Tööõigus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Töövaidlusavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (Tartu BMW esindus) 1. märtsil 2019 töölepingu XXXXXXXX, mille kohaselt asus hageja tööle tehnikuna. Kokku töötas hageja BMW Tartu esinduses üle 7 aasta (sest pidevat tööstaaži arvestati alates 13. maist 2016), kuni lepingu üllatusliku ja ootamatu erakorralise ülesütlemiseni tööandja poolt. 25. septembril 2023 esitas tööandaja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 pde 3 ja 5 alusel. Avaldaja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse samal päeval kätte. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse põhjenduste kohaselt pidi hageja garantiilise auto varuosa vahetamisel vahetatud varuosa tagastama lattu, aga tööandja väidete kohaselt pole hageja varuosa (pihustit) lattu tagastanud ja teda süüdistati varuosa töökoha territooriumilt välja viimises. Ühtegi sellekohast tõendit hagejale lepingu erakorralisel ülesütlemisel ega ka hiljem näidatud ei ole, kuigi hageja on seda tööandjalt korduvalt palunud (vt töötaja 28. septembri 2023., 4. oktoobri 2023., 13. oktoobri 2023. a e-kirjad tööandjale). Samuti ei küsitud hagejalt selgitusi etteheidetava teo kohta ega tehtud ühtegi hoiatust, vaid esitati kohe lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise põhjusel, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tõendamata, töötaja ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud, ta ei ole garantiitöö käigus vahetatud pihustit endaga kaasa võtnud. Hageja süüdistamine pettuses on mõjunud hagejale emotsionaalselt kurnavalt. Raskelt mõjus hagejale ka see, et tööandja on info hageja töölepingu ülesütlemise kohta koos detailse põhjendusega laiali saatnud kõigile tööandja esinduse töötajatele. Tööandja esitatud videosalvestised ei tõenda, et töötaja oleks võtnud katkise pihusti ja selle koju viinud. Töötaja on tööandja aadressile tellinud enda tarbeks varuosi, sest viibis suure osa ajast töökohas ja mujal ei oleks tal olnud võimalik varuosi vastu võtta. Nii on see toimunud kogu töösuhte vältel ja see ei ole kedagi seganud ega häirinud. Tööandja esitatud videos viib töötaja koju enda poolt tellitud varuosa ja mitte tööandja katkise pihusti. Katkine pihusti on viidud tööandja lattu, mis esitatud videosalvestiste järgi on korrapäratu ja sealt tõepoolest polegi tihti võimalik üles leida sinna paigutatud esemeid. Hagejat ei ole varem hoiatatud töökohustuste rikkumise eest. Hageja selgitas, et töökäsule templi võttis hageja peale tööd ja see toimus laotöötaja juuresolekul. See tööleht, millega ta 7. septembril 2023 laos käis (vastaspoole viidatud kuupäeval), ei olnud selle auto oma. Kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus alus, on tööandja poolt töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine aluste puudumise tõttu TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 8854 eurot 62 senti (bruto), TLS § 100 lg 5 alusel etteteatamistähtaja rikkumise hüvitis 2164 eurot 36 senti ja viivis.

Videosalvestustelt on selgelt näha töötaja liikumised ja tegevused. Tööandja tuvastas, et töötaja ei viinud varuosa lattu nagu ta väitis. Vastupidiselt, töötaja tegutses teadlikult, peites varuosa sahtlisse. Varuosa oli kuni 13. septembrini 2023 töötaja laua peal ning alates 14. septembrist 23 kuni 19. septembrini 2023 lauasahtlis. Seega ajal, mil tööandja püüdis leida varuosa ja küsitles töötajat varuosa asukoha osas, oli see töötaja valduses. Töötaja otsustas tööandjale valetada ka töökäsu täitmise ja selle kohta templi paneku kohta. Tööandja tuvastas, et töötaja pani templi töölehele tagantjärele. Tööandja varuosa üles ei leidnud ega saanudki leida, kuna videosalvestistest nähtub, et töötaja võtab selle endaga kaasa. Kuna tööandja ei suutnud täita BMW protsessi, siis krediteeris tööandja omal algatusel antud sõiduki remontöödele esitatud arve BMW AG-le, st vältimaks võimalikke lisakulusid, kuna eksimustega seotud kulud korrutatakse nn trahvina. Tööandja krediteeris kogu arve, esitas pihustiga mitte seotud arve osa uuesti BMW-le ning kadunud pihustiga seotud osa arveldas sisekulusse. Töölepingu lõpetamise hetkel olid tööandjal olemas videosalvestused. Tööandja on videosalvestustele viidanud juba töölepingu ülesütlemise teates (leping lõppes 25. septembril 2023). Tööandja on esitanud videosalvestised, mis tõendavad töölepingu erakorralise ülesütlemise teates viidatud asjaolusid. Vaidlust ei oleks, kui töötaja suudaks meenutada, mis päeval ja mis ajal ta varuosa lattu viis. Tööandja on kõik salvestused üle vaadanud, kuid seda hetke, mil töötaja varuosa lattu viis, näinud ei ole, seega saab teha ainsa järelduse, et töötaja on varuosa omastanud. Esitanud salvestuselt on näha, kuidas töötaja võttis teise töötaja käest töökäsu ning läks lattu, et võtta sinna tempel peale. Aga ta ei viinud sinna pihustit. Kostja hinnangul on pihusti territooriumilt välja viidud, kuna ühelgi videol ei ole näha, et töötaja viib selle pihusti lattu. Kostja selgitab, et tehnik saab laost varuosad ja sinna tuleb varuosad ka tagastada. Varuosa peab olema markeeritud, sõiduki VIN-number on peal, töökorraldusel on kirjas, kes seda tööd tegi, ja töökorralduse number. Laotöötaja peab varuosa laos vastu võtma ja töökäsu templiga kinnitama, et varuosa on lattu tagastatud. Kostja ei oska öelda, kas tööandja on kehtestanud korra, kuidas varuosasid laost võetakse ja tagastatakse. Kogu tegevus on siiani toimunud tava alusel. Kostja möönab, et kui laotöötaja laos ei viibinud, siis viis töötaja ise varuosa lattu ja pani töökäsule templi peale. Kostja hinnangul ei ole võimalik, et keegi teine viis selle varuosa lattu, kui töötaja ütleb, et ta viis selle, aga ta ei mäleta, millal. Usalduse kaotus tekkis seetõttu, et töötaja ei teinud koostööd, ei olnud näha, et ta päriselt soovis varuosa koos teiste töötajatega üles leida. Töötaja väitis lihtsalt, et ta ei mäleta ja et see pole tema asi. Kostja on seisukohal, et kuna töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, siis ei esine alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus luges tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 1. märtsil 2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle tehnikuna. 25. septembril 2023 esitas tööandaja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. Hageja kolme kuu keskmise töötasu suurus on 8854,62 eurot (bruto). Esmalt hindas maakohus, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) ja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5). Töötaja on kohustatud TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, p 3 kohaselt täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ning p 9 alusel hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tuvastatud on, et tööandja esitas töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kirjalikult koos põhjendustega ja hageja on saanud ülesütlemise avalduse kätte 25. septembril 2023. Alates 25. septembrist 2023 ei tööta hageja enam kostja juures. Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud 25. septembril 2023 seoses töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotusega. Seega tuleb kohtul hinnata, kas töötaja on rikkunud töökohustusi ja kas ta on oma tegevusega põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu kohaselt töötas hageja tehnikuna (töölepingu p 2.1). Lepingu p 2.2 kohaselt on töötaja tööülesanded määratud tehniku ametijuhendiga, mis on lepingu lahutamatu osa. Tööandja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses töötajale ette heitnud tööandja mainet kahjustavat tegevust (TLS § 88 lg 1 p 5), mis seisnes selles, et töötaja ei viinud vahetatud varuosa lattu tagasi, vaid omastas selle. Tööandja hinnangul peaks töötaja süüst vabanemiseks avaldama kuupäeva, millal ta pihusti lattu tagastas, et siis salvestiselt viidatud asjaolu tuvastada. Kuna töötaja aga kuupäeva öelda ei oska, siis sellega on tööandja hinnangul tuvastatud fakt, et töötaja pihustit lattu ei tagastanud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga. Tööandja on esitanud salvestisi, millest tema hinnangul nähtuvad erinevad hageja tegevused vaidluse all oleva pihustiga, st 23. augustil 2023 silindri töölaua kõrvale maha asetamine, siis karpi pakendamine, karbi lauale asetamine ja sinna jätmine kuni 14. septembrini 2023, seejärel karbi sahtlisse panek ja sama päeva õhtupoolikul karbi sahtli tagaossa asetamine ning 19. septembril 2023 karbi sahtlist võtmine ja koos karbiga tööandja territooriumilt lahkumine. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kõikidelt salvestistelt nähtava karbi puhul on tegemist 23. augustil 2023 garantiikorras vahetatud silindri pihusti karbiga, mille hageja 19. septembril 2023 omastas. Tööandja viited varuosa varastamisele 19. septembril 2023, kui töötaja sisenes erariietes tööandja ruumidesse, on 5

