Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. detsember 2017. a.
Tsiviilasja number
2-17-9049
Tsiviilasi
OÜ Kuldkopikas kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 3. mai 2017. ja 29. mai 2017. a otsuste peale täiteasjas nr 084/2016/2903
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei Vastustaja (avaldaja): OÜ Kuldkopikas (registrikood 12266654), esindaja Veiko Vares
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus osas, millega jäeti OÜ Kuldkopikas avaldus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 29. mai 2017. a otsuse tühistamiseks läbi vaatamata ja saata tsiviilasi nr 2-17-9094 selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.
3.Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.OÜ Kuldkopikas (võlgnik) suhtes alustas kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 25. oktoobri 2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-120662 täitemenetlust nr 084/2016/2903. Kohtutäitur esitas 21. märtsil 2017 Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate võlgniku tegevuse kohta täiteasjades nr 084/2016/2901 ja 084/2016/2903 karistusseadustikus (KarS) § 385 sätestatud süüteotunnustel ja palus kaasabi võlgnikule kuuluva sõiduki täpse asukoha kindlakstegemisel. Kriminaalmenetluse raames kuulati 3. mail 2017 tunnistajana üle kohtutäitur. Kohtutäitur koostas 3. mail 2017 võlgnikule täitekulu väljamõistmise otsuse sõidukulu hüvitamiseks summas 30 eurot 3 senti (2 × 50,05 km × 0,3 eurot/km) vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 63 lg-le 3 ning lisatasu väljamõistmiseks tunnitasuna 33 eurot 60 senti, kokku summas 63 eurot 63 senti. Sõidutasu ja lisatasu olid seotud võlgniku suhtes algatatud kriminaalmenetluses ülekuulamisele sõiduga ja ülekuulamisel viibimisega.
2.Võlgnik esitas 9. mail 2017 kohtutäiturile kaebuse 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole 3. mai 2017 täitekulu otsuses märgitud kulud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 tähenduses täitemenetluses vajalikud kulud. Vale on otsuses sõidukulu arvestus 0,3 eurot/km, sest kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 kohaselt on sõiduki kasutamise korral õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot/km. Võlgnikule jääb arusaamatuks kohtutäituri seaduse (KTS) § 47 lg 1 kohaldamine lisatasu väljamõistmisel, sest kohtutäituri poolt Politsei- ja Piirivalveameti Põlva esinduses käimine ei olnud seotud KTS §-des 36, 38, 381 nimetatud toimingutega.
3.Kohtutäitur jättis 29. mai 2017 otsusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse peale rahuldamata. Täitemenetluse käigus on võlgnikule 27. jaanuaril 2017 kätte toimetaud kutse sõiduki arestimiseks, mis pidi toimuma kohtutäituri büroos 14. veebruaril 2017. Võlgnik arestimisele ei ilmunud ja ei teatanud sõiduki asukohta. Täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 läbiviidavas täitemenetluses varjas võlgnik sõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS, registreerimisnumbriga 329MKT asukohta. Süüteoteate esitamine oli vajalik võlgniku vara arestimise läbiviimiseks. Kriminaalmenetluse raames kuulati kohtutäitur üle Põlvas tunnistajana ja kohtutäituril tekkinud sõidukulu oli täitemenetluses vajalik. Kohtutäitur selgitas, et Justiitsministri 15. detsembri 2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 63 lg-s 3 toodud sõidukulu määr on toodud ilma käibemaksuta. Kohtutäitur on käibemaksukohuslane, mistõttu lisandub kohtutäiturmäärustiku § 63 lg-s 3 sätestatud kulumäärale käibemaks. Sõidukulu määr koos käibemaksuga on 0,30 eurot/km.
Kohtutäituri ülekuulamine võlgniku suhtes algatatud kriminaalmenetluses oli vahetult seotud võlgniku vara arestimisega ja vältimatult vajalik võlgniku arestitava vara ülesotsimiseks, mistõttu on põhjendatud võlgnikult lisatasu nõudmine.
4.Võlgnik esitas 9. juunil 2017 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri otsusega ega selles toodud põhjendustega. Võlgnik nõustus kohtutäituriga, et täitemenetluse peamine eesmärk on nõude efektiivne ja tulemuslik täitmine, kuid ei nõustu kohtutäituriga selles, et võlgnik on täitemenetluses varjanud kohtutäituri eest võlgnikule kuuluva sõiduki asukohta ja nimetatud tegevuses ilmnevad KarS § 385 sätestatud süüteo tunnused. Kui kohtutäitur käis alustatud kriminaalmenetluse raames 3. mail 2017 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemuurija vanemkomissar Raino Sau juures tunnistajana ülekuulamisel, siis tuleks nimetatud kulutused arvata kriminaalmenetluses tehtud kulutuste mitte täitekulude hulka. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku
7.peatükk. Kohtutäituril ei ole õigus nõuda kriminaalmenetluses tehtud kulutuste hüvitamist täitekuluna.
