Lõpetada kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 9072102, asukohaga XXX, viisil, mille kohaselt kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel. Kinnisasja asukohaga XXX avalikul enampakkumisel müümisel saadud summa jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.31.01.2002 väljastas Tallinna notar Tiit Sepp pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXX vara pärimise käigus üle läinud 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. 31.01.2006 tõestas Tallinna notar Sirje Orman Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 673, mille punkti 1.1 ja 1.2 kohaselt müüsid menetlusosalised (kaasomanikena) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 9083202, aadressiga XXX 1, kantud kinnistu. Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli kinnistu müügihind 375 000 Eesti krooni (23 966,86 eurot) ning lepingu punkti 2.2.1. kohaselt kanti müügisummast 360 000 Eesti krooni (23 008,19 eurot) kostja arvelduskontole.
2.16.06.2006 tõestas Tallinna notar Sirje Orman kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 4445, mille punkti 1.1 ja 1.2 kohaselt müüsid menetlusosalised (kaasomanikena) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 9134502, aadressiga XXX 2, kantud kinnistu. Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli kinnistu müügihind 500 000 Eesti krooni (31 955,82 eurot) ning lepingu punkti 2.2 kohaselt kanti müügisummast 480 000 Eesti krooni (30 677,59 eurot) kostja arvelduskontole.
3.Osapooled sõlmisid omavahel suuliselt kokkuleppe, et kostja saab kinnistute nr 9083202, aadressiga XXX 1, ja nr 9134502, aadressiga XXX 2, müügist saadud raha endale (summas 53 685,78 eurot), ning loobub oma kaasomandi osast kinnistust nr 9072102, aadressiga XXX, hageja kasuks. Sisuliselt sõlmisid osapooled kokkuleppe, mille sisu oli nõuete tasaarvestus. Hageja esitas kostjale tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 mõistes ja kostja aktsepteeris seda.
4.Hageja elab reaalselt kinnistul aadressiga XXX asuvas eluhoones ja kasutab reaalselt kinnistul asuvaid hooneid, kandes ise täielikult kõik kinnistu ja hoonetega kaasnevad kulud. Hageja soovib kaasomandit lõpetada. Hageja on korduvalt nõudnud, et kostja tegutseks vastavalt osapoolte vahel sõlmitud suulisele kokkuleppele ja loobuks oma kaasomandi osast kinnistust aadressiga XXX hageja kasuks, kuid kostja ei ole vaatamata hageja nõudmistele reageerinud ning jätkab kokkuleppe eiramist. Samuti on hageja kostjale korduvalt selgitanud, et kuna hageja on kostjale esitanud tasaarvestuse
avalduse ja kostja on seda aktsepteerinud, siis on kostjal kohustus loobuda oma osalusest kaasomandis.
5.Hageja soovib kaasomandit lõpetada selliselt, et jätta kinnistu nr 9072102, aadressiga XXX, omandiõigus täies ulatuses hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale 1⁄2 kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist. Samas palub hageja kohtul kaasomandi lõpetamisel arvesse võtta asjaolu, et osapoolte vahel on kokkulepe ja tasaarvestus. VÕS ei sätesta tasaarvestuse vorminõuet, seega saab tasaarvestuse avaldust esitada ka suuliselt.
6.Asjaolu, et osapooled täitsid sõlmitud kokkulepe ja kostja nõustus tasaarvestusega, tõendab ka see, et hageja on kandnud kõik kinnistuga nr 9072102 seotud kohustused (maamaks, remondikulud jne) ning ei ole kunagi kostjalt nõudnud talle seadusega ettenähtud 50% müügisummade ülekandmist ning kostja on mõlemate kinnistute müügisummad omastanud, kuid vaatamata osapoolte kokkuleppele ei soovi täita kokkuleppest tulenevat kohustust oma kaasomandi osast loobumiseks hageja kasuks.