ümberlükatud töötaja seletustega, et ta oli endale tellitud varuosad tööle unustanud. Töötaja on esitanud tema tellitud ja 14. septembril 2023 kullerilt vastu võetud varuosa saabumisega seotud saatedokumendid. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet enda tarbeks varuosade töökoha aadressile tellimist. Eeltooduga on tõendatud, et töötaja naases tööandja territooriumile, et võtta sealt enda tarbeks tellitud varuosad. Vastupidiseks järelduseks, et hageja ei võtnud endaga kaasa enda tarbeks tellitud varuosasid, vaid vaidlusaluse pihusti, puudub kohtul alus. Maakohtu ette ei ole toodud ka asjaolu, et tööandja oleks välja töötanud ja töötajatele tutvustanud juhendit, kuidas varuosasid laost võetakse ja sinna tagastatakse. Küll on tööandja aga avaldanud, et praktikas toimus varuosade võtmine ja tagastamine laotöötaja juuresolekul, kuid esines juhtumeid, kus laotöötajat laos ei olnud ning töötajad võtsid ise varuosasid ja tagastasid neid lattu, pannes hiljem ise töökäsule templi, märkides sellega töökäsu täidetuks. Seega ei ole võimalik käesoleval juhul tõsikindlalt öelda, et hageja pihustit lattu ei tagastanud. Arvestades tegelikku olukorda, kus töötajad võtsid ja tagastasid ise varuosasid, ei saa tõsikindlalt väita, et keegi kolmas isik ei võinud laost vaidlusalust pihustit kaasa võtta. Tööandja väide, mille kohaselt võttis töötaja töökäsule 23. augustil 2023 tehtud töö osas templi just 7. septembril 2023, ei ole tõendatud. Salvestiselt ei ole näha, millisele töökäsule töötaja templi võtab, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on just 23. augusti 2023. a töökäsuga. Tööandjal lasub kohustus korraldada tööprotsessid selliselt, et hiljem tekkivate probleemide korral oleks võimalik neid lahendada efektiivselt ja leida sündmuste ahelas üles viga või eksimus. Varguse ette heitmise korral peab töötaja süü olema tõsikindlalt ja kahtlusteta tõendatud. Käesoleval juhul ei ole maakohtu hinnangul tõendatud, et töötaja oleks tööandja vara omastanud. Eeltoodud arvesse võttes ei ole tuvastamist leidnud, et hageja oleks toime pannud kostja vara varguse. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3). Tööandja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et tehniku töö osaks on garantiitööde läbiviimine ja nendest tulenevate protseduurireeglite täitmise tagamine. Samas ei ole kostja avanud ega sisustanud, milliseid protseduurireegleid on hageja rikkunud. TLS § 88 lg 1 p 3 eelduseks on töötaja eelnev hoiatamine. Kostja ei ole tõendanud, et ta hoiatas hagejat kooskõlas TLS § 88 lg-ga 3 töökohustuse rikkumise eest ning selgitas, et sellise olukorra kordumisel (tööprotsesside rikkumisel) töösuhe lõpetatakse. Nagu eelpool tuvastatud, ei ole kostja koostanud juhendit varuosade laost võtmiseks ja tagastamiseks, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, milliseid töökohustusi on hageja rikkunud. Arvestades töösuhte kestvust ja asjaolu, et töötaja ei ole töösuhte kestel toime pannud rikkumisi, ning varuosa kadumisega seotud asjaolusid, oleks tööandja pidanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. Tööandja oleks saanud hoiatamisel juhtida tähelepanu, et töökäskude õigeaegsel lõpetamata jätmisel või varuosa kadumisel lausub töötajal selles olukorras vastutus ja rikkumise tuvastamisel süü. Olukorras, kus tööandja laost on varemgi varuosasid olnud kadunud ja kus laos valitseb korralagedus, ei saa tööandja süüdistada töötajat tegevuses, mis on tõendamata. Kui tööandja oleks töötajat hoiatanud, oleks töötaja saanud tulevikus oma käitumise suhtes olla hoolsam ja tähelepanelikum ning poleks tekkinud olukorda, et varuosa ei leita. Kuna tõendamist ei ole leidnud hageja varasem hoiatamine tööprotsesside rikkumise osas, ega ole ka sisustatud, milliseid tööprotseduure on hageja rikkunud, siis ei olnud kostjal õigus öelda töölepingut üles ilma hoiatamata. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et esinesid asjaolud, mis oleks olnud sedavõrd suured ja rängad rikkumised, et annaksid aluse tööleping üles öelda päevapealt, ilma töölepingu erakorralise ülesütlemise ette teatamise tähtaega järgimata. Töötaja asus tööandja juurde tööle

paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 2 järgi kui töösuhe on kestnud üks kuni viis tööaastat, peab tööandja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Seega oleks tööandja pidanud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järgima töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Tuvastatud on, et kostja teatas hagejale töösuhte lõppemisest 25. septembril 2023, kuid pidi teatama hagejale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 4). Pooled ei ole vaidlustanud TVK poolt määratud töösuhte lõpetamise tähtaega, s.o 25. septembrit 2023. Seetõttu tuleks kohtu hinnangul TLS § 97 lg 1 ja TLS § 88 lg 3 koosmõjus lugeda poolte töösuhe lõppenuks päevast, mil tööandja on töösuhte üles öelnud, st 25. septembrist 2023. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmise eeldused on täidetud. Kohus lähtub TLS § 109 lg 1 toodud hüvitise eesmärgist ning arvestab hüvitise suuruse määramisel ülesütlemisavalduse asjaolusid. Seadusandja eesmärk on nimetatud hüvitiste sätestamisel olnud, et hüvitis täidaks olulist rikkumist kompenseerivat ja preventiivset funktsiooni, st lepingut rikkunud tööandja peab heastama oma käitumise. Kohus arvestab hüvitise määramisel, et töötajaga lõpetati tööleping õigusvastaselt ning ootamatult (hoiatamata ja ette teatamata), töösuhe oli kestnud pikalt, kogu töösuhte jooksul ei ole töötaja pannud toime rikkumisi ega tööandja teinud töötajale hoiatusi. Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku brutosummas 8854 eurot 62 senti. Kuna töösuhte lõpetamiseks ilma ette teatamise tähtaega järgimata ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 22 kalendripäeva eest, kokku 2164 eurot 36 senti (bruto). Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus pidas hageja esindaja põhjendatuks ajakuluks 20 tundi ja 32 minutit ja põhjendatud esindajakuluks 3256 eurot 60 senti, mille peab hüvitama kostja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7

Kostja selgitused põhinevad lühikestel videosalvestistel, mida kostja esitas, et oleks võimalik jälgida hageja käitumist. Maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on nendega tutvunud. Turvakaamera salvestiselt on näha (hageja üleval paremal pool), et 24. augustil 2023 hageja paneb vaidlusaluse pihusti karpi, kuid lattu seda ei vii (kostja TVK vastuse lisa 5 – 24. augusti 2023. a salvestis). 7. septembril 2023 tuleb sama sõiduk reg. nr XXXXXX uuesti teenindusse seoses väntvõlli rihmaratta vahetusega. Sõiduk antakse töösse tehnik Jörgen Alasillale. Hageja küsis tehniku käest töökäsku väitega, et eelmisel korral jäi midagi sellel täitmata (kostja TVK vastuse lisa 6 – seletuskiri). Turvakaamera salvestiselt on näha, et saadud töökäsuga läks hageja lattu ja võttis omavoliliselt templi, millega töölehele märkis, justkui oleks garantiiline pihusti lattu viidud. Lattu minnes on hagejal kaasas vaid tööleht. Varuosa kaasas ei ole (kostja TVK vastuse lisa 5 – 7. septembri 2023. a salvestis). Hageja otsustas kostjale valetada ka templi paneku kohta. Kostja tuvastas, et hageja pani templi töölehele tagantjärele. Seega hageja valetas kostjale, kui 20. septembril 2023 vastas kostjale, et „täpselt pole meeles, aga sai lattu viidud peale töö tegemist. Konkreetseid kellaaegu ei oska lisada. Kusjuures ma ise pole enam kindel, kas sai see varuosade hunniku peale pandud, mis oli kastis või kasti ümber. Vaatasin, et töökäsul oli korrektselt tagastamise tempel samuti olemas.“ Kostja oli andnud hagejale korduvalt võimaluse oma tegu üles tunnistada, kuid töötaja seda ei teinud. Maakohus viidatud tõendiga otsuse tegemisel ei ole arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. 14. septembril 2023 kell 09-07 tõstab hageja pihusti, mis siiani oli töötaja laual, sahtlisse. Eelnevalt vaatab hageja vasakule poole, et kas keegi tema tegevust pealt näeb (kostja TVK vastuse lisa 5 – 14. septembri 2023. a salvestis). Maakohus ei ole viidatud tõendiga otsuse tegemisel arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. 14. septembril 2023 kell 16.47 kohendab hageja juba sahtlis oleva pihusti sahtlis tahapoole (kostja TVK vastuse lisa 5 – 14. septembri 2023. a salvestis). Eelnevalt vaatab hageja ringi, kas keegi teda jälgib. Hageja oli sahtli ette pannud tühja kasti. Avas sahtli, nihutas pihusti sahtlis tahapoole. Sulges sahtli ja pani tühja kasti sahtli ette tagasi. Maakohus ei ole viidatud tõendiga otsuse tegemisel arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. 19. septembril 2023 kell 16.57 siseneb hageja tavapäratult sillastendi uksest. Hageja vaatab pidevalt ringi, mis tema ümber toimub ja kes on tema ümber. Kui kolleeg läheb tema juurest eemale, on selgelt näha, kuidas hageja tegutseb ebatavaliselt kiiresti, võttes sahtli põhjast varuosa ning peidab selle teiste asjade vahele kasti ja lahkub (kostja TVK vastuse lisa 5 – 19. septembri 2023 salvestis). Maakohus viidatud tõendiga otsuse tegemisel ei ole arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. Videosalvestistelt on selgelt näha hageja liikumised ja tegevused. Kostja tuvastas, et hageja ei viinud varuosa lattu peale töö tegemist, nagu ta väitis. Vastupidiselt, hageja tegutses teadlikult, peites varuosa sahtlisse. Varuosa oli kuni 13. septembrini 2023 hageja laua peal ning alates 14. septembrist 2023 kuni 19. septembrini 2023 lauasahtlis. Seega ajal, mil kostja püüdis leida varuosa ja küsitles hagejat varuosa asukoha osas, oli see hageja valduses. Hageja varuosa ei tagastanud. Kostja varuosa üles ei leidnud ega saanudki leida, kuna videosalvestistest nähtub, et hageja võtab selle endaga kaasa. Kui hageja väidab vastupidist, saanuks ta pikkade videosalvestiste alusel viidata päevale ja kellaajale, millal ta varuosa lattu viib. Hageja pole sellele aga viidanud. Maakohtu otsus on selgelt hageja poole kalduv ilma sellekohaste tõenditeta. Maakohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel elulisi asjaolusid, hageja käitumist ega kostja esitatud seisukohti, põhjendusi ning tõendeid. Maakohus on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust ning tuvastanud asjaolud ja hinnanud tõendeid valesti. Maakohus pole järginud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust kostja esitatud tõendite osas. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Hageja töölepingu ülesütlemine on põhjendatud ning TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel kehtiv. 8