5.Kohtutäitur jäi vastuses kaebusele varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et ülekuulamiseks ja ülekuulamisele sõitmiseks kulunud aeg ning ülekuulamisele sõitmisega seotud sõidukulud olid vahetult seotud võlgniku vara arestimisega ja võlgnikul tuleb need hüvitada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2017 määrusega võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse täiteasjas nr 084/2016/2903 ja mõistis kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Maakohus leidis, et võlgnik on nõuetekohaselt vaidlustanud kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse täiteasjas nr 084/2016/2903, millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda sõidukulu ja täiendava tasu, kokku summas 63 eurot 63 senti. Maakohtu hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas kulud, mille hüvitamist kohtutäitur nõuab, on täitemenetluse kulud või mitte. Maakohus asus seisukohale, et kuigi TMS § 37 lg 1 loetelu ei ole ammendav, ei ole kohtutäituri poolt nõutavad kulud täitemenetluse läbiviimise kulud TMS § 37 lg 1 mõttes. Kohtutäituri poolt esitatud süüteoteate alusel algatati kriminaalmenetlus, mille raames tuli kohtutäituril anda ütlusi tunnistajana. Kulud ei tekkinud täiteasjas. Tegemist on kriminaalmenetluse kuludega, mille hüvitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ja mida ei ole võimalik arvata täitemenetluse kulude alla. Vastupidine seisukoht võiks maakohtu hinnangul viia olukorrani, kus kohtutäituril on põhimõtteliselt võimalik tekkinud sõidukulude hüvitamist nõuda nii täitemenetluses kui ka kriminaalmenetluses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
Kohtutäitur leiab, et maakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. TMS § 218 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kohtus (üldjuhul) vaidlustatav mitte algne otsus, vaid otsuse peale menetlusosalise poolt esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus. Maakohtu määrus on vastuolus TMS § 218 lg 1 esimese lauses sätestatuga. Maakohus käsitles asjas esitatud kaebust kaebusena kohtutäituri 3. mai 2017 otsusele täiteasjas nr 084/2016/2903. TMS § 218 lg 1 esimesest lausest tulenevalt oleks maakohus pidanud lahendama võlgniku kaebust kaebusena kohtutäituri 29. mai 2017 otsusele (s.o kaebusena kohtutäituri otsusele, mis oli tehtud võlgniku poolt 9. mail 2017 esitatud kaebuse kohta) ning lahendama eeskätt 29. mai 2017 otsuse õiguspärasuse küsimuse. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 ei tulene kohtule võimalust käsitleda menetlusosalise poolt esitatud kaebust kaebusena kohtutäituri algse (3. mai 2017) otsuse peale ning jätta lahendamata võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud 29. mai 2017 otsuse õiguspärasuse küsimus. Käesoleval juhul esitas võlgnik maakohtule kaebuse 9. juunil 2017 ning maakohus tegi lahendi
16.oktoobril 2017. Maakohus ületas oluliselt TMS § 218 lg-s 2 sätestatud kaebuse läbivaatamise 15-päevalist tähtaega, mille tulemusena lahendas kohus asjas esitatud kaebuse pärast seda kui kohtutäitur oli lõpetanud täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/2901 ja 084/2016/2903. Kaebuse lahendamisel enam kui nelja kuu möödumisel peale selle esitamist, tuli maakohtul kontrollida, kas võlgniku taotletavat eesmärki on veel võimalik saavutada. Kohtutäituri 1. juuli 2017 vastusest nähtub, et kohtutäitur oli arestinud ja saanud oma kontrolli alla võlgnikule kuuluva sõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS, registreerimismärgiga 329 MKT. Seega oli alust eeldada, et sundtäitmisel olevad nõuded võivad lähitulevikus saada rahuldatuks. Täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 läbiviidud ja 27. juulil 2017 kell 12.00 lõppenud enampakkumisel võõrandas kohtutäitur võlgnikule kuulunud sõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS, registreerimismärgiga 329 MKT. Müügitulemist rahuldati täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 sundtäitmisel olnud nõuded sh 3. mai 2017 otsusega väljamõistetud summad. Võlgniku poolt maakohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on ilmselgelt see, et kohtutäitur ei nõuaks võlgnikult sisse raha 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel. Seda eesmärki vaidlustatava määruse tegemise ajal ei olnud enam objektiivselt võimalik saavutada, sest 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsus oli selleks ajaks täidetud. Võlgnikul võib olla (kohtutäitur sellega ei nõustu) õigus nõuda kohtutäiturilt 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel saadud raha tagastamist, kuid selleks tuleb võlgnikul esitada kohtutäituri vastu hagi alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete järgi hagimenetluses. Kohtutäituri hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et täitemenetluse kulud kuuluvad täitemenetluses saadud tulemi arvelt rahuldamisele eelisjärjekorras (TMS § 106 lg 2 teine lause, TMS § 174 lg 2). Süüteoteate esitamisega kaasneb kohtutäiturile kohustus anda ütlusi tunnistajana. Kohtutäitur leiab, et kohtutäituril on õigus selliste kulude rahuldamisele võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames eelisjärjekorras s.o täitemenetluse kuludena. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks maakohtu argument, mille järgi eelnimetatud kulude täitemenetluse kuludena käsitlemine võib viia olukorrani, kus kohtutäituril on põhimõtteliselt võimalik tekkinud sõidukulude hüvitamist nõuda nii täitemenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Puudub alus oletada, et kohtutäitur nõuab korraga kantud kulud sisse täitemenetluses ja esitab samad kulud hüvitamiseks kriminaalmenetluse raames.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Võlgnik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Võlgnikule jääb arusaamatuks, mille alusel oli kohtutäituril õigus käsutada summasid, mis on vaidlustatud. Kohtutäitur on oma ametitegevuse käigus tekitanud võlgnikule süüliselt kahju. Kohtutäitur oleks pidanud vaidlustatud summa eraldama teistest summadest ja hoiustama selle seniks kuni kohus asja lahendab.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Tartu Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse tühistada kohtutäituri 29. mai 2017 otsus täitekulu väljamõistmise otsuse muutmata jätmiseks. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017 määrus muutmata. Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule võlgniku taotluse läbivaatamiseks. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur on määruskaebuses põhjendatult leidnud, et maakohus tühistas kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse, kuid jättis tegemata otsuse 29. mai 2017 otsuse õiguspärasuse osas. Määruskaebust võlgnik maakohtu määruse peale esitanud ei ole, mistõttu ei saa ringkonnakohus asjas ise sisulist lahendit teha. Riigikohus on 1. juuni 2016 määruses tsiviilasja 3-2-1-36-16 p 23 selgitanud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab Riigikohtu arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus.