7.Hageja palub jagada XXX ja XXX kaasomandis olev kinnistu, reg osa nr 9072102, aadressiga XXX, selliselt, et anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle hagejale ja kohustada hagejat maksma kostjale poole kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist. Tunnistada osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppe õiguspäraseks, mille kohaselt hageja saab enda ainuomandisse kinnistu, reg osa nr 9072102, aadressiga XXX, ning kostja saab enda ainuomandissse kinnistute 9083202, aadressiga XXX 1, ja nr 9134502, aadressiga XXX 2, müügist saadud raha (summas 53 685,78 eurot) ning kostja loobub oma kaasomandi osast kinnistus reg osa nr 9072102, aadressiga XXX, ning lugeda osapoolte vahel kohustused tasaarvestatuks. Tuvastada kostja kohustus anda kinnistu, reg osa nr 9072102, aadressiga XXX kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalik nõusolek. Jätta tsiviilasja menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväited vastuhagile
8.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kostja seadnud kahtluse alla hageja võimaluse tasuda võimalikku kohtu poolt väljamõistetavat hüvitist. Hageja on endiselt seisukohal, et osapoolte vahel on kokkulepe, et kostja saab kinnistute nr 9083202, aadressiga XXX 1, ja nr 9134502, aadressiga XXX 2, müügist saadud raha endale (summas 53 685,78 eurot), ning loobub oma kaasomandi osast kinnistus reg osa nr 9072102, aadressiga XXX, hageja kasuks.
9.Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud kinnistu turuväärtusega 100 000 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt tellitud kinnistu reg osa nr 9072102 hindamisakt ei kajasta kinnistu reaalset turuväärtust. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt kostja loobub kaasomandis oleva kinnistu omandist ning hageja poolt on kostjale omandist loobumise eest juba tasutud.
11.Hageja ja kostja said vaidlusaluse kinnistu ning kinnistute nr 9083202 ja nr 9134502 omanikeks peale nende isa XXX surma läbi pärimismenetluse. Kostja oli enne isa surma panustanud märkimisväärselt nii rahaliselt kui ka tööga (ca 20 aasta kestel käis kostja nädalavahetustel ning ka muudel aegadel ehitustöödel abiks) kinnistul asuvate hoonete ehitusse ning kinnistu õueala rajamisse. Kostja, tema isa ning kostja tädimehe ühise töise ja rahalise panustamise tulemusel oli kinnistul lõpuks väga heas seisukorras eluhoone ja saunahoone ning õueala oli täielikult heakorrastatud, mille tulemusel anti kinnistule muuhulgas „Ilusa kodu“ preemia. Hageja panus kinnistu heakorrastamisse ning arendamisse oli sisuliselt olematu.
12.Kui peale XXX surma toimusid kinnistute nr 9083202 ja nr 9134502 väljamõõtmised, siis kõik vastavad kulud kandis kostja. Samuti tasus kostja ainuisikuliselt kinnistute nr 9083202 ja nr 9134502 maamaksu. Arvestades menetlusosaliste poolt pärandina saadud vara arendamisse tehtud panuste ebavõrdsust ning asjaolu, et kinnistutega nr 9083202 ja nr 9134502 seonduvad kulud oli kandnud kostja üksi, leppisid hageja ja kostja kokku, et kui kinnistud nr 9083202 ja nr 9134502 müüakse, saab kostja müügist laekuvad summad kompensatsiooniks endale. Kokkulepe ka realiseerus ning leidis kajastamist kinnistute nr 9083202 ja nr 9134502 müügilepingutes. Vaidlusaluse kinnistu kaasomandi jagamise ning kostja poolt kinnistu omandist loobumise osas menetlusosalised kokkuleppeid ei sõlminud.
13.Kostjal ei olnud kinnistute nr 9083202 ja nr 9134502 müügi ajal mingit kavatsust omandist vaidlusalusele kinnistule loobuda. Kostja kasutas kõrvuti hagejaga ja menetlusosaliste emaga kinnistut suvitamiseks ning kellelgi ei olnud sellega seonduvalt pretensioone. Alles aastaid hiljem hakkasid hageja ning vahepealsel ajal kinnistule elama asunud hageja pereliikmed tegema kostjale takistusi kinnistu kasutamisel. Kostja on püsivalt tasunud kinnistu eest 1⁄2 osas maamaksu, mida ta ei oleks teinud, kui hageja ja kostja vahel eksisteeriks kokkulepe, et kostja peaks andma kinnistu omandi üle hagejale. Hageja väide, et maamaksu on tasunud tema, on ebaõige.