Hageja jätkuvalt varjab töölepingu ülesütlemise teates viidatud varuosa kadumise asjaolusid kostja eest. Hagejal puudus igasugune huvi varuosa leidmise vastu ja ta püüdis ennast sellest distantseeruda, kuigi terve kostja Tartu esinduse kollektiiv varuosa otsis (vt G. Roosi seletuskiri). Hageja on kinnitanud, et viis varuosa lattu peale töö tegemist. Kostja on seda asjaolu kontrollinud ja tuvastanud videosalvestiste alusel, et hageja ei ole varuosa lattu viinud peale töö tegemist. Seega ei ole kolmas isik saanud seda sealt kaasa võtta. Vastupidiselt on kostja esitatud tõenditega kinnitanud, et hageja on vaidlusaluse varuosa võtnud endaga kaasa ning selle omastanud. Kostja on BMW ametlik esindaja Eestis. Hageja käitumine seadis otsesse ohtu kostja usaldusväärsuse BMW AG ees ning kahjustas kostja mainet BMW AG silmis. Hageja tegevus tekitas kostjale ka varalise kahju. Vale on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet enda tarbeks varuosade töökoha aadressile tellimist – kostja on vaidlustanud selle asjaolu TVK menetluses ning vastav toimik on võetud asja materjalide juurde. Maakohus ei ole põhjendanud, millise tõendi alusel kohus järeldab, et hageja poolt territooriumilt ära viidud karbis on varuosa, mille ta 14. septembril 2023 kullerilt vastu võttis. Saatedokument saab olla aluseks saadetise saamisel, kuid mitte selle kostja territooriumilt ära viimisel. Kostja on TVK menetluses 10. jaanuari 2024. a seisukoha lisana esitanud fotod vaidlusaluse varuosa ja õhulugeja pakendite kohta. Fotol 1 on selgelt näha kahe pakendi suuruse erinevus. Fotol nr 3 on kostja toonud välja punase ja rohelise värviga pakendite suuruste erinevused videosalvestisest tehtud fotol. Maakohus ei ole viidatud tõenditega otsuse tegemisel arvestanud ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Vale on maakohtu seisukoht, et kohtul puudub alus vastupidiseks järelduseks, et hageja ei võtnud endaga kaasa enda tarbeks tellitud varuosi, vaid vaidlusaluse pihusti. Kostja on esitanud vastavad tõendid, mille kohaselt ei võtnud hageja kaasa vaid enda tellitud esemeid. Maakohtu seisukoht, et kohtu ette pole toodud asjaolu, et tööandja oleks välja töötanud ja töötajatele tutvustanud juhendit, kuidas varuosasid laost võetakse ja sinna tagastatakse, pole olnud vaidluse esemeks. Seega maakohus väljus poolte poolt asja arutamiseks esitatust. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viis varuosa lattu või mitte. Hageja enda selgitustest nähtub, et ta teadis, kuidas varuosi laost võetakse ja sinna tagastatakse. Maakohus on seisukohaga, et arvestades tegelikku olukorda, kus töötajad võtsid ja tagastasid ise varuosasid, ei saa tõsikindlalt väita, et keegi kolmas isik ei võinud laost vaidlusalust pihustit kaasa võtta, väljunud poolte esitatud asjaoludest. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt hageja varuosa lattu ei viinud. Seega ei saa kohus teha järeldust, mille kohaselt võis kolmas isik selle sealt kaasa võtta. Maakohus on leidnud, et tööandja väide, mille kohaselt võttis töötaja töökäsule 23. augustil 2023 tehtud töö osas templi just 7. septembril 2023, ei ole tõendatud. Maakohus ei ole tutvunud kostja esitatud tõenditega. Kostja on esitanud tehnik Jürgen Alasild kirjaliku selgituse, millega kostja tõendab vastupidist. Maakohtu järeldus, et kostja pole avanud ega sisustanud, millised protseduurireegleid on hageja rikkunud, on üllatuslik. Vaidluse olemuseks on asjaolu, et hageja ei ole varuosa lattu tagastanud. See oli hageja kohustus, mida ta on teinud alates tööle asumisest. Hageja väidab, et ta täitis selle kohustuse. Maakohus leidis, et olukorras, kus tööandja laost on varemgi varuosasid olnud kadunud ja kus laos valitseb korralagedus, ei saa tööandja süüdistada töötajat tegevuses, mis on tõendamata. Maakohus väljus tsiviilasja raamidest, jättes selgitamata, millistele tõenditele tuginedes kohus asub sellisele seisukohale. Maakohtu järeldus on vale ning tõendamata. Videosalvestistelt nähtub vastupidine. Pealegi, hageja teadis kostja juures kehtivaid reegleid ja praktikat.

