamäe linna võõrandamiseks. Kuna VxAx on surnud 07.12.2001 ning Viru Maakohtu 20.06.2008 määrusega tsiviilasjas nr 207-51054 oli antud AS-le Meke Sillamäe õigus lahendada surnule kuuluva ainult korteri küsimus, siis aiandusühistus Koidu Valgus Vaivara vallas, Auvere külas krundil nr x asuvate hoonete (vallasasi) (aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) omandamine jäi lahendamata. Pärimisseaduse § 11 kohaselt seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Pärimisseaduse § 18 lg 1 sätestab, et seadusjärgsete pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Seega saaks öelda, et antud vaidluses peab kostjana osalema surnu Vx Ax viimase elukoha järgne kohalik omavalitsus - Sillamäe Linnavalitsus. Seega Vaivara Vallavalitsus on seisukohal, 3(6)

Tsiviilasi nr 2-16-7024

et antud vaidluses peab kostjana osalema surnu Vx Aniknovsky viimase elukoha järgne kohalik omavalitsus - Sillamäe Linnavalitsus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikele 6 ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Alates 1993. aasta 1. detsembrist tehtud ehitise võõrandamise tehing ei ole tehingu notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Peab alates 01.12.1993.a toimunud vallasasja tehing olema notariaalselt tõestatud. Ehitist või selle osa võis vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lõike 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. Hagiavaldusele lisatud materjalides on nähtav, et Vx Ax (isikukood x) tegi 06.06.1999 avalduse AÜ-le Koidu Valgus, millega palus võtta teda vastu AÜ liikmeks. Vx Ax (isikukood x) ja VXXX JXXX (isikukood x) vahel oli 07.07.2001 teostatud müügitehing lihtkirjalikus vormis (VxAx võlakiri). Samal päeval, so 07.07.2001 VXXX JXXX esitas AÜ-le Kodu Valgus avalduse AÜ liikmeks vastu võtmiseks. Kuna A V ja VXXX JXXXi poolt oli sõlmitud lihtkirjalik ostu-müügi leping, ei saa Vaivara Vallavalitsus lugeda seda ehitise omandiõigust tõendavaks dokumendiks, samuti ei saa antud lihtkirjaliku lepingu alusel alustada Maareformi seaduse järgi maa vormistamise menetlust. Hageja väidab, et vastavalt hageja järelpärimisele Vaivara vallale, ei ole hagejalt maa erastamise avaldust vastu võetud. V A ei ole kunagi pöördunud Vaivara Vallavalitsuse poole maa erastamise avaldusega. Vastavalt seadusele aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta § 2 lg 1 kooperatiivi vara erastatakse ja kooperatiiv ümberkujundatakse või lõpetatakse kooperatiivi liikmete üldkoosoleku otsuse alusel. AÜ Koidu Valgus ei ole esitanud Vaivara vallavalitsusele maareformi seadusega § 40 määratud tähtajaks vastava maa erastamise avaldust. Aiandusühistu Koidu Valgus on edastanud Vaivara Vallavalitsusele 20.09.2008.a toimunud Ühistu liikmete üldkoosoleku protokolli, milles nähakse ette dokumentide nõuetekohase vormistamise läbiviimine AÜ Koidu Valgus territooriumil asuvate ehitiste õigusliku saatuse kindlaksmääramiseni. Antud protokollis peab juhatus põhjendatuks võtta aluseks ja kinnitada AÜ Koidu Valgus liikmete nimekiri seisuga 25. august 1999 (alus – ühistu liikmete isiklikud avaldused ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta) ning vormistatakse vallasasjade – ehitiste – hüvituseta üleandmine ühistu liikmetele akti alusel. 25. august 1999 seisuga on liikmete nimekirjas krundi nr x kasutajaks ja ühistu liikmeks V A (isikukood x xx , avaldus 06.06.1999.a ). Samas aiandusühistus Koidu Valgus Vaivara vallas, Auvere külas krundil nr x asuvaid hooned ei ole seadustatud ning ehitisregistrisse kantud. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (tl 69) Hageja on nõustunud kostja arvamusega, et kostjana tuleb kaasata Sillamäe linnavalitsus ja samas palus kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna aiandusühistu Koidu Valgus.

HAGEJA TAOTLUSTE LAHENDAMINE

Sillamäe linnavalitsus ja aiandusühistu Koidu Valgus väljendasid oma seisukohad hageja taotluste kohta (tl-d 83-84, 89). Viru Maakohus 14. augusti 2017 määrusega (tl 99-100) jättis VXXX JXXXi taotlused tsiviilasja menetlusse kaasamiseks kostjana Sillamäe linn ja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Aiandusühistu Koidu Valgus (registrikood 80050319) rahuldamata. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-16-7024

KIRJALIK MENETLUS

Viru Maakohus 20. novembri 2017 määrusega (tl 46) otsustas vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele aja avalduste, seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kostja on esitanud oma seisukoht (tl 111), kus kordas varem esitatud seisukohad. Kostja teatas, et temal menetluskulud puuduvad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja on esitanud omandiõiguse tunnustamise hagi, kus palub tuvastada, et VXXX JXXXi (ostja) ja V A (müüja) vahel on sõlmitud aiandusühistus Koidu Valgus (Vaivara vald, Auvere küla) krundil nr x asuvate vallasasjadena hoonete (aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) ostumüügileping ning VXXX JXXX on aiandusühistus Koidu Valgus (Vaivara vald, Auvere küla) krundil nr x hoonete omanik. Seega hageja peab tõendama ja kohus peab tuvastama, kas, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) on tekkinud. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 6 lg-le 1 omandit kaitstakse alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Hageja väitis, et ta omandas aiandusühistus Koidu Valgus (Vaivara vald, Auvere küla) krundil nr x asuvad hooned (aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) vallasasjadena VXXX JXXXi (hageja, ostja) ja V A (müüja) vahel 7. juulil 2001 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Selle asjaolu tõendamiseks esitas hageja 07.07.2001 allkiri (tl 12 pöördel, tõlge tl-l 16), kus V A kinnitas raha summas 6 000 krooni saamist hagejalt aiandusühistus Koidu Valgus asuva maja nr x müümise eest. Vaidlust ei ole, et tegemist oli sel hetkel ning ka käesoleval ajal vallasvaraga. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et VXXX JXXXi ja V A vahel 7. juulil 2001 sõlmitud leping oli lihtkirjalik võõrandamisleping. Samal päeval, s.o 07.07.2001, VXXX JXXX esitas AÜ-le Kodu Valgus avalduse AÜ liikmeks vastu võtmiseks (tl 11 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et omand ehitisele kui vallasasjale oli üleantud müüjalt ostjale, seega saab järeldada, et tehingu poolte vahel oli AÕS § 92 lg 1 ettenähtud asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta, kuid see oli suuline. 5(6)

Tsiviilasi nr 2-16-7024

Tehingu tegemise ajal kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 3 nägi ette, et seaduses nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine. Kohus, lähtudes muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 2003 otsuse nr 3-2-1127-03 p-s 29 väljendatud seisukohast, leiab, et tehingu pooled ei järginud seaduses nõutud tehingute (müügitehing ja asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta) notariaalse tõestamise nõude, mistõttu need tehingud on tühised. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-71-05 p-s 23 leiti, et ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärge. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas lepingupooled ise niisuguse vormiveaga lepingut tunnustavad või mitte. Lähtudes eeltoodust ei kuulu hagi rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 alusel. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja teatas, et temal menetluskulud puuduvad. Kuna menetluskulud on jäetud hageja kanda, kostjal menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.