10.Käesolevalt on võlgnik vaidlustanud sõnaselgelt algse otsuse kuid ei ole esitanud üheselt mõistetavat taotlust tühistada ka kohtutäituri 29. mai 2017 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 3. mai 2017 otsuse tühistamiseks. Kuid kaebusest nähtub, et võlgnik soovib ka kohtutäituri 29. mai 2017 otsuse tühistamist. Õige on kohtutäituri seisukoht, et võlgnik saab maakohtule esitata kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur lahendab kaebuse algse otsuse peale (kohustuslik kohtueelne menetlus). Maakohus tühistas kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse, kuid maakohus ei ole lahendanud võlgniku taotlust kohtutäituri 29. mai 2017 otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb maakohtul läbi vaadata ka võlgniku taotlus tühistada kohtutäituri 29. mai 2017 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku taotluse 3. mai 2017 täitekulu otsuse väljamõistmise tühistamiseks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tühistanud kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse. Poolte vahel on vaidlus, kas kriminaalmenetluse raames kohtutäituri poolt tunnistajana uurija juures ütluste andmisel käimisega tekkinud kulu on täitemenetluse kulu või kriminaalmenetluse kulu.
Käesolevalt ei ole kohtutäitur ära näidanud, et kriminaalmenetluse raames kantud kulud saab sisse nõuda täitemenetluse raames. TMS § 37 reguleerib täitemenetluse vajalikke kulusid. Viidatud sättes ei ole märgitud kulude hüvitamist seoses kriminaalmenetluse alustamisega seoses võlgniku poolt vara varjamisega. Kriminaalasjas tunnistajale kulude hüvitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 178, mille alusel saab kohtutäitur esitada temale seoses kriminaalasjas tunnistajana ütluste andmisega tekkinud kulutuste hüvitamise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jaatades võimalust nõuda kriminaalmenetlusega tekkinud kulusid käimasoleva täitemenetluse raames tekib olukord, kus kohtutäituril on õigus nõuda kulude hüvitamist nii täitemenetluses kui ka KrMS § 178 alusel kriminaalmenetluses. Asja materjalide kohaselt esitas kohtutäitur kriminaalmenetluse alustamise avalduse täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 (tl 11, p 1). Kohtutäituri 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsusest nähtub, et kohtutäitur on seoses kriminaalasjas tunnistajana ütluste andmisega kaasnenud kogu kulu välja mõistnud täiteasjas nr 084/2016/2903. Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks vaidlusalune kulu on seotud vaid täiteasjaga nr 084/2016/2903 ja miks puudub seos täiteasjaga nr 084/2016/2901, kuigi kriminaalmenetluse avaldus on esitatud seoses mõlemas täiteasjas ühe ja sama sõiduki varjamisega.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja ei ole menetluse käigus välja selgitanud, kas võlgniku poolt esitatud kaebusega on võimalik saavutada veel soovitud eesmärki. Puudub vaidlus, et võlgnik vaidlustas tähtaegselt kohtutäituri 3. mai 2017 ja 29. mai 2017 otsused, kuid võlgnik ei esitanud KTS § 45 alusel taotlust menetluse ajaks täitemenetluse peatamiseks, seega ei oma käesoleval juhul kaebuse lahendamisel tähtsust asjaolu, et maakohus ei vaadanud võlgniku kaebust läbi 15päeva jooksul alates selle esitamisest, sest kohtutäituril oli õigus täitemenetluse läbiviimisega jätkata. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikul ei ole kohustust esitada eraldi hagi kohtutäituri vastu olukorras, kui kohus leiab, et kohtutäituri poolt täitekulu väljamõistmise otsus on ebaseaduslik, sest KTS § 53 kohaselt, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
13.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.