9

Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et esinesid asjaolud, mis oleks olnud sedavõrd suured ja rängad rikkumised, et annaksid aluse tööleping üles öelda päevapealt, ilma töölepingu erakorralise ülesütlemise ette teatamise tähtaega järgimata. Maakohus on jätnud arvestamata olulise asjaolu, mille kohaselt kostja andis hagejale korduvalt võimaluse öelda orienteeruv päev ja aeg (lisaks sellele, et ta tegi seda peale töö lõpetamist), millal hageja viis varuosa lattu. Hageja seda teinud ei ole, sh ka mitte kohtuistungil. Kaaludes poolte huve, leidis kostja, et antud juhul puudub kostjal usaldus hageja suhtes ning kostja ei saa enam tulevikus hagejat usaldada. Seega ei olnud selle juhtumi puhul võimalik ega kohane hagejat hoiatada. TLS annab kostjale õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamise tähtaega järgimata. Kostja kasutas seda õigust.

laost läinud varuosasid kaduma. Seda fakti pole kostja vaidlustanud. Sellise laokorralduse juures pole üllatav varuosade kaotsiminek. Hageja ei saa vastutada kostja nõrkadest tööprotsessidest tulenevate riskide realiseerumise eest. Hagejal puudub täna igasugune võimalus tõendada, kuhu katkine pihusti kostja segamini laost kadus ning kas kostja võis selle hiljem üles leida. Ebaõige on ka kostja kaebuse p-s 3.4 sisalduv väide, et maakohus on väljunud poolte esitatud asjaoludest. Maakohus selgitas välja, et tehnikud omasid õigust vahetatud garantiilisi varuosasid ise lattu tagastada ning lao koordinaatori puudumisel panid nad templi iseseisvalt. Maakohtu istungil sõnas kostja töötaja: „Jah, võis olla ka olukordi, kus töötaja ise viis varuosa lattu ja pani töökäsule templi peale. Kui laos kedagi ei viibinud, siis selliseid asju juhtus küll.“ (dtl 339). Seda asjaolu käsitleti juba töövaidluskomisjoni istungil. Hageja on läbivalt menetluse vältel väitnud, et kostja segamini laos pole välistatud, vaid on isegi tõenäoline varuosade kadumine. Kas kadumine toimub kellegi (ehk kolmanda isiku) eksliku või tahtliku tegevuse tõttu (visatakse muu prügiga välja), ei oma antud vaidluse seisukohalt määravat tähtsust, kuid fakt on see, et laost asjade kadumise võimalikkuse on menetluses välja toonud hageja. Seega pole ka maakohus väljunud poolte esitatud asjaoludest, vaid on lähtunud hageja väitest. Jörgen Alasilla esitatud selgitusest ei nähtu, nagu oleks hageja töökäsuga lattu liikunud. Kostja esitatud 7. septembri 2023. a videoga pole tõendatud, et Jörgen Alasillalt saadud töökäsuga läks hageja lattu. Küll aga soovib hageja samast videost tehtud kuvatõmmisele tuginedes välja tuua, milline segadus laos valitses (dtl 141). Ülesvõttelt on näha, kuidas varuosad vedelevad karpides üsna suvaliselt kuhjas üksteise otsas. Maakohus leidis otsuse p-s 15.2 õigesti, et töölepingu päevapealt lõpetamise alused antud vaidluses puudusid. Hageja jaoks tuli töölepingu erakorraline lõpetamine ootamatult ning üllatuslikult, mitte kordagi ei pakkunud kostja hagejale võimalust enda õiguste kaitsmiseks ega näidanud mitte ühtegi tõendit nende etteheidete kohta, mille alusel ta töölepingu lõpetas. Hageja on tõendanud varuosade isiklikku iseloomu ja tavapärast tellimispraktikat: hageja on esitanud saatedokumendid ja arved, mis kinnitavad, et 14. septembril 2023 kullerilt vastu võetud varuosad olid tellitud tema enda tarbeks. Õige on maakohtu järeldus, et töötaja viis ära enda tellitud varuosad ning kostja vastuväited ei muuda tõendatud asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11

Väide, et maakohus pole tutvunud TVK-s esitatud tõenditega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Asjas nähtub, et maakohus on 24. aprillil 2024 esitanud TVK toimiku nõude ja