14.Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele tunnistada poolte kokkulepe õiguspäraseks. Esiteks ei saa sellist kokkulepet tunnistada õiguspäraseks, kuna pooled ei ole sellist kokkulepet kunagi sõlminud. Teiseks, kui ka oletada, et selline kokkulepe sõlmiti, siis ei saa seda tunnistada õiguspäraseks seetõttu, et tegemist oleks vorminõude rikkumise tõttu tühise kokkuleppega. Hageja väidab, et menetlusosalised sõlmisid suuliselt kinnistu 1⁄2 osa omandi üleandmiseks kohustava kokkuleppe ning hageja tasus kostjale selle kokkuleppe alusel vastavad summad. AÕS § 119 ning TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on selline suuline kokkulepe tühine. Vastuhagi nõue
15.Kuigi hageja on taotlenud, et kinnistu antaks hüvitise maksmise kohustusega temale ning kostja on sellega varasemalt nõustunud, on kostjal tekkinud kahtlused, kas selline lahend oleks reaalselt täidetav. Arvestades, et hageja ei ole kostja poolt esitatud kinnistu hindamisakti vaidlustanud, peaks hageja kaasomandi lõpetamisel tasuma kostjale 50 000 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole selleks võimeline. Kui kohus lõpetaks kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu antaks hagejale ning hageja kohustuks kostjale tasuma hüvitisena 50 000 eurot, siis reaalselt jääks selline kohtuotsus täitmata, kuna hageja ei oleks omapoolset kohustust võimeline täitma ning sel juhul ei oleks ka kostja kohustatud hagejale kinnistu 1⁄2 osa omandit üle andma.
16.Arvestades eeltoodut leiab kostja, et kinnistu kaasomandi lõpetamiseks on sobivaim viis selle müümine avalikul enampakkumisel. Kinnistu avalikul enampakkumisel müümine tähendaks, et mõlemad kinnistu omanikud saaksid omandi kaotuse vastu kohese ja õiglase rahalise hüvitise. Seejuures oleks kindel, et hüvitis vastaks tegelikule turuhinnale ehk ei tekiks olukorda, kus isik saab hüvitise eeldatava turuhinna alusel. Juhul, kui kohus ei nõustu, et kinnistu kaasomand tuleb lõpetada avalikul enampakkumisel müügi teel, palub kostja alternatiivselt jätta kinnistu omandi hagejale kohustusega hüvitada kostjale 50 000 eurot.
17.Kostja palub müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, jagada kinnistu müügist saadav raha hageja ja kostja vahel võrdselt. Alternatiivselt lõpetada kinnistu kaasomand järgmiselt: anda kostjale kuuluv omandiosa kinnistust hagejale kohustusega hüvitada kostjale pool kinnistu väärtusest. Välja mõista hagejalt kostja kasuks kinnistu kaasomandi lõpetamise ja omandiosa üleandmise eest hüvitis 50 000 eurot. Kohustada
hagejat hüvitist tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist, hüvitise tasumisega viivitamisel mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis. Kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu registriossa tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks. Märkida kohtuotsuses, et kostja nõusoleku alusel kinnistusraamatu kande tegemise taotlemisel peab hageja tõendama, et kostjale on hüvitis tasutud. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada.
19.Asjas puudub vaidlus, et kinnistu asukohaga XXX, registrinumbriga 9072102, omanik on 1/2 osas kostja ja 1/2 osas hageja.
20.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi lõpetamiseks tingimustel, et kaasomandisse kuuluva kinnistu ainuomanikuks saab hageja ning hagejal ei teki kohustust tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitist, kuna kostja on suulise kokkuleppe alusel kaasomandisse kuuluva kinnistu omandiosast loobunud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet, milles kostja oleks loobunud omandist kaasomandisse kuuluvale kinnistule, ning isegi, kui vastav kokkuleppe oleks sõlmitud, siis oleks see tühine. Kostja on esitanud ka vastuhagi, milles palub kaasomand lõpetada kinnisasja avalikule enampakkumisele panemise teel, kuna kostja hinnangul ei ole hageja majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist. Alternatiivselt palub kostja jätta kaasomandisse kuuluv kinnistu tervikuna hagejale kohustusega hüvitada kostjale omandi kaotuse eest 50 000 eurot.
21.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud väiteid või tõendeid, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-05 p-s 11 märkinud, et kaasomandi lõpetamise nõude eeldused on vaid kaasomandi olemasolu ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude eeldused on täidetud.
22.AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-10205 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
23.Käesolevas asjas on hageja esitanud hagiavalduses taotluse lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluva kinnistu ainuomanikuks saab hageja, kuid hagejal ei teki kohustust kostjale omandi kaotuse eest hüvitist tasuda, kuna kostja on suulise kokkuleppe alusel oma omandiosast loobunud hageja kasuks. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe, millega kostja loobus omandist kaasomandisse kuuluvale kinnistule või andis nõusoleku hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt on hageja kohustus oma väiteid tõendada, kuid antud juhul hageja seda teinud ei ole. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui hageja väidetud kokkuleppe eksisteeris, oli see tühine. Nimelt on hageja väitnud, et kõnealuse kokkuleppega loobus kostja omandiõigusest kaasomandisse kuuluvale kinnistule. Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-st 1 tulenevalt on tehing tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe, millega kostja loobus omandist hageja kasuks, oli kõnealune kokkuleppe AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 koostoimes tühine. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja väide, mille kohaselt hageja ei pea kostjale omandi kaotuse eest hüvitist tasuma, on põhjendamatu.