Kostja on esitanud lühikesed videoklipid, mille alusel kostja leiab, et hageja rikkumine on tõendatud. Esimene lühike videoklipp, mida ringkonnakohtu istungil vaadati, oli video lõpunumbritega 652 (23.08.2023) (ehk video nimetusega NVR_ch5_main_20230823141643_20230823141652) (viide videole dtl 303). Kostja esindaja viitas ringkonnakohtu istungil, et „näeme, et hageja, kes läheb musta auto juurest ära, võttis varuosa ja pani maha.“ (dtl 407). Hageja lepinguline esindaja viitas ringkonnakohtu istungil selle videoga seoses järgmisele: „see on videotest kõige olulisem, sest video lõpus me näeme, et katkine pihusti asetatakse põrandale. Pihusti jääb põrandale, aga me ei näe ühestki videost, kuhu pihusti maast edasi liigub.“ (dtl 407). Nimetud videoklipist nähtub ringkonnakohtule, kuidas hageja paneb vaidlusaluse pihusti maha. Kostja on esitanud ka videoklipi lõpunumbritega 42201 (23.08.2023) (ehk video nimetusega NVR_ch5_main_20230823142118_20230823142201) (viide videole dtl 303). Nimetatud videoklipist nähtub ringkonnakohtule, et hageja võtab uue pihusti pakendist välja ja samal ajal on vana vahetatud pihusti endiselt maas põrandal. Sarnaselt kirjeldas ka kostja esindaja tegevust videol, kui seda ringkonnakohtu istungil vaadati, märkides, et „näeme, et pihusti vahetatakse. Uus pihusti võeti karbist välja – see on selline piklik karp – ja liiguti uue osaga sõiduki juurde.“ (dtl 407). Hageja omakorda kirjeldas videol toimunut järgmiselt: „olen endiselt seisukohal, et terve klipi vältel on pihusti maas ja mingit edasi liikumist ei toimu.“ (dtl 407). Sellega nõustus ka kostja esindaja, märkides, et „selles videos me jah seda ei näe.“ (dtl 407). Kostja esitas tõendina ka videoklipi lõpunumbritega 44300 (23.08.2023) (ehk video nimetusega NVR_ch5_main_20230823144247_20230823144300) (viide videole dtl 303). Nimetatud videoklipist nähtub ringkonnakohtule, et hageja võtab põrandalt pihusti, uurib seda ja paneb seejärel maha tagasi. Ka kostja esindaja viitas selle videoga seoses, et „näeme, et töötaja võtab põrandalt pihusti ja paneb tagasi.“ (dtl 407). Kostja esitas ka videoklipi lõpunumbritega 4149 (23.08.2024) (ehk video nimetusega NVR_ch5_main_20230823164142_20230823164149) (viide videole dtl 303). Selle videoga seoses viitas kostja esindaja enne video vaatamist sellele, et „järgmises videos võetakse pihusti põrandalt ja pannakse koos pakendiga lauale“ (dtl 407) ja video vaatamise järel sellele, et „töötaja võtab üles kilepakendi ja paneb laua peale.“ (dtl 407). Hageja esindaja viitas ringkonnakohtu istungil selle videoga seoses, et „kui muidu nägime, et keskel oli BMW X5, siis siin videos seda autot ei ole. Teostatakse hoopis teise, valge sõiduki töid ja pihusti liikumisteekonna kohta ei näita video jätkuvalt midagi. Pihustit laua peale ei tõstetud. Ma ei ole ühestki videost kordagi tuvastanud pihusti liikumist. Seda ei ole ka siit näha. Need on kaugkaadrid ja see võib videos olla mis iganes jupp.“ (dtl 407–408). Sellele vastuseks märkis kostja esindaja istungil järgmist: „märgin, et hageja kummardus kaks korda: esimesel korral võttis ta pihusti ja teisel korral pakendi.“ (dtl 408). Sellele vastuseks vastas hageja esindaja jällegi, et „pihustit sealt üles ei võetud.“ (dtl 408). Hageja lepinguline esindaja selgitas nimetatud videoklipiga täiendavalt istungil, et „maas on mitmeid tööriistu ning videolt ei ole võimalik täpselt aru saada, mis hagejal käes on, sest pihusti on väike pikk pulgakujuline ese.“ (dtl 408). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud videolt näha seda, et hageja kummardub 2 korda ja et teisel korral kummardudes võtab maast rohelist värvi pakendi. Esimesel korral kummardudes ei ole videolt aga aru saada, mida hageja lauale tõstab. Selle video põhjal ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja tõstis lauale vaidlusaluse katkise pihusti. Kostja on esitanud tõendina ka video lõpunumbritega 740 (24.08.2024) (ehk video nimetusega NVR_ch5_main_20230824090717_20230824090740) (viide videole dtl 303). Selle videoga seoses on kostja märkinud, et „näeme, et hageja läheb laua juurde, võtab varuosa, paneb selle kilekotti ja pikka pappkarpi. Enne, kui võeti uus osa karbist välja ja 13

vahetati ära sama osa, viitasin sellele, et oli samalaadne pikk karp. Karbi osas oleme esitanud tõendid võrdlemaks neid kahte karbi osa.“ (dtl 408). Eesistuja juhtis ringkonnakohtu istungil tähelepanu sellele, et asjas on esitatud väide, et ei pakita pihustit, vaid tegemist on reguleeriva elektrimootoriga (dtl 408). Nimetatud väitele on tuginenud hageja 23. juuli 2024. a seisukohas (dtl 318). Hageja selgitas istungil, et reguleeriv elektrimootor on ka piklik (dtl 408). Kostja töötaja E. Nigol nentis, et ta ei ole näinud, milline see väidetav mootor oli ja kostja lepinguline esindaja nentis, et neil on esitatud võrdlus õhulugejaga (dtl 408). Lisaks märkis hageja istungil seoses nimetatud videoklipiga järgmist: „videos ei ole näha, mis on hagejal käes, mida tõstetakse. Märgin, et ajalist järjepidevust, loogilist aeg-telge siin ei näe. Siin vahetuvad pidevalt autod, tehakse erinevaid töid. Selles klipis on juba kolmas auto ja on väga raske aru saada, kuidas see maas olev pihusti on liikunud sellesse videoklippi ja kuidas need klipid on omavahel seotud? Kuskil peaks olema klipp, kus pihusti edasi liigub, aga seda ei ole.“ (dtl 408). Eelmise videoklipiga samasisuline on ka videoklipp lõpunumbritega 1584 (24.08.2023) (ehk video nimetusega 231451584_24-08-2023_vahetatud_tooted_karpi) (dtl 124). Nimetatud videoga seoses märkis kostja lepinguline esindaja, et „näeme, et hageja tuleb, paneb toote kilekotti ja paneb piklikusse karpi, mille paneb laua peale ja lahkub.“ (dtl 408). Hageja esindaja märkis seepeale istungil, et „sealt ei ole taas toodet ega karpi näha. Videote autentsust me ei vaidlusta, aga valede ajaliste markerite tõttu on neis keeruline orienteeruda. Antud klipi puhul võib väita mida iganes, et mida isik seal pakendab, kuna näha ei ole.“ (dtl 408). Hageja märkis istungil ringkonnakohtule selgituseks, et „mäletan, et ma pakendasin reguleerivat elektrimootorit.“ (dtl 408). Nimetatud kahest videoklipist nähtub ringkonnakohtule, et hageja võtab kätte mingi pikliku eseme, mille ta paneb pakendisse ja omakorda piklikku karpi ja jätab laua peale. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul esitatud videotel nähtavast tõsikindlalt järeldada, et tegemist on vaidlusaluse pihustiga. Välistatud ei ole, et tegemist võis olla ka reguleeriva elektrimootoriga, nagu väitis hageja, või mõne muu varuosa pakendamisega. Kostja on esitanud ka videoklipi pealkirjaga „231451580_07-092023_laenab_teiselt_tehnikult_TK_ning_votab_enda_osale_tagastatud_templi“, mis pärineb

Kostja on esitanud ka videoklipi pealkirjaga 231451581_1409_2023_hommikul_tostab_pihusti_sahtlisse, mis pärineb 14. septembrist 2023 (dtl 277). Kostja lepinguline esindaja selgitas istungil selle videoga seoses, et „näeme, et hageja eemaldab karbi sahtli eest, avab sahtli, keegi tuleb teda segama ja ta ei saa oma toimingut lõpuni viia.“ (dtl 409) ning „vaatab ringi, võtab laualt karbi, paneb karbi sahtlisse, sulgeb sahtli ja paneb ette tühja pappkasti.“ (dtl 409). Hageja lepinguline esindaja märkis, et „video pärineb ajast kolm nädalat hiljem pärast töö teostamist: 23.08 teostati tööd ja video kuupäevaks on 14.09. Iga päev käib teeninduses hoolduses vähemalt 7–8 sõidukit: pidevalt varuosad vahetuvad, tõstetakse asju ümber. See video ei ole kuidagi seostatav pihustiga, mis

probleeme ei olnud kuni töösuhte arusaamatu lõpetamiseni. Jällegi, sellest klipist ei paista pihustit.“ (dtl 410). Ringkonnakohtule nähtub nimetatud videoklipist, et hageja tuleb laua juurde, kohendab laual olevaid asju/karpe, võtab sahtlist pikliku kujuga karbi, paneb selle ka kohendatavate asjade juurde ja võtab asjad/karbid kaasa ja läheb ära. Ka sellest videoklipist ei saa järeldada kostja soovitut ehk seda, et hageja võtab kaasa katkise pihusti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et töötaja on tõendanud seda, et tellis tööandja aadressil varuosi. Seda tõendavad töötaja esitatud tema tellitud ja 14. septembril 2023 kullerilt vastu võetud varuosa saabumisega seotud saatedokumendid (dtl 160–162). Hageja on viidanud, et sahtlis oli tal tema tellitud õhulugeja, mitte pihusti (dtl 132). Selle kohta on esitatud ka õhulugeja arve 28. augustist 2023 (dtl 142), kust nähtub tarneaadressina Soinaste küla, Välja, 7. Mh viitas hageja oma seisukohas (dtl 132) ka õhulugeja koodile 13628506408. Nimetatud kood nähtub ka hageja esitatud 28. augusti 2023. a arvest (dtl 142). Kostja on esitanud võrdlusena ka fotod karpidest (dtl 154, 155), millest esimesel nähtub kostja väitel üleval õhulugeja karp ja all pihusti karp (dtl 154) ning teisel fotol mõlema karbi põhjad (dtl 155). Eksitavalt on kostja TVK menetluses viidanud 10. jaanuari 2024. vastuses töötaja avalduses samas foto osas sellele, et „Toode „13628506408“, mis on bensiinimootori klapiajastust reguleeriva elektrimootori/õhulugeja karp“ (dtl 152), kuigi ringkonnakohtu istungil ei olnud vaidlust selles, et reguleeriv elektrimootor ja õhulugeja on erinevad tooted ning et reguleeriva elektrimootori karbi kohta pole kostja esindaja väitel nad võrdlust esitanud ning on esitanud võrdluse õhulugejaga (vt dtl 408). Mh on hageja viidanud 23. juuli 2024. a menetlusdokumendis ka reguleeriva elektrimootori koodile 11377603979 (dtl 318). Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja toetub foto esitamisel sellele, et tegemist on ülemise karbi puhul õhulugeja karbiga, mitte reguleeriva elektrimootori karbiga. Kuigi ringkonnakohus küsis 1. aprilli 2025. a istungil kostjalt, et kust saab aru, et ülemine on õhulugeja karp ja kostja selgitas, et koodi järgi ning et tõendit selle kohta esitatud pole, nähtub hageja enda esitatud tõendist ja sellele on ka hageja ise viidanud, et õhulugeja koodiks oli 13628506408. Nimetatud kood nähtub ka kostja esitatud fotolt karbil, mille puhul kostja väidab, et tegemist on õhulugeja karbiga. Seega saab esitatud väidete, arve ja kostja esitatud foto alusel lugeda tuvastatuks, et ülemine karp fotol (dtl 154) on õhulugeja karp. Selles, et alumine karp fotol on pihusti karp, pooled ei vaidle. Eelnevale vaatamata ei saa ringkonnakohtu hinnangul videotes nähtuva põhjal tõsikindlalt järeldada, et karp, mille hageja sahtlist võtab, on pihusti karp. Selle tuvastamiseks on videokaadrid liiga kaugelt tehtud. TVKs esitatud foto 3 (dtl 156), millele maakohus pole viidanud, aga millelt nähtub, et sellele on kostja tõmmanud rohelised ja punased jooned, soovides näidata karpide suuruste (pikkuse) erinevust, ei tõenda siiski ringkonnakohtu hinnangul seda, et karp, mille hageja sahtlist võtab, on pihusti karp. Karbi mõõdud ei ole ei fotodelt ega ka videolt tuvastatavad. Kostja esitas ka videoklipi pealkirjaga NVR_ch22_main_20230919165732_20230919165812 (viide videole dtl 303). Nimetatud videoklipi kohta selgitas kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil, et „kui eelmises videos näeme, et töötaja lahkus ruumist, siis see video näitab, et ta istus õues valgesse autosse ja lahkus territooriumilt.“ (dtl 410). Vastuseks märkis hageja esindaja ringkonnakohtu istungil, et „jah, video näitab tõesti, et töötaja läks pärast tööpäeva koju. Aga see ei näita mitte midagi katkise pihusti kohta.“ (dtl 410). Nimetatud videost nähtub ringkonnakohtule, et hageja läheb auto juurde, käes mingid asjad/karbid, istub autosse ja sõidab ära. Nimetatud videoklipist ei saa samuti ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et hageja võttis kaasa vaidlusaluse pihusti. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus ei ole põhjendanud, millise tõendi alusel maakohus järeldas, et hageja poolt territooriumilt ära viidud karbis oli varuosa, mille ta 14. septembril 2023 kullerilt vastu võttis, ning kostja leiab, et saatedokument saab olla aluseks saadetise saamisel, kuid mitte selle kostja territooriumilt äraviimisel. Ringkonnakohus leiab, et saatedokumendid, arve on sh kuupäevade osas kooskõlas töötaja 16