24.Hageja soovib kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomandisse kuuluv kinnisasi jääb tervikuna hagejale. Kohus märgib, et AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb hagejal sellisel juhul tasuda kostjale omandi kaotuse eest õiglane hüvitis. Kostja leiab, et kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus on 100 000 eurot ning on selle kohta esitanud 2016. aastal koostatud eksperthinnangu (tlk 48-79). Hageja taotlusel on tsiviilasjas läbi viidud kinnistu hindamiseks ekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ning ekspert on 2017. aastal koostatud ekspertiisiaktis leidnud, et kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus on 90 000 eurot (tlk 140-160). Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lähtuda 2017. aastal koostatud eksperthinnangust, kuna see on ajaliselt hilisem ning samuti on tegemist kohtu määratud sõltumatu riiklikult tunnustatud eksperdi koostatud hinnanguga. Lähtuvalt eeltoodust on seisukohal, et kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus on 90 000 eurot ning hageja peaks olukorras, kus hageja saab kinnisasja ainuomanikuks, tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 45 000 eurot.
25.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17 selgitatud, et kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma (p 25). Jättes asja või õiguse ühele kaas- või ühisomanikule, asendatakse kohtulahendiga teiste tahteavaldused omandi üleandmiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt. Kui seda teha hüvitise maksmise kohustuse vastu, mida omandaja maksta ei jaksa, tekib olukord, kus otsus võib jäädagi huvi (raha) puudusel täitmata. Seda juhul, kui raha maksmise kohustus pannakse omandajale omandi saamise tingimusena, st teiste kaasomanike (ühisomanike) tahteavaldused asendatakse tingimusel, et omandaja maksab neile omandamise eest kohtulahendiga ette nähtud hüvitise. Sel juhul on tegemist tahteavalduste andmiseks kohustatud kaasomanike (ühisomanike) õigusega keelduda tahteavalduste andmisest raha saamiseni VÕS § 110 lg 5 mõttes. (p 25.1.) Kui hüvitis mõistetakse aga teise kaasomaniku (ühisomaniku) kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik (ühisomanik) alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust,
mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi (ühisomandi) jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku (ühisomanikku) ebaproportsionaalselt. Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud. Kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata. Seda peaks kohus pooltele ka enne selgitama ja võimaldama neil esitada enampakkumise nõue alternatiivselt juhuks, kui kohtu arvates tuleks eseme omandamise eest maksta rohkem, kui omandamist soovija on valmis ja võimeline tegema. (p 25.2.-25.3.) Eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes tuleks temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega. Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata.
26.Kohus on poolte tähelepanu nimetatud Riigikohtu lahendile juhtinud 21.09.2017 kohtuistungil ning selgitanud hagejale, et olukorras, kus hageja soovib kinnistu ainuomanikuks saada, tuleb hagejal esitada tõendid selle kohta, et hagejal on võimalik kostjale tasuda omandi kaotuse eest hüvitist 45 000 eurot (tlk 183 pöördel). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma majandusliku seisukorra või hüvitise tasumise võimaluse tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja esindaja on 23.11.2107 kohtuistungil kinnitanud, et hageja ei leidnud majanduslikku võimekust kaasomandi osa eest kostjale tasumiseks (tlk 186). Lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik kaasomandit lõpetada hageja taotletud viisil ning hageja esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
27.Kohus on seisukohal, et eelviidatud Riigikohtu instruktsioonidest tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas asjas kaasomand lõpetada üksnes kostja poolt vastuhagiavalduses taotletud viisil, s.o kinnisasja müümisel avalikul enampakkumisel. Kohus leiab, et üksnes nimetatud viisil on võimalik tagada, et kaasomand kinnisasjale reaalselt lõppeb ning pooled saavad kohaselt omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
28.Seega tuleb vastuhagi rahuldada ning kaasomand lõpetada viisil, mille kohaselt kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 9072102) müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulemusel saadud müügisumma tuleb jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on nii hagihind kui vastuhagi hind 3500 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-70-10 koostoimes tuleb käesoleva asja menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna nii hageja kui kostja on soovinud kaasomandi lõpetamist, kuid ei ole väljaspool kohtumenetlust jõudnud kaasomandi lõpetamise tingimustes üksmeelele.