versiooniga, et ta tellis varuosi töö juurde ja viis need seejärel ära. Kuivõrd tõendatud pole, et sahtlist kaasa võetud karp oli pihusti karp ja/või selles oli vaidlusalune pihusti, ei ole välistatud, et karbis võis olla tellitud õhulugeja. Ringkonnakohus leiab, et esitatud videoklippide alusel ei saa lugeda tõendatuks, et hageja varastas/omastas kostjale kuuluva katkise varuosa (pihusti). Ka Gabriel Roosi 5. oktoobri 2023. a seletuskirja (dtl 100–101) ja tehnik Jörgen Alasilla seletuskirja (dtl 104) koos videoklippidega kogumis arvestades ei saa teha kostja soovitud järeldust. Gabriel Roos kirjeldas oma seletuskirjas mh väidetavat hageja suhtumist varuosa otsimisse, kuid sellest ei saa teha järeldust, et hageja varuosa varastas või et selle alusel oleks alust lõpetada tööleping usalduse kaotuse tõttu. Asjas nähtub, et hageja on oma 20. septembri 2023. a e-kirjas A. Ojale selgitanud varuosaga seoses järgmist: „Täpselt pole meeles, aga sai lattu viidud peale töö tegemist. Konkreetseid kellaaegu ei oska lisada. Kusjuures ma ise pole enam kindel, kas sai see varuosade hunniku peale pandud, mis oli kastis või kasti ümber. Vaatasin, et töökäsul oli korrektselt tagastamise tempel samuti olemas. Rohkemat mul lisada pole.“ (dtl 102). Ka ringkonnakohtu istungil märkis hageja varuosa lattu viimise osas, et „kellaajaliselt ei osanud öelda, aga viisin pärast tööd samal päeval.“ (dtl 411). Asjaolust, et hageja ei ole konkreetselt mäletanud aega ega pole otsinud eraldi videotest kohta, kus ta varuosa lattu viib, ei saa järeldada, et hageja on vaidlusaluse pihusti varastanud/omastanud. Seega ei saa pidada põhjendatuks ka lepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kostja tugines apellatsioonkaebuses sellele, et maakohtu otsusest ei nähtu, missuguste tõendite alusel maakohus järeldas, et tööandja laost on varemgi varuosi kadunud ja et laos valitseb korralagedus, mistõttu ei saa töötajat süüdistada tegevuses, mis on tõendamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus pole otsesõnu vastavatele tõenditele viidanud, nähtub, et Gabriel Roos viitas 5. oktoobri 2023. a seletuskirjas ka varasematele juhtumitele, kus ladu ei leia esimese hooga garantiivaruosa üles, näiteks mitu varuosa on pandud ühte karpi kokku või on olnud tegemist markeerimisveaga (dtl 100). Seega saab nimetatud seletuskirjast järeldada seda, et ka enne on varuosad olnud kadunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et videost, kus on näha ladu (videoklipp pealkirjaga „231451580_07-092023_laenab_teiselt_tehnikult_TK_ning_votab_enda_osale_tagastatud_templi“, mis pärineb

on avaldanud, et praktikas toimus varuosade võtmine ja tagastamine laotöötaja juuresolekul, kuid esines juhtumeid, kus laotöötajat laos ei olnud ning töötajad võtsid ise varuosasid ja tagastasid neid lattu, pannes hiljem ise töökäsule templi, märkides sellega töökäsu täidetuks. Seega ei ole võimalik käesoleval juhul tõsikindlalt öelda, et hageja pihustit lattu ei tagastanud. Samuti võib nõustuda maakohtuga, et olukorras, kus töötajad võtsid ja tagastasid ise varuosi, ei saa tõsikindlalt väita, et keegi kolmas isik ei võinud laost vaidlusalust pihustit kaasa võtta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui leida, et töötaja oleks varuosaga seonduvalt rikkunud mingit korda, mida asjas siiski ei nähtu, siis sel põhjusel töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ilma vastava hoiatuseta ei saa pidada põhjendatuks. Maakohtu sellekohane lõppjäreldus on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei nähtu, et tööandja oleks töötajat eelnevalt töökorralduse rikkumise osas, mis puudutab varuosade tagastamist, hoiatanud. Kostja viide sellele, et hageja endiselt varjab varuosa kadumise asjaolusid, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et hageja on viidanud üldiselt, et viis varuosa lattu samal päeval pärast tööd ega osanud täpsemat aega öelda, ei ole aluseks, et öelda, et kostja ei pidanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama, isegi kui oleks esinenud rikkumine. Kostja viidetest selle kohta, et kuna videotest ei nähtu, et hageja oleks toote lattu viinud, ei saa järeldada, et hageja selle varastas. Seega lõppastmes on maakohus hageja nõuded põhjendatult rahuldanud. Asjaolu, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja soovitut. Ringkonnakohus märgib, et kui tööandja soovib töölepingu erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja on midagi tööandjalt varastanud/omastanud, peab tööandja töötaja toime pandud vargust/omastamist väga selgelt tõendama ja esitama selle kohta väga selged tõendid, millest saab teha ühese järelduse teo toimepanemise kohta. Praegusel juhul sellist järeldust esitatud tõenditest teha ei saa. Sellist rikkumist ette heites ei saa ka eeldada, et töötaja peaks hakkama ise näitama, millal ta midagi täpselt tegi ja otsima selle kohta tundide pikkustest videotest materjale. Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigust, mis annaks alust otsuse tühistada. Ringkonnakohus täiendab tõendite hindamist puudutavas osas maakohtu otsust, kuid lõppjärelduses tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel ei olnud praegustel asjaoludel põhjendatud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alust ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

19

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.